Michael Phelps

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Michael Phelps Pekingi OM-il
Michael Phelps Pekingi OM-il
Isikuandmed
Riik USA USA
Sünniaeg 30. juuni 1985
Sünnikoht Baltimore
Michael Phelps koos USA presidendi George W. Bushiga, kes oli Pekingis, kui Phelps võitis oma esimese kuldmedali

Michael Fred Phelps II (sündis 30. juunil 1985 Baltimore'is Marylandi osariigis) on USA ujuja, kõigi aegade edukam olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 22, millest 18 on kuldsed, see on olümpiamängude rekord. Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit (2008). Eelmine rekord 7 kullaga kuulus samuti USA ujujale Mark Spitzile. Lisaks on tal kokku 22 maailmameistritiitlit, mis on samuti ainult temale seni jõukohane olnud. Kokku on ta MM-ilt võitnud 26 medalit 50 m basseinist ning ühe MM-kulla lühiraja ujumiselt. Phelps on teinud kokku 37 maailmarekordit. "Swimming World" leht on valinud Phelpsi neli korda aasta ujujaks 2003, 2004, 2006 ja 2007. Tema treener on olnud algusest peale Bob Bowman.

Ujuja karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algusaastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Phelps osales 2000. aasta olümpiamängudel Sydneys 15-aastaselt ja ta oli noorim USA ujuja viimase 68 aasta jooksul. Ta sai 200 m liblikujumises viienda koha. Kuus kuud peale olümpiat 30. märtsil 2001. aastal ujus Phelps samal distantsil oma esimese maailmarekordi, olles ujumisajaloos noorim, kes on maailmarekordi püstitanud. Rekordi püstitamisel oli ta 15 aasta ja 9 kuu vanune. Samal aastal toimunud maailmameistrivõistluste Fukuokas parandas ta veel samal distantsil maailmarekordit (1.54,58) ja tuli ka esimest korda maailmameistriks. 2002. aastal USA meistrivõistlustel ujus ta 400 m kompleksujumises uue maailmarekordi (4.11,09) ja viis selle 2004. aastaks 4.08,41. 2003. aastal ujus ta oma järgmise maailmarekordi ka 200 m kompleksujumises 1.57,94.

Olympic rings with transparent rims.svg Ateena 2004[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel

Phelps võitis 2004. aasta olümpiamängudel Ateenas kuus kuldmedalit ja kaks pronksmedalit. Ta võistles olümpiamängudel kaheksal alal ja üritas ületada Mark Spitzi (7 kulda) rekordi ja võita kõigil aladel kuldmedali. Phelps osales viiel individuaalsel ja kolmel võistkondlikul alal. Need alad olid: 200 m vabalt, 100 m ja 200 m liblikat, 200 m ja 400 m kompleksi ning 4x100 m ja 4x200 m vabalt, 4x100 m kompleksi.

Esimene ala Ateenas, kus Phelps oma kullaarve avas oli 400 m kompleksujumine. 19-aastane Phelps sai oma esimese kuldmedali suure ülekaaluga. Ta oli rohkem kui 3 sekundiga varem finišis, kui teiseks tulnud koondisekaaslane Erik Vendt. Phelps lõpetas tulemusega 4.08,26, mis oli uus maailmarekord ja juba viies rekordiparandus tema poolt selles ujumisviisis. Oma esimest kulda vastu võttes oli tal raskusi pisarate tagasi hoidmisega. Teisel ja kolmandal võistluspäeval oli selge, et Mark Spitzi rekordi ületamine või kordamine ei ole talle jõukohane. Mõlemal päeval pidi ta leppima pronksmedalitega. Esimese pronksmedali sai ta 4x100 m vabaujumises, kus USA jäi alla Lõuna-Aafrika Vabariigile ja Hollandile. Lõuna-Aafrika Vabariigi võidutulemus oli 3.13,17, mis ületas maailmarekordi poole sekundiga. Teine niinimetatud ebaõnnestumine oli Phelpsil 200 m vabaujumises, kus temas olid paremad Ian Thorpe Austraaliast ja Hollandit esindanud Pieter van den Hoogenband.

