Rakk

Allikas: Vikipeedia

Rakuks (ladina cellula) nimetatakse elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talituslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma. Enamikke rakke ümbritseb rakuväline vedelik.

Rakk on alati ümbritsetud lipoproteiidse membraaniga. Organism võib koosneda ühest rakust (üherakuline organism) või mitmest rakust (hulkrakne organism). Samuti võib ühes rakus sisalduda teine rakk (mida nimetatakse siis tavaliselt organelliks). Arvatakse, et inimese keha koosneb ca 1014 rakust ning ligi 200 erinevast rakutüübist.[1] Täiskasvanud inimese kehas, sureb ööpäeva jooksul apoptoosi läbi 50 kuni 70 miljardit rakku, mis on ca 0,06% kogu keha rakkudest. Sama palju tekib neid mitoosi käigus juurde. Nii suudab organism tervikuna säilitada oma elujõulisuse.

Ühesuguse päritolu, ehituse ja funktsioonidega rakkude ja nende poolt komplekteeritud rakuvaheaine kogumit nimetatakse koeks.

Rakkude areng, bioloogia, morfoloogia, ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Üherakulised organismid nagu paljud bakterid ja seente hulka liigitatud pagaripärm (Saccharomyces cerevisiae) koosnevad ühest rakust.

Raku anatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakumembraan[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rakumembraan

Rakumembraan on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Taimeraku rakumembraani nimetatakse sageli plasmalemmiks või plasmalemmaks.

Vibur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vibur

Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide pikk, jäik ja niitjas liikumisorganell. Vibur on paljudel rakkudel kaasa arvatud mehe spermatosoididel.

Mitokonder[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mitokonder

Mitokondrid on raku energiat tootvad organellid. Rakubioloogias nimetatakse mitokondriks suurt rakusisest organelli, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Mitokondrites viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid (ATP).

Tsütoplasma[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tsütoplasma

Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum. Väljastpoolt piirab tsütoplasmat rakumembraan.

Rakutuum[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rakutuum

Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel. Rakutuum hõlmab umbes 10% raku kogu ruumalast ning sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev geneetiline materjal. [2] Tuumas sisalduv DNA on tihedalt kokku pakitud histoonide abil ning moodustab kromosoomi.

Karüoplasma[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Karüoplasma

Karüoplasmals niemtatakse rakutuuma sees paiknevat plasmat, mis sisaldab DNA-d, RNA-d, valke ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid.[3]

Kromosoom[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kromosoom

Kromosoom on eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne pärilikkustegureid (geene) sisaldav element. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA- molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valkehistoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja vähesel hulgal RNAd.

Tuumaümbris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tuumaümbris

Tuumaümbris ehk tuumamembraan on vahefaasi ajal rakutuuma ümbritsev kahelestmeline kest, mis eraldab geneetilist materjali tsütoplasmast ning kaitseb makromolekulide sissetungimise eest tsütoplasmast karüoplasmasse.

Tuumapoor[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tuumapoor

Tuumapooriks nimetatakse mulku tuumaümbrises, kus membraani sise- ja välisleste on teineteisega liitunud. Tuumapoori kaudu siirduvad RNA-molekulid rakutuumast tsütoplasmasse.[4]

Tuumake[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tuumake

Nukleool ehk tuumake on ülekaalukalt interfaasi (vahefaasi) rakutuumades leiduv tihke moodustis, mille sees komplekteeritakse rRNA-d.

Ribosoom[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ribosoom

Ribosoom on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest. Tema ülesanne on katalüüsida peptiidahelate moodustumist, lähtudes raku DNA pealt transkribeeritud informatsiooni-RNA (mRNA, inglise messenger RNA) järjestusest.

Golgi kompleks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Golgi kompleks

Golgi kompleks ehk Golgi aparaat on enamikes eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell. Golgi kompleksis toimub valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõplikesse sihtkohtadesse saatmine.

Vesiikul[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vesiikul (bioloogia)

Vesiikul on suhteliselt väike tavaliselt veega täidetud põieke raku tsütoplasmas. Vesiikulid on rakusisusest eraldatud membraaniga. Vesiikulite ülesanne on ainete transport või säilitamine raku sees.

Tsütoskelett[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tsütoskelett

Tsütoskelett on raku tsütoplasma niitjate ja torujate elementide süsteem, mis määrab raku väliskuju ja organellide paigutuse.

Mikrofilamendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mikrofilamendid

Aktiinifilamendid ehk mikrofilamendid on eukarüootsete rakkude tsütoskeletis leiduvad aktiinist koosnevad kõige peenemad filamendid. Nad on oma funktsioonilt äärmiselt mitmekülgsed, võttes osa raku liikumisest ja kuju muutmisest.

Vakuool[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vakuool

Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. See on seotud osmootse rõhu reguleerimise ja eritusega.

