Mõis
Mõis on suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Tänapäeval kasutatakse sõna mõis enamasti mõisasüdame või rüütlimõisa tähenduses.
Kitsamas mõttes tähendab mõis mõisaansamblit: härrastemaja, talle, tõllakuure, teenijate maja, jääkeldrit, aednikumaja, sepikoda, paviljoni/ lustla/ lehtlat, kasvuhoonet/ triiphoonet/ oranžerid, viinakööki, õllepruulimiskoda, karjaõu koos meiereiga, inglise stiilis/prantsuse stiilis mõisaparki (ka veekogu), supelmaja ja paadisilda.
„Mõis on eesti kultuuri olulisemaid sümboleid, võrreldav keskaegsete linnustega või näiteks hansalinnadega, mis, nagu teame, kuuluvad keskaega ja kannavad endas pigem mõtet militaarsest algest, agressioonist ja kaitsest selle sõna otseses tähenduses. Mõisa mõte on kusagil hoopiski mujal. Introvertse enesesse sulgumise asemel pigem ekstravertne avatus, avarad vaated ja mõõtmatud kaugused, mida mõis on üritanud laiendada aastast aastasse ja sugupõlvest sugupõlve. Mõisas tunneme end keset ilu ja rahu oaasi, ümber sambad ning suur ja suuremeelne loodus, eksleme otsekui eikellegimaal, mis vähemalt praegu – kui omanikud juba ligi sada aastat tagasi lahkunud – oleks nagu rajatud meile kõigile. Mõisa idee on olla suurem, parem, esteetiliselt rikkam kui elu ise. Pakkuda tammsaareliku võitluse asemel kivide ja üha pealetungiva loduse kaosega võimalust luua enese ümber vaikuse oaas, mis, tõsi, miraažina kõrbeliival meist kaugeneb, mida lähemale me sellele jõuame. Juhan Maiste. Väikevormid ajapeeglis. Väikevorm mõisamaastikus, lk. 9“
Vaata ka [muuda]
- Eesti mõisate loend
- Ametimõis
- Härrastemaja
- Karjamõis
- Kirikumõis
- Kloostrimõis
- Kõrvalmõis
- Latifundium
- Linnamõis
- Poolmõis
- Rantšo
- Riigimõis
- Rüütelkonnamõis
- Rüütlimõis
- Suvemõis
- Teenismõis
- Veinimõis
- Fideikomiss
- Mõisakohus
- Mõisakool
- Mõisapolitsei
- Mõisasüda
- Mõisavanem
Kirjandus [muuda]
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie, VII Theil: X. Land-rolle des Herzogthums Esthland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt.
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie, VII Theil: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt.
- Hagemeister, Heinrich von (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen.
- C. J. H. von Tiesenhausen: Erste Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, Riga: N. Kymmel, 1843, 235 lk. Digitaalselt
- F. von Buxhövden: Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landguter und ihren Besitzer, Riga: Nicolai Kymmel's Buchhandlung 1851, Digitaalselt
- Roderich Freytag-Loringhoven: Personen-Register zur zweiten Fortsetzung von Hagemeisters Materialien zur Gütergeschichte Livlands von F. von Buxhövden. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn, 1906 Digitaalselt
- Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten.. Dorpat: C. Mattiesen, 514 lk. + kaardid
- Stryk, Leonhard von (1885). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil, Der lettische District. Dresden: Albanus, 609 lk.
- Juhan Maiste. Eestimaa mõisad. Tallinn, Kunst, 1996.
- Mõisate varemed lammutamisele. Kaja, 29. oktoober 1934, nr. 255, lk. 6.
Välislingid [muuda]
- Eesti mõisaportaal
- Eesti Mõisate Ühendus
- Eesti Mõisakoolide Ühendus
- Eesti Ajalooarhiivi kaartide register
- Eesti mõisakinnistute andmed Ajalooarhiivi kinnistute registris
- Harjumaa Muuseum: Harjumaa mõisad
- Harjumaa Muuseum: Harjumaa mõisate valdajad, mõisaomanike andmed läbi aegade
- Unustatud mõisad
- Venemaa mõisad (vene keeles)
- Virtuaalne jalutuskäik mõisas (vene keeles)
- Das baltische Herrenhaus. von Heinz Pirang 1928. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
- Das baltische Herrenhaus 1930. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