Järgmistel päevadel jätkas Phelps edukat kuldmedalite püüdmist. 200 m liblikujumises alustas ta võimsalt ja edestas distantsi esimesel poolel maailmarekordit poole sekundiga, kuid finišis jäi ta kaasmaalase Tom Malchowi tulemusele alla 0,11 sekundiga. Tema tulemus 1.54,04 oli uus olümpiarekord. Kuid sellega polnud veel tema neljas võistluspäev lõppenud. Pärast nappi pausi tuli tal starti minna 4x200 m vabaujumise avaetapil, kus ta viis USA kindlalt juhtima. Viimases vahetuses üritab Austraalia ankrumees Ian Torpe kuldmedali oma maale võita, kuid esikohast jäi teda lahutama 13 sajandikku.

Neljanda kuldmedali võitis Phelps 200 m kompleksujumises, kus nii poolfinaalis, kui ka finaalis parandas ta olümpiarekordit. Pressikonverentsil ütles Phelps: "Võimas, et tõime USA-le kaksikvõidu. (2. koht Ryan Lochte) Mul on väga raske sõnadesse panna, mis tunne mind pjedestaalil seistes valdab. See on parim tunne, mida inimene üldse kogeda võib." 100 m lilblikujumises oli Phelpsil ees raske katsumus, kuna kuldmedali võitmiseks tuli olla parem maailmarekordi omanikust kaasmaalasest Ian Crockerist, kellele tal mullusel MM-il Barcelonas tuli alla jääda. Finaal oli pealtvaatajatele väga põnev ja lõppes Phelpsi napi võiduga, kus ta oli olümpiarekordit ületava tulemusega 51,25 kõigest 4 sajandikuga kiirem Crockerist. 4x100 m kompleksujumises ei olnud Phelpsil enam vaja kuuenda kuldmedali saavutamiseks täie pingega osaleda. Ta ujus teatevõistluse eelujumises, kuid finaalist loobus Ian Crockeri kasuks. Võistkonnakaaslaste võit tõi ka Phelpsi kaela veel ühe olümpiakulla. Sellega sai temast kaheksa medaliga kõigi aegade edukam olümpiaujuja. Kui Phelps oleks võitnud kaheksa kuldmedalit, oleks ta saanud oma sponsorilt Speedolt miljon dollarit.

"Mu unistused on täitunud," ütles Phelps. "Mis puudutab tulevikku, siis plaanidest ei tahaks veel täpselt rääkida. Nelja aastaga võib palju muutuda, isegi ühe nädalaga võivad aset leida suured muutused. Lähen Michigani ülikooli ja jätkan koostööd oma treeneriga."

Kuupäev Ala Saavutus Tulemus
14. august 400 m kompleksi Kuldmedal, MR 4.08,26
15. august 4x100 m vabalt Pronksmedal 3.14,62
16. august 200 m vabalt Pronksmedal 1.45,32
17. august 200 m liblikat Kuldmedal, OR 1.54,04
17. august 4x200 m vabalt Kuldmedal 7.07,33
19. august 200 m kompleksi Kuldmedal, OR 1.57,14
20. august 100 m liblikat Kuldmedal, OR 51,25
21. august 4x100 m kompleksi Kuldmedal, MR 3.30,68

Montréal 2005[muuda | redigeeri lähteteksti]

Michael Phelps alustas Montreali MM-i ebaõnnestunult kuna 400 m vabaujumises ta finaali ei jõudnud. Tema eelujumise aeg oli kõigest 3.50,53, kuigi isiklik rekord oli tal 3.46,73. See tulemus andis talle 18. koha. Eelujumiste kiireim oli austraallane Grant Hackett, kes tuli ka maailmameistriks. 4x100 m vabalt teateujumises olid USA sportlased väljaspool konkurentsi. Esimesena hüppas vette nii nagu ka olümpiamängudel Michael Phelps, edasi ujusid vahetustes Neil Walker, Nate Dusing ja Jason Lezak. Finišis oli nende ajaks 3.13,77, mis oli Ateenas lõuna-aafriklaste poolt ujutud maailmarekordist 0,6 sekundit nõrgem. See oli ameeriklastele selles ujumisviisis juba üheksas MM-tiitel. Oma esimese individuaalse kuldmedali Montreali MM-il sai Michael Phelps 200 m vabaujumises, kus ta võitis ligi sekundiga Grant Hackettit. "Kogu võistlus on minu jaoks olnud suur õppetund. Loodetavasti on sellest kõigest abi Pekingi olümpiamänge silmas pidades," ütles distantsi 1.45,20-ga läbinud Phelps.

