Pett

Allikas: Vikipeedia
Paremas klaasis on pett, vasakus piim

Pett ehk võipiim ehk petipiim on või valmistamise kõrvalsaadus, mis võib olla kas rõõsk või hapendatud.

Koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pett sisaldab 91–92% vett ning 8–9% kuivaineid: piimasuhkrut ehk laktoosi, kõrge bioväärtusega piimavalke, fosfolipiide, mineraalaineid ja mitmeid B-rühma vitamiine.

Klaasitäis petti annab umbes 60–70 kilokalorit.

Pett sisaldab peaaegu sama palju kaltsiumi– ja fosforiühendeid kui lehmapiim. Petis on kaaliumi ning magneesiumi, lisaks sisaldab pett rohkesti inimorganismile vajalikku letsitiini. Inimene vajab letsitiini rakumembraanide ehituseks, aju talitluseks, koliini ehk B4 vitamiini varude täiendamiseks, sapi koostises ja rasvade ainevahetuse reguleerimises.

Kasulikkus inimorganismile[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piimhappebakteritega hapendatud petti võivad tarbida ka need inimesed, kellel on laktoositalumatus, kuna peti piimasuhkru sisaldus on piimast väiksem. Piimhappebakterid aitavad taastada soolestiku loomulikke mikrobiokooslusi ja soodustavad seedetegevust ning toitainete imendumist.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hapendatud petti kasutatakse küpsetiste valmistamiseks. Peti orgaaniliste hapete ja kergitusainete koosmõjul eralduvad gaasid muudavad küpsetise õhuliseks. Petti võib kasutada ka töötlemata. Lisades sellele kamajahu, moosi, marju, köögivilju või maitsetaimi, saab valmistada mitmesuguseid segujooke.

Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis müüdav hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel bakterijuuretise abil. Juuretis sisaldab mitmesuguseid piimhappebaktereid. Koostise parandamiseks lisatakse petile enne hapendamist mõningal määral lõssi.

Saadud segu ühtlustatakse, pastöriseeritakse kõrgel temperatuuril, jahutatakse ja seejärel hapendatakse. Hapnemisprotsess kestab tavaliselt 14 kuni 16 tundi ning hapendatud peti pH-väärtus jääb vahemikku 4,5 kuni 4,7.