Katlaahel
Katlaahel, ka pajaahel, oli raudvarvast ja hambulisest lehest koosnev konstruktsioon, mis riputati rehetoas või suveköögis lee kohale[1].
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Sileda varva ülaosas oli konks ahela katlapuu külge riputamiseks, allosas hoiderõngas, millest hambuline leht läbi käis. Katlaahelat sai ülemise konksu abil katlapuu peal vajalikku kohta nihutada. Hambulise lehe ülaosas oli aas, millest sile varb vabalt läbi käis, alumises osas aga konks, mille külge riputati katel. Seda lehte nihutati üles- või allapoole, nii et vastav hammas jäi sobival kõrgusel hoiderõnga peale. Nii sai katelt tõsta või allapoole lasta[2].
Mõnel juhul oli varb puust ja hambuline leht metallist. Ketti kasutati katlaahelana harva.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 193
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 55