Maailmameistrivõistlusi sooviga kaheksa MM-kulda võita alustanud Phelps sai kolmandal võistluspäeval 100 m vabaujumises järjekordse tagasilöögi osaliseks, sest pidi sellel distantsil leppima seitsmenda kohaga. Vaid tund peale ebaõnnestumist 100 m kroolis tuli Phelpsil taas stardipukile astuda, et 200 m kompleksujumises esikoha pärast võistelda. Seekord oli Phelps jälle võidulainel ja sai ajaga 1.56,68 kuuenda individuaalse MM-tiitli. "Samal päeval kahes finaalis ujuda oli väga raske, kuid ma ei kahetse seda. Pärast 100 m vabaujumise finaali olin pettunud, kuid unustasin selle ja keskendusin järgmisele stardile," rääkis Phelps.

100 m liblikujumises üritas Phelps võita oma viiendat kuldmedalit sel MM-il. Samal alal olümpiavõitjaks tulnud 20-aastane ameeriklane jäi oma paremale tulemusele alla koguni 1,25 sekundiga ja pidi leppima teise kohaga. Võitis uue maailmarekordiga 50,40 Ian Crocker. Kuna ta jäi 100 m liblikujumises teiseks, siis USA koondis teda 4x100 m kombineeritud teatevõistluse finaali koosseisu ei valinud. Eelujumises ta siiski osales ja tänu uuenenud reeglitele sai Phelps ka sellel alal kaela kuldmedali. Kaheksa kulla järele Kanadasse sõitnud Phelps pidi leppima kõigest viie kuldmedaliga, sest saavutas eesmärgi vaid 200 m vabaujumises, 200 m kompleksis ja kolmes teateujumises. 100 m liblikas sai ta hõbemedali, 100 m vabaujumises lõpetas aga seitsmenda kohaga ja 400 m distantsil ei jõudnud üldse finaaligi. Ainus isiklik rekord sündis tal 200 m vabaujumises. Mitmed oma lemmikalad programmist välja jätnud Phelps jättis trooni vabaks näiteks 400 m kompleksis, kus võidu võttis Lazlo Cseh. Ungarlase võiduaeg 4.09,63 oli ligi poolteist sekundit nõrgem kui Phelpsi poolt Ateena olümpiafinaalis ujutud maailmarekord.

Melbourne 2007[muuda | redigeeri lähteteksti]

12. maailmameistrivõistlustel Melbourne'is võitis Michael Phelps oma esimese kuldmedali 4x100 m vabalt teateujumise uue MM-i rekordiga 3.12,72, mis jäi aasta tagasi Victorias ujutud maailma tippajale alla 0,26 sekundiga. Kaks päeva hiljem oli Phelps väga heas hoos ja ületas kahe sajandikuga 200 m vabaujumises kuue aasta vanuse Ian Thorpe'i nimel olnud maailmarekordi. Uuteks rekordinumbriteks kirjutati 1.43,86. Selle tulemusega edestas Phelps teiseks tulnud hollandlast Pieter van den Hoogenbandi 2,42 sekundiga. Järgmisel päeval püstitas Phelps uue maailmarekordi 1.52,09 200 m liblikujumises ja ületas enda nimele kuulunud rekordi koguni 1,71 sekundiga. Tema võit oli väga suure ülekaaluga, kuna hiinlane Peng Wu kaotas 3,04 sekundiga.

Michael Phelps jätkas oma imelist seeriat Melbourne’is ja püstitas juba kolmanda individuaalse maailmarekordi 200 meetri kompleksujumises ajaga 1.54,98, mis oli ligi sekund parem tema eelmisest rekordist. Viienda kuldmedali sai Phelps 4x200 m vabaujumises, kus USA teatenelik sai kindla võidu uue maailmarekordiga 7.03,24 ja võitis hõbemedali saanud Austraaliat koguni 6,81 sekundiga. 100 m liblikujumises sai Phelps oma järjekordse kuldmedali, kuid seekord ilma maailmarekordita. Rekordist jäi vajaka 0,37 sekundit, kuid tulemus 50,77 tagas talle veel ühe kulla. Muide hõbemedali sai selle distantsi maailmarekordit enda käes hoidnud kaasmaalane Ian Crocker 0,5 sekundilise kaotusega.

