Juuli 2012

Allikas: Vikipeedia

| aprill 2012 | mai 2012 | juuni 2012 | juuli 2012 | august 2012 | september 2012 | oktoober 2012 |

Juuli 2012, kroonika

2012. aasta juuli algas pühapäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem teisipäeval.

1. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

2. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

3. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Afganistani idaosas Vardaki provintsis avas Afganistani armee vormis mees tule NATO sõdurite pihta, haavates viit Ameerika Ühendriikide kaitseväelast.
  • Ameerika Ühendriikide riigisekretär Hillary Clinton saavutas Pakistani välisministri Hina Rabbani Khariga peetud telefonikonverentsil kokkuleppe, et Pakistan lubab taas kasutada NATO-l oma territooriumi varustuse toimetamiseks Afganistanis paiknevatele NATO väeüksustele.
  • Birmas vabastati presidendi amnestia alusel 46 vangi, kelle seas oli ka 20 poliitvangi.
  • Euroopa Inimõiguste Kohus tunnistas Ukraina endise siseministri Juri Lutsenko vahistamise ebaseaduslikuks ja kohustas Ukraina riiki hüvitama eksministrile tekitatud moraalse kahju, makstes talle hüvitist 15 000 eurot.
  • Prantsusmaa politsei otsis läbi riigi endise presidendi Nicolas Sarkozy' kodu, samuti otsiti läbi osaliselt Sarkozy'le kuuluva advokaadibüroo kontor. Läbiotsimised olid seotud kahtlustustega, mille kohaselt võttis Sarkozy 2007. aasta presidendivalimiste kampaania ajal vastu ebaseaduslikke annetusi.
  • Prantsusmaa peaminister Jean-Marc Ayrault teatas parlamendis peetud kõnes, et tema valitsus kavatseb seadustada 2013. aastal samasooliste abielud ja samuti anda samasoolistele abielupaaridele õiguse adopteerida lapsi.
  • Soomes Espoo linnas kaubanduskeskuse Iso Omena lähistel ehitusplatsil toimunud plahvatuses sai vigastada seitse inimest. Plahvatuses kannatada saanud kaubanduskeskus suleti lühiajaliselt ja seal viibinud inimesed evakueeriti.
  • Suurbritannias astus ametist tagasi riigi ühe suurima panga Barclays Bank tegevjuht Bob Diamond. Barclays oli üks pankadest, mida süüdistati katses manipuleerida pankadevaheliste laenude intresse.
  • Süüria president Bashār al-Asad vabandas avalikult Türgi ees ja väljendas sügavat kahetsust seoses Türgi sõjalennuki allatulistamisega 22. juunil.
  • Šveitsis Lagginhorni mäel hukkus kohaliku aja järgi kella 13 paiku viis Saksamaalt pärit mägironijat, teiste seas kaks teismelist noorukit. Kuueliikmelise meeskonna viis liiget kukkusid surnuks.
  • Ukraina Ülemraada võttis teisel lugemisel vastu riigi keelepoliitika aluste seaduse eelnõu, mis suurendab märkimisväärselt vene keele rolli. Seaduseelnõu poolt hääletas 450-liikmelises parlamendis 248 saadikut, hääletus lõppes koalitsiooni ja opositsiooni saadikute kaklusega. Hiljem selgus, et eelnõu poolt olid hääletanud ka mitmed saadikud, keda tegelikult parlamendi istungil ei viibinud. Seadus annab vene keelele kohaliku ametliku keele staatuse kõigis regioonides, kus selle kõnelejaid on vähemalt 10 protsenti.
  • Venemaa peaminister Dmitri Medvedev alustas ringsõitu Kuriili saartel. Jaapani valitsus, mis peab saari okupeeritud Jaapani territooriumiks, väljendas visiidi üle protesti.
  • Eestis algasid 2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis. Finaalturniiri võistlused toimuvad Tallinnas, Haapsalus ja Rakveres.
  • Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas Maanteeameti uueks peadirektoriks Aivo Adamsoni.
  • Harju Maakohus mõistis riigireetmises süüdi tunnistatud Kaitsepolitseiameti endisele ametnikule Aleksei Dressenile 16-aastase vanglakaristuse.

4. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Birma võimud kinnitasid asepresident Tin Aung Myint Oo tagasiastumist. Tema tagasiastumise täpne aeg ei ole teada, oletatavalt lahkus ta terviseprobleemide tõttu ametist juba mais.
  • Euroopa Parlament lükkas häältega 478:39 tagasi rahvusvahelise võltsimisvastase kaubandusleppe ACTA jõustamise.
  • Gruusia pealinna Thbilisi äärelinnas hakkas öösel lekkima 800-liitrine klooritsistern. Erineva raskuastmega gaasimürgituse sai 73 inimest, kes toimetati ravile linna haiglatesse.
  • Gruusia parlament kinnitas häältega 102:7 ametisse peaminister Ivane Merabišvili valitsuskabineti.
  • India pealinnas New Delhis toimus India ja Pakistani välisministrite kohtumine, mille keskmes oli kahe riigi vaheliste suhete parandamine ja rahuprotsessi edendamine.
  • Rumeenia valitsev valimisliit Sotsiaal-Liberaalne Liit esitas taotluse parlamendi erakorralise istungi kokku kutsumiseks, et peatada peaminister Victor Pontaga vastuollu sattunud president Traian Băsescu volitused.
  • Saksamaal Karlsruhes võttis oma elukaaslase korterist väljatõstmise vastu protestinud 53-aastane mees pantvangi neli inimest: oma elukaaslase, kohtutäituri, lukksepa ja korteri uue omaniku. Olukord lõppes kõigi korteris viibinud inimeste surmaga kui esmalt lasi mees maha kõik pantvangid ja seejärel iseenda.
  • Šveitsis asuva Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN teadlased teatasid, et on tõenäoliselt kindlaks teinud uue osakese olemasolu, mille omadused vastavad seni hüpoteetilise Higgsi bosoni omadustele. Enne lõpliku seisukoha kujundamist viiakse läbi veel täiendavaid katseid.
  • Ukraina pealinnas Kiievis toimus eelmisel päeval vastu võetud riikliku keelepoliitika seaduse vastu tuhandete osavõtjatega meeleavaldus, mille laialiajamiseks kasutas miilits pisargaasi. Ühtlasi teatasid seaduse vastuvõtmise tõttu oma tagasiastumisest Ülemraada esimees Volodõmõr Lõtvõn ja tema asetäitja Mõkola Tomenko. President Viktor Janukovõtš ähvardas vastuolude püsimisel parlamendi laiali saata, kuid valitsev Regioonide Partei teatas, et vähem kui pool aastat enne valimisi ei ole presidendil õigust parlamendi volitusi lõpetada.
  • Eestis Tallinnas andis Ameerika Ühendriikide suursaadik Michael C. Polt Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva auks korraldatud pidustustel kindral Ants Laaneotsale üle Ameerika Ühendriikide teeneteordeni komandöri klassi teenetemärgi.

5. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

6. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

7. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ameerika Ühendriikide riigisekretär Hillary Clinton sooritas üllatusvisiidi Afganistani pealinna Kabuli. Visiidi käigus teatas ta, et Ameerika Ühendriigid on andnud Afganistanile "olulise mitte-NATO liitlase" staatuse, mis võimaldab Afganistanil lihtsustatud tingimustel osta Ameerika Ühendriikide relvastust.
  • Aserbaidžaani esimene president Ayaz Mütəllibov pöördus pärast 20-aastast viibimist Venemaal tagasi kodumaale. Presidendi otsuse tingis parlamendis vastu võetud seadus, mis andis talle kohtuliku puutumatuse.
  • Ida-Timoril toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis 36,7 protsendi häältega Timori Ülesehituse Rahvuskongress, saades 65-liikmelises parlamendis 30 kohta. Paremuselt teise tulemuse saavutas 29,9 protsendi ja 25 kohaga parlamendis Iseseisva Ida-Timori Revolutsiooniline Rinne (FRETILIN). Valimisaktiivsus oli 74,8 protsenti.
  • Liibanoni põhjaosas asuvad külad sattusid öösel Süüriast lähtunud suurtükitule alla. Hukkus kolm inimest ja veel kümned said vigastada. Tõenäoliselt püüdis Süüria armee tabada Põhja-Liibanonis asuvaid Süüria mässuliste tugipunkte.
  • Liibüas toimusid esimesed parlamendivalimised pärast Mu‘ammar al-Qadhdhāfī kukutamist.
  • Prantsusmaa president François Hollande kinnitas kohtumisel Prantsusmaa armeenlaste kogukonna esindajatega, et kavandab uue armeenlaste genotsiidi eitamist kriminaliseeriva seaduseelnõu väljatöötamist.
  • Ukrainas Tšernigivi linna lähistel toimus kohaliku aja järgi kell 5.30 liiklusõnnetus. Teelt sõitis välja Venemaalt Pihkva oblastist pärit palverändureid vedanud buss, 41 bussis viibinud inimesest hukkus 15 ja sai vigastada veel 15 inimest.
  • Venemaal tabasid öösel ootamatult Krasnodari kraid tugevast vihmast tingitud üleujutused. Üleujutustes hukkus vähemalt 171 inimest, ohvrite otsimiseks ja evakueerimiseks algatati päästeoperatsioon, milles osales tuhat päästjat. Kõige enam sai kannatada Krõmski linn.

8. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

9. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Belgias Brüsselis toimus euroala liikmesriikide rahandusministrite kohtumine, kus osales ka Eesti rahandusminister Jürgen Ligi. Kohtumisel lepiti kokku toetada juulis 2012 Hispaania raskustesse sattunud panku 30 miljardi euroga.
  • Egiptuse konstitutsioonikohus kuulutas president Muḩammad Mursī eelmise päeva otsuse kohtu poolt laiali saadetud parlamendi koosseisu volituste taastamise kohta õigustühiseks.
  • Kambodža pealinnas Phnom Penhis toimunud Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni välisministrite kohtumisel kiideti heaks käitumisreeglid Lõuna-Hiina merel, mis puudutavad eelkõige territoriaalvaidluste lahendamist. Vajaduse vastava reeglistiku järele tingisid mitmete riikide põrkuvad majandushuvid Lõuna-Hiina mere piirkonnas.
  • Kreekas võitis peaminister Antónis Samarási valitsuskabinet häältega 179:121 parlamendis toimunud usaldushääletuse.
  • Lõuna-Sudaanis tähistati riigi iseseisvuse esimest aastapäeva. Aastapäeva kõnes rõhutas president Salva Kiir vajadust tagada noore riigi majanduslik sõltumatus.
  • Mongoolias algas kahepäevane demokraatlike riikide ühenduse Community of Democracies kohtumine, millel osales ka Eesti välisminister Urmas Paet. Kohtumisel kuulutati ametlikult välja uute demokraatiate nõustamisprojekt LEND (Leaders Engaged in New Democracies).
  • Norra valitsus kasutas oma erakorralist õigust naftatööliste streigi sundlõpetamiseks. 16 päeva kestnud streik, mille põhjuseks oli töötajate rahulolematus oma pensionitingimustega, oleks 10. juulist seisanud kogu riigi naftatootmise.
  • Rumeenia konstitutsioonikohus tunnistas president Traian Băsescu volituse peatamise parlamendi poolt põhiseadusega kooskõlas olevaks ja andis loa algatada rahvahääletuse presidendi tagandamiseks.
  • Türgis Kocaeli provintsis plahvatas kohaliku aja järgi kell 9 Çuhane laskemoonaladu. Õnnetuses sai vigastada neli Türgi armee sõdurit.
  • Venemaa teatas, et peatab hävituslennukite Jak-130 tarnimise Süüriale kuni sisepoliitilise olukorra selginemiseni riigis.
  • Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder viibis maakondlikul ringsõidul Tartumaal.

10. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ameerika Ühendriikides Indianapolises toimunud Episkopaalkiriku üldkogul kiideti umbes 80-protsendilise toetusega heaks ettepanek hakata kiriklikult õnnistama samasoolisi paare. Esialgu võeti otsus vastu kolmeaastase katseajaga, et siis küsimuse juurde tagasi pöörduda.
  • Ameerika Ühendriikides California osariigis otsustas San Bernardino linnavolikogu esitada kohtule pankrotikaitse taotluse. Tegemist oli kolme nädala jooksul kolmanda linnaga California osariigis, mis on sisuliselt pankrotistunud. Varem on sarnase sammu astunud Stocktoni ja Mammoth Lakesi linnad.
  • Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu liikmesriikide rahandusministrite kohtumine. Kohtumisel osales ka Eesti rahandusminister Jürgen Ligi.
  • Egiptuse parlament kogunes vaatamata sõjaväe ja konstitutsioonikohtu keelule lühikesele istungile. Istungil kiideti heaks parlamendi esimehe ettepanek pöörduda kõrgema apellatsioonikohtu poole nõu saamiseks, kuidas peaks parlament edasi tegutsema, et mitte minna vastuollu konstitutsioonikohtu otsustega.
  • Iisraelis Jeruusalemmas mõistis kohus riigi ekspeaministri Ehud Olmerti kahes korruptsioonisüüdistuses õigeks. Kolmandas süüdistuses, mis puudutas ministriks oleku ajal ärimehest sõbrale teenete osutamist, mõistis kohus Olmerti süüdi.
  • Lõuna-Korea kunagise diktaatori Park Chung-hee tütar Park Geun-hye teatas oma kavatsusest kandideerida Lõuna-Korea presidendiks. Valimisvõidu korral saaks Parkist riigi esimene naispresident.
  • Prantsusmaal Pariisi äärelinnas Vitry-sur-Seine'is Charles Perrault-nimelises eelkoolis võttis relvastatud mees hommikul kella 7 ajal pantvangi 10 last ja 3 lapsevanemat. Politseil õnnestus kõik pantvangid läbirääkimiste tulemusel vabastada ja pantvangistaja vahistada.
  • Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis Kongo Demokraatliku Vabariigi sõjapealiku Thomas Lubanga lapssõdurite värbamise eest aastatel 20032004 14 aastaks vangistusse.
  • Venekeelne Vikipeedia sulges 24 tunniks oma teenuse, et protesteerida sellega 11. juulil Venemaa Riigiduumas lugemisele tuleva informatsiooniseaduse muutmise eelnõu vastu, mis laiendaks valitsuse õigusi veebilehtedele juurdepääsu takistamiseks ja looks uue föderaalse ametkonna veebitsensuuri elluviimiseks.
  • Eestis otsustas Vene Teatri nõukogu nimetada teatri uueks direktoriks alates 18. juulist senise kultuuriministeeriumi teatrinõuniku Tõnu Lensmendi. Nõukogu esimeheks valiti kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsler Ragnar Siil.

11. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ameerika Ühendriikide riigisekretär Hillary Clinton alustas ametlikku visiiti Laoses. Viimast korda enne Clintoni visiiti külastas Ameerika Ühendriikide valitsuse esindaja Laost 1955. aastal, mil seal viibis visiidil toonane riigisekretär John Foster Dulles.
  • Ameerika Ühendriikide president Barack Obama kaotas osa Ameerika Ühendriikide firmadele kehtinud piiranguid Birmasse investeerimisel.
  • Bosnia ja Hertsegoviinas Srebrenica linnas maeti seal 1995. aastal aset leidnud genotsiidi 17. aastapäeval ümber enam kui 500 viimasel ajal identifitseeritud genotsiidiohvri jäänused.
  • Hispaania peaminister Mariano Rajoy avalikustas parlamendis ulatusliku kärbete ja maksutõusude paketi, mille keskseteks punktideks on jätkuv koondamine avalikus sektoris, avaliku sektori hüvede vähendamine ja käibemaksumäära tõus 18 protsendilt 21 protsendile. Pealinnas Madridis avaldasid kokkuhoiumeetmete vastu meelt tuhanded inimesed, puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja politsei vahel.
  • Itaalia majandus- ja rahandusministriks nimetati Vittorio Grilli, kes võttis need ametit üle peaminister Mario Montilt.
  • Jaapani valitsevast Demokraatlikust Parteist lahku löönud mõjukas poliitik Ichiro Ozawa asutas koos poolehoidjatega uue erakonna, millel on parlamendi alamkojas 49 kohta. Uuele erakonnale anti nimeks Inimeste Elud On Esmatähtsad.
  • Jeemeni pealinnas Şan‘ā's lasi enesetaputerrorist ennast õhku politseiakadeemiast õppetöölt lahkuvate kadettide keskel. Hukkus vähemalt 8 politseikadetti, veel 15 inimest sai vigastada.
  • Lõuna-Korea politsei vahistas korruptsioonis kahtlustatuna riigi presidendi Lee Myung-baki vanema venna Lee Sang-deuki.
  • Portugalis algas meditsiinitöötajate 48-tunnine streik, millega avaldati meelt valitsuse kokkuhoiumeetmete vastu.
  • Somaalias hõivasid valitsuse ja Aafrika Liidu väed ühisoperatsiooni käigus pealinnast Muqdishost 40 kilomeetrit lääne pool asuva Lanta-Buro, mis oli islamiliikumise aş-Şabāb üks peamisi tugipunkte.
  • Togos astus tagasi peaminister Gilbert Houngbo valitsus.
  • Ukraina konstitutsioonikohus tunnistas opositsiooni esitatud seaduseelnõu presidendilt kohtuliku puutumatuse äravõtmiseks põhiseadusega vastuolus olevaks. Samal ajal lubas konstitutsioonikohus parlamendil muuta põhiseadust viisil, mis jätab kohtulikust puutumatusest ilma parlamendiliikmed.
  • Valgevene president Alaksandr Łukašenka allkirjastas seaduse, mille alusel kavatsetakse amnesteerida umbes 2000 kinnipeetavat, peamiselt karistust kandvad alaealised, rasedad naised ja pensionärid.
  • Venemaal registreerisid filmilavastaja Nikita Mihhalkovi toetajad uue erakonna Meie Kodumaa Eest, mille programmiks võeti Mihhalkovi 2010. aastal avaldatud manifest "Õigus ja tõde".
  • Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Rjazani oblasti kuberneri Oleg Kovaljovi tagasiastumispalve, kuid nimetas ta samas kuni uute kubernerivalimiste toimumiseni kuberneri kohusetäitjaks.
  • Eestis tähistati Keskkonnaameti korraldatud seminariga "Riiklike looduskaitsealade roll teadus- ja õppetöös" 55 aasta möödumist Nigula looduskaitseala asutamisest ja 80 aasta möödumist loodusteadlase Henn Vilbaste sünnist.
  • Tallinnas tähistati pidulikult 32 aasta möödumist Tallinna teletorni avamisest.

12. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

14. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Afganistani põhjaosas Samangāni provintsis tappis enesetaputerrorist pulmas 23 inimest ja vigastas veel 22 inimest. Rünnakus hukkus ka pruudi isa, tuntud Ţālebāni-vastane poliitik Aḩmad Khan Samangāni.
  • Bahreinis toimusid uued valitsusvastased demonstratsioonid, millega protesteeriti võimude otsuse vastu keelustada poliitilise opositsiooni meeleavaldused. Toimusid kokkupõrked meeleavaldajate ja politsei vahel.
  • Türgis Vani linnas toimunud pommiplahvatuses sai vigastada 10 politseinikku. Rünnati politseibussi, mis viis politseiametnikke lasketiiru laskeharjutustele. Ilmselt korraldas rünnaku Kurdistani Töölispartei.

15. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

16. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

17. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ameerika Ühendriikides Alabama osariigis Tuscaloosa ühes baaris avas mees tule, vahejuhtumis sai vigastada 17 inimest. Politsei arreteeris tulistamises kahtlustatava isiku järgmisel päeval.
  • Iisraelis lahkus peaminister Binyamin Netanyahu valitsuskoalitsioonist vasaktsentristlik erakond Kadima, mis oli koalitsiooniga liitunud alles mais. Lahkumise põhjuseks sai uue kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu, mis kaotaks seni äärmusortodoksetele juutidele kehtinud vabastuse ajateenistusest. Kadima ei nõustunud Netanyahu kompromisslahendusega, mis oleks need muudatused jõustanud mitte kohe, vaid järk-järgult.
  • Liibüas tehti teatavaks 7. juulil toimunud parlamendivalimiste tulemused. Erakondadele eraldatud 80 kohast läks 39 kohta ekspeaminister Maḩmūd Jibrīli liberaalsete ja sekulaarsete parteide ühendusele Rahvuslike Jõudude Liit; islamistliku Muslimi Vennaskonnaga seotud partei sai parlamendis 17 kohta.
  • Põhja-Korea võimud teatasid Hyŏn Yŏng-ch'ŏli nimetamisest Rahvaarmee kindralstaabi uueks ülemaks eelmisel päeval ametist vabastatud Ri Yŏng-ho asemel. Ühtlasi anti talle viitsemarssali auaste.

18. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

19. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

20. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

21. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Bruneis Ulu Belaitis kukkus alla kadette sõjaväeõppustelt pealinna Bandar Seri Begawani transportinud helikopter. Õnnetuses hukkus 12 ja sai vigastada veel 2 inimest.
  • Lõuna-Sudaan tühistas kava alustada Sudaaniga vahendajateta piirikõnelusi, tuues põhjuseks eelmisel päeval toimunud Sudaani õhurünnaku, mille toimumist Sudaani võimud eitasid.
  • Mauritiuse presidendina andis ametivande eelmisel päeval parlamendis sellesse ametisse valitud Rajkeswur Purryag.
  • Süürias levisid relvastatud kokkupõrked ka seni suhteliselt rahulikuna püsinud riigi suuruselt teise linna Ḩalabi.
  • Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas palju vastuolusid tekitanud uue föderaalseaduse, millega kohustatakse kõiki vähemalt osaliselt välismaalt rahastatavaid mittetulundusühinguid ennast registreerima ja avalikkusele tutvustama kui "välisagente".
  • Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas föderaalseaduse, mis ratifitseeris lõplikult Venemaa ühinemise Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

22. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

23. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

24. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Albaanias astus ametisse president Bujar Nishani.
  • Ameerika Ühendriikides Philadelphias mõistis kohus roomakatoliku kiriku Philadelphia peapiiskopkonna ametniku William Lynni kolmeks kuni kuueks aastaks vanglasse tema alluvuses tegutsenud preestri pedofiilia varjamise tõttu, mis lubas viimasel takistamatult laste ahistamist jätkata.
  • Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu üldasjade nõukogu koosolek, kus Eestit esindas välisminister Urmas Paet. Kohtumise üheks keskseks teemaks oli Euroopa Liidu eelarve aastateks 2014–2020.
  • Ghana pealinnas Accras suri kõrivähki riigi president John Atta Mills. Uueks presidendiks vannutati samal päeval senine asepresident John Dramani Mahama.
  • Hongkongi tabas öösel orkaan Vicente, mis tõi kaasa kuni 140 km/h kiirusega puhunud tuuled ja paduvihmad. Üle 100 inimese sai vigastusi, neist 72 jäeti haiglaravile. Lennufirmad olid sunnitud tühistama mitmeid lende ja hilines ka Hongkongi väärtpaberite börsi avamine.
  • Iirimaal vahistas politsei riigi ühe suurima panga Anglo-Irish Banki endise tegevjuhi Sean FitzPatricku ja tema kaks kolleegi, kellele esitati 16 süüdistust seoses katsetega hoida panga aktsia hinda kunstlikult tegelikust väärtusest kõrgemana.
  • Kreekasse saabusid Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni audiitorid, et hinnata, kas Kreeka sammud võlakoormuse vähendamisel on olnud piisavad abipaketi viimase, 31,5 miljardi euro suuruse osamakse väljastamiseks.
  • Sudaani lääneosas Dārfūri piirkonnas puhkesid uued kokkupõrked valitsusvägede ning mässulise relvarühmituse Õigluse ja Võrdsuse Liikumine üksuste vahel. Dārfūri konflikt on pausidega kestnud alates 2003. aastast.
  • Süüria lennuvägi pommitas riigi suuruselt teise linna Ḩalabi idapoolseid linnaosi, mis olid langenud valitsusvastaste vägede kontrolli alla.
  • Tadžikistanis autonoomses Mägi-Badahšani vilajetis viisid sisekaitseväed läbi erioperatsiooni Riikliku Julgeolekukomitee kindralmajori Abdullo Nazarovi mõrvarite tabamiseks. Kokkupõrgetes sisevägede ja endise välikomandöri Tolib Aijembekovi võitlejate vahel hukkus 12 valitsusvägede sõdurit ja veel 23 said erineva raskusastmega vigastusi. Aijembekovi relvarühmituse võitlejatest hukkus 30 meest, 40 võitlejat õnnestus vahistada.
  • Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär Ban Ki-moon alustas ametlikku visiiti Kosovos.

25. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

26. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

27. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

28. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

29. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Hispaania evakueeris Alžeeria lääneosas asuvast Tindoufi põgenikelaagrist kõik 15 abitöötajat, viidates islamiterroristide tegevuse aktiviseerumisele piirkonnas.
  • Jeemeni pealinnas Şan‘ā's hõivas rühm relvastatud isikuid riigi siseministeeriumi hoone.
  • Jordaanias Zaatari linnas avati riigi esimene põgenikelaager Süüria relvakonflikti eest põgenenud inimestele.
  • Rumeenias toimus rahvahääletus president Traian Băsescu ametist tagandamiseks. Rahvahääletusel osales vaid 45,9 protsenti hääleõiguslikust elanikkonnast, mis tähendas, et vähese osaluse tõttu on hääletuse tulemused kehtetud ja president saab ametis jätkata.

30. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]

31. juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]