Aleksei Dressen

Allikas: Vikipeedia

Aleksei Dressen (sündinud 1968 Riias[1]) on endine Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist,[2] kes on süüdi mõistetud riigireetmises karistusseadustiku § 232 alusel.[3][2] Kohtuotsuse kohaselt töötas Dressen pikka aega FSB vastuluureteenistuse heaks.[4] Dressen on rahvuselt venelane.[5]

Nõukogude okupatsiooni ajal töötas Dressen miilitsas.[6] 1991–1993 töötas ta politseinikuna Viljandis[5] ning asus 1993. aastal tööle kaitsepolitseisse.[4] Varsti pärast töölevõtmist, 1994. aastal, sai Dressen noomituse kaitsepolitsei ametitõendi kaotamise eest.[5] Aasta hiljem järgnes noomitus töökohustuste ebakorrektse täitmise eest.[5] Distsiplinaarkaristuse töökohustuste täitmatajätmise eest on Dressen saanud korduvalt.[1] 1999. aastal vähendati tema palka kaheks kuuks 30%.[5]

Sellegipoolest õnnestus Dressenil aja jooksul tõusta mitme kaitsepolitsei struktuuriüksuse juhiks.[4] Alates 2007. aastast töötas ta kaitsepolitseis juhtivspetsialistina äärmusliikumiste teemal.[4] 2007. aastal sai ta ka distsiplinaarkaristuse purjuspäi tööle ilmumise eest.[5] 2007. aasta aprillirahutuste ajal tarvitas Aleksei Dressen alkoholi koos kaitsepolitsei vastuluureosakonda juhtiva politseidirektori Alo Lepikuga ning viimane ei olnud seetõttu suuteline tööd tegema. Pärast pronksiööd algatas kapo Lepiku ja Dresseni suhtes distsiplinaarasja, mille uurimine venis kuude kaupa. Lõpuks viidi mõlemad mehed üle madalamatele ametikohtadele.[7] [8]

1998. aastal ütles Dressen ajakirjandusele, et kaitsepolitsei ja FSB vahel ametlikke kontakte pole, ent: "See on tuleviku küsimus. Spionaažimaania tipphetk on jõudmas lõpule, tõsiselt saab terrorismi ja narkoäriga võidelda vaid ühiste jõupingutuste abil."[5]

Dressen ja tema abikaasa Viktoria elasid Maardus suhteliselt tagasihoidlikus korteris. Üks nende poegadest õpib Inglismaal.[5]

Dressen ja tema abikaasa vahistati 22. veebruari 2012 hommikul Lennart Meri Tallinna lennujaamas, kus Viktoria Dressen oli minemas Moskva lennukile.[4] Vahistamise käigus konfiskeeriti ka asitõend – andmekandja infoga.[4] Nii Aleksei Dresseni kui ka riigireetur Herman Simmi tabamise peaarhitektiks on Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Aleksander Toots, keda peetakse ka Kaitsepolitseiameti sisuliseks juhiks.[9]

3. juulil 2012 tunnistas Harju maakohus Aleksei Dresseni süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning karistas teda 16-aastase vangistusega.[10]

Viited [muuda]

Välislingid [muuda]