Kaheksa kuldmedalit püüda soovinud ujumiskuulsus pidi leppima ootamatu tagasilöögiga, kui USA meeskond ei pääsenud esimest korda MM-võistluste ajaloos 4x100 m kombineeritud teateujumise finaali. Eelujumises kolmandana vette hüpanud Ian Crocker tegi valelähte ja ameeriklaste tulemus tühistati. Phelps eelujumises ise ei ujunud, kuna oli vahetult enne seda parima ajaga kindlustanud omale finaalikoha 400 m kompleksujumises. Seni kuus kuldmedalit võitnud Phelps sai veel ainult ühte kuldset medalit püüda 400 m kompleksujumises. MM-i viimasel päeval püstitaski Phelps kompleksujumise pikemal distantsil uue maailmarekordi 4.06,22 ja sai oma seitsmenda kuldmedali Melbourne'is. Phelps alistas enda nimele kuulunud maailmarekordi koguni 2,04 sekundiga. Võit teiseks tulnud kaasmaalase Ryan Lochte ees oli jälle mäekõrgune 3,52 sekundiga. Phelpsist sai läbi aegade edukaim ujuja MM-võistlustel seitsme kullaga. Seni kandis seda tiitlit Ian Thorpe, kes 2001. aastal sai kuus kuldmedalit.

Olympic rings with transparent rims.svg Peking 2008[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel

Pekingisse kaheksa kuldmedali järele sõitnud Michael Phelps sai oma esimese olümpiakulla 400 m kompleksujumises kätte uue maailmarekordiga 4.03,84, mis ületas tema endise tippmargi 1,41 sekundiga. Võit teiseks jäänud ungarlane Laszlo Csehi ees oli rohkem kui kaks ja pool sekundit. Oma teise kuldmedali OM-il võitis Phelps 4x100 vabaltujumises, kus USA teatenelik võitis suurepärase maailmarekordiga 3.08,24, mis oli varasemast rekordist pea 4 sekundit parem. Eelmine tippaeg 3.12,23 oli ujutud vaid päev varem, kuid siis anti Phelpsile puhkust ja tema ei osalenud eelujumises. Michael Phelps rääkis, et oodates finišisse oma meeskonna viimast liiget Jason Lezakit oli ta pingest hullumas. Enne viimast basseini ületamist oli 32-aastane Lezak prantslasest Alain Bernardist kehapikkuse võrra tagapool, kuid finišisse jõudis ta siiski esimesena, kirjutas CNN. „Ma olin hulluks minemas,“ rääkis Phelps ning lisas, et oli vist oma meeskonnale kõige suurem kaasaelaja. Prantsusmaa kaotas lõpuks USA-le kõigest 0,08 sekungiga. Võib veel seda lisada, et see oli väga kõrgetasemeline finaal, kuna eelmisest maailmarekordist ujust tervelt viis võistkonda kiiremini.

Phelps võitis oma kolmanda kuldmedali uue maailmarekordiga 1.42,96 200 m vabaujumises. Kuna mehel oli tõsine plaan kaheksa olümpiakulda võita, siis nii eelujumises, kui ka poolfinaalis ta kõike välja ei pannud ja oli mõlemas neljas. Finaalis oli ta omaette klassist ja võitis Lõuna-Korea ujujat Tae-whan Parki ligi kahe sekundiga.

Neljandal võistlupäeval pidi Phelps osalema kahes finaalujumises, et oma edukat võitudeseeriat jätkata. Esimene kuldmedal oli vaja välja teenida 200 m liblikujumise ja seejärel vähem kui tund aega hiljem 4x200 m vabaujumises. Seni juba 11 olümpiakulda saanud Phelps oli oma ülesannete kõrgusel ja sai mõlemas finaalis võidud uute maailmarekorditega. 200 m liblikat ujus ta ajaga 1.52,03, mis oli tema eelmisest rekordist 0,6 sekundit parem. Teateujumises oli lõpuaeg 6.58,56, mis ületas eelmise tippmargi koguni 4,68 sekundiga.

Imeujuja Michael Phelpsi kullasadu jätkus ka 200 m kompleksujumises, kus järjekordse maailmarekordiga 1.54,23 sai ta juba kuuenda kuldmedali. Sellega tema kullajaht muidugi ei lõppenud. Seitsmenda kuldmedali võitmine tuli talle kõige napimalt 100 m liblikujumises, kus finišis oli ta ainult 0,01 sekundit parem serblasest Milorad Cavicist. Uue olümpiarekordiga 50,58 võitnud Phelps jõudis sellega 1972. aasta olümpiamängude kangelase Mark Spitzi kõrvale, olles võitnud ühelt olümpialt seitse kuldmedalit. Kokku oli aga Phelps enne viimast finaali, kus ta osales, juba võitnud kahelt olümpialt kolmteist kuldset medalit.

