Vitssõlg
Vitssõlg on ümar võrukujuline sõlg, mida Eesti aladel on rõivakinnitusvahendina kantud alates 13. sajandist peaaegu muutumatuna. Tänapäeval kantakse sõlgi peamiselt rahvarõivastega.[1]
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Vitssõle rõngas on kitsam kui rõngassõlel, selle laius on umbes 5 mm. Vitssõlgede läbimõõt kõigub 1,5–3,2 cm vahel. Rõngale kinnituv sõlenõel on pealt täiesti sile või kergelt kaarjas, mõnikord dekoreeritud kaare harjal reljeefsete täppidega või nöörornamendiga. Hiiumaa naiste vitssõlgedele on iseloomulikud mitmetahulised lihvitud pinnaga klaasripatsid.[1] Harvem esineb sõlgi, millel tilguti poolitab dekoori kaheks.
Valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]
Varasemad vitssõled olid valdavalt vasesulameist. Hilisemad vitssõled valmistati hõbedast, 19. sajandil hakati kasutama ka uushõbedat. Vitssõlgede peamiseks valmistuskeskuseks oli Tallinn, kus valmistatud vitssõled olid lihtsad, polnud märgata ka erinevusi meistrite vahel. Lihtsakoelisi vitssõlgi valmistasid ka külasepad. Vitssõlg oli levinud üle Eesti just tarbeesemena, seda kasutati nii naiste- kui meesterõiva kinnitina.[2]
Vitssõlge on peetud lähtevormiks, millest arenes välja eesti naiste 19. sajandi kõige pidulikum rinnaehe, koonusekujuline kuhiksõlg[1], teiste allikate järgi kujunes kuhiksõlg rõngassõlest.[3]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Sõlg
- Hoburaudsõled
- Kaarsõled
- Karpsõled
- Kuhiksõled
- Kupalsõled
- Plaatsõled või ketassõled
- Rõngassõled
- prees
- pross
- sõlgpuu
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 241
- ↑ Eesti rahvarõivad. Vaadatud 04. aprill 2022.
- ↑ K. Kirme. Eesti sõled. Kunst, 1986.