Lüsosoom[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lüsosoom

Lüsosoom on üks rakuorganellidest, ühekordse membraanikihiga ümbritsetud hüdrolüütilisi ensüüme sisaldav põieke, kus lagundatakse makromolekule, fagotsüteeritud aineosakesi ja ka otstarbe minetanud rakustruktuure.[5]

Peroksüsoom[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Peroksüsoom

Peroksüsoomid on rakkudes paiknevad väiksed ensüümipõiekesed.[6]

Tsentrosoom[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tsentrosoom

Tsentrosoom on loomses rakus rakutuuma läheduses paiknev rakukeskus milles paiknevad kaks tsentriooli.

Tuumaniidistik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tuumaniidistik

Tuumaniidistik on mitoosi metafaasi vältel rakus leiduv mikrotuubulustest koosnev telg. Tuumaniidistik ühendab tsentrioole kormosoomide tsentromeeridega.[7]

Tsentriool[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tsentriool

Tsentriool on loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist.

Tsütoplasmavõrgustik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tsütoplasmavõrgustik

Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum on kõikides eukarüootsetes rakkudes esinev organell. Tsütoplasmavõrgustik jaguneb kaheks: siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum ("sER" – smooth endoplasmic reticulum) ning karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum ("rER" – rough endoplasmic reticulum).

Rakus paiknevad ka mikrohatud jt.

Raku taastootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raku taastootmine toimub lihtsustatult 6 faasina:

Päristuumsete rakkude rühmad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Päristuumsete organismide rakud saab ehituse ja talituse alusel jaotada kolme suurde rühma: looma-, taime- ja seenerakud. Kõiki neid ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure.

Enamikul taimedel ja loomadel on valdavas osas elutsüklist keharakud diploidsed.

Taimerakud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Taimerakk

Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomane organellide – plastiidide – esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga.

Loomarakud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakkude suurus elu jooksul muutub; noores, kasvueas organismis on rakud suuremad, kui vanemaealistel inimestel.[8]

Naistel on suurimaks rakuks munarakk, mille läbimõõt on keskmiselt 150 µm.[9]

Mitmed teised rakutüübid on mahult väiksemad. Suuraju koores paiknevate hiipüramiidrakkude perikaarüoni diameeter on kuni 120 µm. Pikad käävja kujuga silelihasrakud võivad ulatuda 100-150 µm, samas nende läbimõõt on märgatavalt väiksem. Teiselt poolt kõige väiksemate rakkude läbimõõt on 4 µm (näiteks aju sõmerrakud). Enamike rakkude suurus jääb siiski 10 ja 50 µm vahele. Sellise läbimõõduga on enamik epiteeli- ja sidekoerakkudest. Vere valgelibled e. leukotsüüdid jäävad läbimõõdult 10 µm piiresse, olles sellest veidi suuremad või väiksemad sõltuvalt leukotsüütide alatüübist. Vere punaliblede e erütrotsüütide keskmine diameeter on 7,5 µm.

Rakud võivad kujult olla käävjad, jätketega, lamedad või kuubikujulised.

Uurimislugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakud avastati 1665. aastal, kui inglise füüsik Robert Hooke nägi primitiivse mikroskoobiga korgilõiku vaadeldes, et see koosneb väikestest kambrikestest. Need kambrikesed nimetas ta rakkudeks. Hollandlane Antony van Leeuwenhoek vaatles esmakordselt isetehtud mikroskoobiga rakke nende loomulikus keskkonnas, kirjeldas esmakordselt ainurakseid ja baktereid. Samuti oli tema esimene, kes avastas erütrotsüüdid ja spermatosoidid.

1839. aastal tõestasid botaanik Theodor Schwann, zooloog Matthias Jakob Schleiden ja vähemal määral patoanatoom Rudolf Virchow, et kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Seda ideed nimetatakse rakuteooriaks. Varasema ettekujutuse järgi nähti rakke kui organismi "ehituskive", mis lihtsalt kõrvuti asetsedes moodustavadki organismi. Nüüd tõendati, et rakud tekivad alati teistest rakkudest (ehk omne cellula e cellula 'iga rakk on rakust').

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Bruce D. Olsen, Understanding Human Anatomy Through Evolution - Second Edition, 2009, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 24.05.2014) (inglise keeles)
  2. [ http://cellbio.ebc.ee/rakubio/tuum.html], konspekt.
  3. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 13, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  4. "Meditsiinisõnastik" 803:2004.
  5. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 12,2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  6. "Meditsiinisõnastik" 581:2004.
  7. "Meditsiinisõnastik" 803:2004.
  8. Arend A, Aunapuu M, Hussar P, Hussar Ü, Roosaar P. Histoloogia praktikum. 2006
  9. Hanna Balakier, Derek Bouman, Agata Sojecki, Clifford Librach ja Jeremy A. Squire, Morphological and cytogenetic analysis of human giant oocytes and giant embryos*, Hum. Reprod. (2002) 17 (9): 2394-2401, doi: 10.1093/humrep/17.9.2394, (inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Videod[muuda | redigeeri lähteteksti]