Kaheksandas finaalujumises, kus Michael Phelps osales, täitis ta oma eesmärgi. Kaheksanda kuldmedali võitis ta 4x100 m kombineeritud teateujumises ja seda jälle uue maailmarekordiga 3.29,34. Nüüd sai Phelpsis kõigi aegade edukaima olümpiasportlane, kes on võitnud kokku 14 olümpiakulda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ainult ühes ujumises, kus Phelps osales jäi maailmarekord püstitamata ja see juhtus 100 m liblikujumises. See oli ka tema napim võit. Teine napp võit tuli 4x100 m vabaujumises, kus 0,08 sekundiga võideti tänu ankrumees Lezakile.

Phelps Pekingi OM-il
Kuupäev Ala Saavutus Tulemus
10. august 400 m kompleksi Kuldmedal, MR 4.03,84
11. august 4x100 m vabalt Kuldmedal, MR 3.08,24
12. august 200 m vabalt Kuldmedal, MR 1.42,96
13. august 200 m liblikat Kuldmedal, MR 1.52,03
13. august 4x200 m vabalt Kuldmedal, MR 6.58,56
15. august 200 m kompleksi Kuldmedal, MR 1.54,23
16. august 100 m liblikat Kuldmedal, 0R 50,58
17. august 4x100 m kompleksi Kuldmedal, MR 3.29,34

Saavutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Michael Phelps pärast 8. kuldmedali võitu Pekingi OM-il.
Michael Phelps ja Eamon Sullivan enne 4x100m vabaujumise starti Pekingi OM-il
4x100m vabaujumise autasustamine Pekingi OM-il.
400 m kompleksujumise kolm paremat Ryan Lochte, Michael Phelps ja Laszlo Cseh Pekingi OM-il.

Olympic rings with transparent rims.svg Olümpiamängudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maailmameistrivõistlustel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lühiraja maailmameistrivõistlustel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maailmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Michael Phelps on püstitanud kokku 32 maailmarekordit (seisuga 21. september 2008), millest 26 on individuaalset ja 6 võistkondlikku. Selle tulemusega jääb ta ainult ühe rekordiga alla Mark Spitzile, kes ujus 33 rekordit (26 ind. ja 7 võistk.) Kõik Phelpsi rekordid on ujutud 50 m basseinis.

