Advent

Allikas: Vikipeedia
Advendiküünlad.
Advendiküünlad.
Advent

Advent on eesti kirikukalendris liikuv tähtpäevade periood, mis tähendab tulemist ja tuleneb ladinakeelsest sõnast adventus. Advent koosneb neljast pühapäevast enne esimest jõulupüha. Esimese advendipühapäevaga algab advendiaeg ja liturgiline kirikuaasta. Neljas advendipühapäev võib sattuda kokku ka jõulupühade laupäevaga (24. detsember).

Advendiaeg tähendab Jeesus Kristuse tulekut ja tuleneb ladina keelest: Adventus DominiIssanda tulek.

  • Advendiaeg tähistab Issanda sünni ehk Jeesus Kristuse näol Jumala tuleku ootust, niinimetatud inkarnatsiooni (lihaks saamist) ehk esimest tuleku aega.
  • Advendiaeg tuletab meelde vajadust valmistuda Issanda taastulekuks; kristlaskond valmistub Issanda viimseks tulekuks kohtunikuna maailma lõpul.
  • Advendiaeg on paastuaeg.
  • Advendiaja liturgiline värv on violetne.
  • Advendiajal süüdatakse igal pühapäeval üks uus küünal:
    • I advendipühapäeva värvus on valge ja süüdatakse valge küünal, mis on Kristuse värv ja tähendab puhtust ning armu.
    • II-IV advendipühapäevade värv on violetne ja süüdatakse violetset värvi küünlad, mis tähendab patukahetsust, ootust ja paastuaega.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

4. sajandi lõpust hakati tähistama Kristuse sünnipäeva 6. jaanuaril (Juliuse kalendri järgi), 25. detsembril (Gregoriuse kalendri järgi). Alates 5. sajandist hakati pidama advendiaega ehk Kristuse tulemise aega, kus ettevalmistusaega tähistati viiel pühapäeval.

Paavst Gregorius VII reformide ajal (1073–1085) toimus üleminek viielt advendipühapäevalt neljale. Esimene advendipühapäev seostus kirikuaasta algusega alles 16. sajandil.

Rahvakombed Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanadel eestlastel erilisi advendikombeid ei olnud, advendipühapäevadel käidi vaid kirikus ning lauldi Issanda auks laule, mis olid vaimselt seotud jõuludega.

  • Tänapäeval on levinuim advenditava seotud päkapikkudega, kes toovad öösel maiustusi-kingitusi ja hommikul ärgates avastati neid susside-sokkide seest. Advendikombeid ja ootusaega sümboliseerivad Petlemma täht, advendiküünlad ja advendikalender. Paljude koduakendel võib näha põlemas küünlaid, mis tänapäeval on enamuses elektrilised. Kuigi advendi küünlajalg on nelja küünlaga, siis kaasaegsemad on seitsmega. Kaubandus-, äri- ja poliitiline maailm kasutab aktiivselt advendiga seonduvat. Südamlike soovide ja värvika reklaamiga on küllastatud nii asulad kui linnad. Kõik viitab sellele, et oodatakse jõule.

Rahvakombed mujal[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Advendikombed on erinevate maade rahvakombestikus mitmeid, mis võivad paljuski erineda. Advendiküünla süütamine on üldtuntud tava, aga rituaalid ja värvused on erinevad.
  • Adventi hakati tähistama näiteks Prantsusmaal 4. sajandi lõpul, mujal vahemikus 6.-10. sajandini. Advendiaega iseloomustavad kindlat värvi küünlad. Tunnusvärv on purpurpunane – kuningate, kuid ka leinavärv. Paljudes kirikutes kasutatakse tänapäeval ka sügavsinist, mis sümboliseerib öötaevast, vett ja uue loomise algust. Euroopas on olnud tavaks tähistada Jeesuse sündi ja advendiaega igihaljaste puude ja taimedega.
  • Paljudes kohtades on advendiküünlajalad viie küünlaga ja nad on kindlat värvi: kolm purpurpunast või sinist, üks roosa või punane küünal, mis on asetatud nelinurkselt ja keskel on suurem valge küünal, mis sümboliseerib Jeesust. Esimesel advendipühal süüdatakse palve saatel üks purpurpunane küünal, mis põleb palve ajal. Igal pühapäeval süüdatakse üks uus küünal ja eelmised. Roosa küünal süüdatakse kolmandal advendi pühapäeval. Keskmine küünal süüdatakse jõululaupäeval.
  • Advendikalendrid on tuntud nii Euroopa kui Ameerika maades, kus ka meile see tava 20. sajandi viimastel kümnentitel jõudis. Läänemaailmas on advendiajast kujunenud lisaks vaimuliku õpetuse üle mõtlemise, palvetamise ja muusika kuulamise ajale suur äri- ja ostuaeg.
  • Õigeusuliste hulgas tähistatakse adventi 40 päeva enne jõule.
  • Paljudes kirikutavade hulgas on neljas advendipühapäev pühendatud last ootavale Mariale.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]