Niplispits

Allikas: Vikipeedia

Niplispits ehk niplis on kõrvuti rippuvate niitide keeramisel ja ristamisel koostatud pits.

Bobbin lace 5054 Nyplätty pitsi C.JPG

Eesti keelde on sõna "niplispits" tulnud rootsikeelsest sõnast knyppling. Mõnikord kasutatakse ka klöppelpitsi nimetust. Niplist nimetatakse ka "pulkadega kootud pitsiks" ehk pulgapitsiks.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Niplispitsi tunti juba 14. sajandi Itaalias, kust see jõudis 16. sajandil Sileesiasse, Baierisse ja Böömimaale ning sajandi lõpuks Hollandisse[1]. Pitsikudumise õitseaeg oli 17.-18. sajandil Belgias[1]. Sellest ajast on säilinud pitse, mille 1 cm laiune pind on kootud 80 pulgaga, 8 cm vastavalt siis 640 pulgaga ning nii peenest niidist, et niidi rebenemise vältimiseks sai töötada ainult niiskes keldris[1]. Mustri autoriks oli reeglina kunstnik, teostajateks käsitöölistest niplajad.

Selles tehnikas valmistati peakatteid, õlarätte, kraesid, särgivarrukaid, voodipesu vahepitse jne. Niplipitsi hiilgeaeg kestis kuni 1815. aastani, mil alustati pitsikudumist masinatel[1].

Eestis valmistati niplispitsi omakedratud linasest niidist ning seda on kasutatud mitmel pool rahvariiete kaunistamiseks.

Pitsi niplamisvahenditeks on pitsipadi, niplispulgad ehk nuiad ja nõelad ehk pinnud.

Datteln - KF2011 - Markfelder Straße 08 ies.jpg

Pitsipadi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pitsipatju oli erinevaid tüüpe:

  • kerakujulised
  • piklikud kotid, mis olid täidetud liiva, tuha, takkude, sõkalde või heinapepredega
  • silindrikujulised pikkade õlgedega täidetud kotid, mis võisid olla kinnitatud laudalusele
  • rõngakujulised, puukoorest seesmise kerega, mille peal asetses samblast või takkudest polsterdus[2].

ERM-i kogudes on Ruhnus ja Mustjalas kasutusel olnud ümmargused keerleva telje ja jalgadega padjad[2]. Esines ka kiilutaolist patja, mille pind oli ettepoole längus[2]. Pitsipadjad on kaetud jämeda linase riidega, mis on reeglina tume, et kergendada valgete niitide käsitlemist.

Niplispulgad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Niplispulki on kahte liiki – pulgad ja nuiad.

Pulgad lõigati enamasti kooritud kadaka või kuuseokstest, hiljem ka sirelist või koorimata kaseokstest. Pulgad olid reeglina kaunistusteta.

Niplamisnuiade materjal oli reeglina sama, kuid need olid rohkem kaunistatud.

Nõelad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõelad ehk pinnud olid 4–5 cm pikkused kasest või kadakast pinnukesed, millega pitsipulgad padjale kinnitati[2]. Rannikul ja saartel kasutati kala oimuluud, hiljem olid kasutusel omatehtud vasknõelad või poenõelad[2].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Das Klöppeln, Gertrud Zschorsch, Berlin 1923
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Eesti pitsid" ERM aastaraamat IV, Tartu, 1931