Adramaa

Allikas: Vikipeedia

Adramaa oli algselt (12.13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga[1].

13. sajandi teisel poolel hakati adramaa all mõistma pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi[1]. Alates 15. sajandist on kasutatud ka ruutmõõdus adramaad ehk ruutadramaad[1].

Alates 16. sajandist kasutati kokku lepitud adramaid[1]:

  • põline taluadramaa – 24–36 riia vakamaad ehk 8–12 hektarit põllumaad;
  • suuradramaa – 72–90 riia vakamaad; mõõtühikuna kasutati Lääne-Eestis;
  • poola- ehk plettenbergi adramaa – 120 vakamaad, mõõtühikuna kasutati peamiselt Lõuna-Eestis;
  • saksa adramaa – 60 vakamaad.

Adramaarevisjon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Adramaarevisjon

Liivimaa kubermangus oli esimene adramaarevisjon 1586. ja Eestimaa kubermangus 1582. aastal[1].

Liivimaa kubermangus kasutati 1688. aastal revisjoniadramaa mõõtühikuna põllumaa suurust, mis andis 60 speetsietaalrit puhastulu[1].

Alates 1872. aastast mõeldi adramaa all sellist maakasutust, mille pealt tuli aastas maksta 300 rubla renti[1]. Aastal 1901 asendati ka Liivimaal adramaa taalriarvestus puhaskasurublaarvestusega[1].

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 10–11.