Michael Phelps 400 m kompleksujumise rinnulietapil Pekingi OM-il.
Jrk.nr Ala Tulemus Aeg Koht
1. 200 m liblikat 1.54,92 30. märts 2001 Flag of the United States.svg Austin
2. 200 m liblikat 1.54,58 24. juuli 2001 Flag of Japan.svg Fukuoka
3. 400 m kompleksi 4.11,09 15. august 2002 Flag of the United States.svg Ft. Lauderdale
4. 4x100 m kompleksi 3.33,48 29. august 2002 Flag of Japan.svg Yokohama
5. 400 m kompleksi 4.10,73 6. aprill 2003 Flag of the United States.svg Indianapolis
6. 200 m kompleksi 1.57,94 29. juuni 2003 Flag of the United States.svg Santa Clara
7. 200 m liblikat 1.53,93 22. juuli 2003 Flag of Spain.svg Barcelona
8. 200 m kompleksi 1.57,52 24. juuli 2003 Flag of Spain.svg Barcelona
9. 100 m liblikat 51,47 25. juuli 2003 Flag of Spain.svg Barcelona
10. 200 m kompleksi 1.56,04 25. juuli 2003 Flag of Spain.svg Barcelona
11. 400 m kompleksi 4.09,09 27. juuli 2003 Flag of Spain.svg Barcelona
12. 200 m kompleksi 1.55,94 9. august 2003 Flag of the United States.svg College Park
13. 400 m kompleksi 4.08,41 7. juuli 2004 Flag of the United States.svg Long Beach
14. 400 m kompleksi 4.08,26 14. august 2004 Flag of Greece.svg Ateena
15. 200 m liblikat 1.53,80 17. august 2006, Flag of Canada.svg Victoria
16. 4x100 m vabalt 3.12,46 19. august 2006 Flag of Canada.svg Victoria
17. 200 m kompleksi 1.55,84 20. august 2006 Flag of Canada.svg Victoria
18. 200 m liblikat 1.53,71 17. veebruar 2007 Flag of the United States.svg Columbia
19. 200 m vabalt 1.43,86 27. märts 2007 Flag of Australia.svg Melbourne
20. 200 m liblikat 1.52,09 28. märts 2007 Flag of Australia.svg Melbourne
21. 200 m kompleksi 1.54,98 29. märts 2007 Flag of Australia.svg Melbourne
22. 4x200 m vabalt 7.03,24 30. märts 2007 Flag of Australia.svg Melbourne
23. 400 m kompleksi 4.06,22 1. aprill 2007 Flag of Australia.svg Melbourne
24. 400 m kompleksi 4.05,25 29. juuni 2008 Flag of the United States.svg Omaha
25. 200 m kompleksi 1.54,80 4. juuli 2008 Flag of the United States.svg Omaha
26. 400 m kompleksi 4.03,84 10. august 2008 Flag of the People's Republic of China.svg Peking
27. 4x100 m vabalt 3.08,24 11. august 2008 Flag of the People's Republic of China.svg Peking
28. 200 m vabalt 1.42,96 12. august 2008 Flag of the People's Republic of China.svg Peking
29. 200 m liblikat 1.52,03 13. august 2008 Flag of the People's Republic of China.svg Peking
30. 4x200 m vabalt 6.58,56 13. august 2008 Flag of the People's Republic of China.svg Peking
31. 200 m kompleksi 1:54.23 15. august 2008 Flag of the People's Republic of China.svg Peking
32. 4x100 m kompleksi 3.29,34 17. august 2008 Flag of the People's Republic of China.svg Peking

Isiklikud rekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

50 m basseinis
Ala Tulemus Võistlus Aeg Koht
100 m vabalt 47,51 2008 Pekingi OM 11. august 2008 Flag of the People's Republic of China.svg Peking
200 m vabalt 1.42,96 MR 2008 Pekingi OM 12. august 2008 Flag of the People's Republic of China.svg Peking
400 m vabalt 3.46,72 USA meistrivõistlused 5. august 2003 Flag of the United States.svg College Park
100 m selili 53,01 USA meistrivõistlused 3. august 2007 Flag of the United States.svg Indianapolis
200 m selili 1.54,65 USA meistrivõistlused 1. august 2007 Flag of the United States.svg Indianapolis
100 m liblikat 50,58 2008 Pekingi OM 16. august 2008 Flag of the People's Republic of China.svg Peking
200 m liblikat 1.52,03 MR 2008 Pekingi OM 13. august 2008 Flag of the People's Republic of China.svg Peking
200 m kompleksi 1.54,23 MR 2008 Pekingi OM 15. august 2008 Flag of the People's Republic of China.svg Peking
400 m kompleksi 4.03,84 MR 2008 Pekingi OM 10. august 2008 Flag of the People's Republic of China.svg Peking
25 m basseinis
Ala Tulemus Võistlus Aeg Koht
200 m vabalt 1.42,78 FINA maailmakarikavõistlused 4. veebruar 2006 Flag of the United States.svg New York
100 m liblikat 51,11 FINA maailmakarikavõistlused 28. november 2003 Flag of Australia.svg Melbourne
200 m liblikat 1.52,27 FINA maailmakarikavõistlused 28. märts 2007 Flag of Australia.svg Melbourne
200 m kompleksi 1.54,85 FINA maailmakarikavõistlused 28. märts 2007 Flag of Australia.svg Melbourne
400 m kompleksi 4.03,99 FINA maailmakarikavõistlused 3. veebruar 2006 Flag of the United States.svg New York

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Michael Phelps on 193 cm pikk ja kaalub 88 kg. Phelpsil on kaks vanemat õde, Whitney ja Hilary. Mõlemad õed on ka ujujad. 2003. aastal lõpetas ta gümnaasiumi. 2005. aastal läks ta õppima Michigani ülikooli, kus ta õpib spordi turustamist. Phelpsi sponsorid on Speedo, Visa, Omega, Power Bar ja Matsunichi. 2004. aastal sügisel tabati ta joobes autojuhtimiselt.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]