Pott

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib anumast; ahju materjali osa kohta vaata artiklit ahjukivi (ehitus); masti kohta kaardimängus vaata artiklit Poti

Tahmunud alumiiniumpott, mida kasutati toiduvalmistamiseks lahtisel tulel
Roostevabast terasest pott

Pott on sügav ja tugev anum või nõu, tavaliselt asjade hoidmiseks või toidu valmistamiseks, on kasutatud ka väiksema tulekoldena.

Tänapäevased toiduvalmistamise potid on enamasti mittenakkuva pinnakattega, alumiiniumist kestaga, mille siseküljel on mõõteskaala, vastupidava mitmekihilise roostevabast terasest põhjaga, mittekuumenevate bakeliidist käepidemetega, klaasist kurnamisavaga kaanega, millel on silikoonist serv.

Kokandus[muuda | muuda lähteteksti]

Potte kasutatakse vedela toidu valmistamiseks ja hoidmiseks.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Savipotte kasutati juba kiviajal. Keskaegses Euroopas oli alt laienevad pronks- või malmpotid laialt levinud, kuid Eestis nad üldiselt kasutust ei leidnud. Venemaal ja setudel oli potis ahjuroogade valmistamine tavaline. 19. sajandi keskpaiku hakati idanaabrite eeskujul Ida-Eestis kasutama tasapinnalise põhjaga ning ülespoole laienevaid malmist (võru murdes tsugun) või savist ahjupotte. Poti ahju ja ahjust väljatõstmiseks võeti kasutusele pika puuvarrega potihark (võru murdes uhvar)[1].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti rahvakultuuri leksikon. 2007. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 219

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]