Link (sulus)

Link varasemast ajast

Link oli ust või väravat sulgev (ühelt poolt lapatsi vajutusega tõstetav) metallist pide, tänapäeval on see ukse suluse vajutuskäepide.

Ajaloost

Lingid oli kasutusel juba roomlastel, keskajal kasutati neid kogu Euroopas. Eestis tehti vanemad lingid puust ning neid kasutati nii ustel kui väravatel.

Ehitus

Vanem link oli kangikujuline sulus, mille üks ots oli kinnitatud ukse külge. Teine ots, mis oli üles-alla liikuv, käis uksepiida küljes oleva konksu taha. Kui liikuv ots tõsteti konksu tagant üles, uks avanes. Ukse avamiseks vastasküljelt kinnitati lingi külge nöör, mille ots paigaldati lingi kohal olevast august läbi teisele poole. Hiljem pandi uksest läbi liikuv puidust või rauast pulk (nimetati trikkel), mille lapatsile vajutades sai ust avada. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil kasutati põhiliselt elamuustel laialdaselt trikli ja käepidemega raudlinke.

Tänapäev

Tänapäeval kuuluvad lingid ukse suluste juurde vajutatavate käepidemetena, mis paigaldatakse koos lukukorpusega. Nad on valmistatud enamasti messingust, mille pind on matt kroom, läikiv kroom, matt messing, läikiv messing, tume oksiid, nikkel, pulbervärv jne. Siseuste lingid on veel tsingist ja alumiiniumist vastavate pinnatöötlustega. Lisaks valmistatakse ka spetsiaalse antimikroobse pinnatöötlusega linke. Roostevabast terasest linke paigaldatakse tugevalt korrosiivsesse keskkonda või ruumidesse, kus on kõrged hügieeninõuded. Moodsad on lingid, mis helendavad ja muudavad värvi ning on loodud ustele, kus tulenevalt kasutusotstarbest tahetakse märku anda, kas ruum on hõivatud või vaba, näiteks riietusruum, vannituba, tualettruum jms.

Välislingid

• , Ukse link Eesti Rahva Muuseum