Heegeldamine

Allikas: Vikipeedia
Crochet-round.jpg

Heegeldamine on konksuga heegelnõela abil lõngast tekstiilesemete (heegeldiste) valmistamine.

Heegeldamise algupära ja ajaloo üle vaieldakse, Euroopas sai see käsitöötehnika levinuks 19. sajandil. Võimalik, et heegeldamise varases arengujärgus kasutati heegelnõela asemel konksus sõrme.

Materjalina kasutatakse puuvillast, villast, siidist, linast ja sünteetilisest kiust lõnga, aga ka eri laadi lõngu koos, samuti paelu, nööre jne.

Heegeldamisel hoitakse heegelnõela paremas käes sarnaselt pliiatsile kirjutamisel. Heegeldustööd alustades moodustatakse konksule üks algsilmus, siis tõmmatakse heegelnõela konksuga sellst lõng läbi, nii et tekib uus silmus. Sama korratakse, kuni tekib silmuste ahel. Valmis silmused jooksevad läbi vasaku peo, lõng üle vasaku käe esimese sõrme. Ahela võib ühendada ringiks või pöörata tagasi ning hakata mööda seda tagas liikuma, tõmmates lõnga läbi nii eelmise rea silmusest kui heegelnõelal olevast silmusest. Enne uue silmuse moodustamist võib heegelnõelale võtta ühe või mitu lõngakeerdu; nii saab teha poolsambaid, ühe- ja kahekordseid sambaid, keerdsambaid, ristsambaid ning nuppe. Kasutatud silmuste liigist sõltub valmiva heegelpinna tekstuur; heegeldustehnikas saab valmistada ka peeni ja õhulisi pitse.

Heegeldatud esemed on reeglina veidi vähem elastsed kui silmkoetooted.

Heegeldamisel on mitmeid alaliike ja suundasid. On olemas Iiri pits, hargipits ja fileeheegeldus.

Silmused ja nende kombinatsioonid heegeldamisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]