Ants Laaneots

Allikas: Vikipeedia
Ants Laaneots
Ants Laaneots 2011.jpg
Ants Laaneots (2011)
Nimi Ants Laaneots
Sündinud 16. jaanuaril 1948
Kilingi-Nõmme
Auaste kindral
Juhitud üksused Kaitseväe juhataja

Ants Laaneots (sündinud 16. jaanuaril 1948 Kilingi-Nõmmel[1]) on Eesti erusõjaväelane. Ta oli alates 5. detsembrist 2006 kuni 5. detsembrini 2011 kaitseväe juhataja. Auastmelt on ta kindral (2011)[2].

1965. aastal lõpetas Laaneots Kilingi-Nõmme keskkooli.

Alates 12. detsembrist 2011 on ta peaminister Andrus Ansipi nõunik riigikaitselistes ja julgeolekuküsimustes.[3]

Teenistus NSV Liidu relvajõududes[muuda | redigeeri lähteteksti]

1966–1970 õppis Laaneots kaardiväe kõrgemas tankivägede koolis Harkovis. Aastatel 1970–1978 teenis ta 48. tankidiviisis Ukrainas, kus ta oli tankirühma ülem, õppekompanii ülem ja tankipataljoni ülem.

Aastatel 1978–81 õppis Laaneots Malinovski-nimelises soomustankivägede akadeemias Moskvas staabitöö ja vägede juhtimise erialal ja omandas kõrgema sõjaväelise hariduse.

Aastatel 1981–82 oli ta 155. motolaskurdiviisis Ida-Kasahstanis (tankipolgu staabiülem).

Aastatel 1982–87 oli ta 78. tankidiviisi staabiülema Kasahstanis (tankipolgu ülem, tankidiviisi staabiülem).

Aastatel 1987–89 teenis ta Nõukogude Liidu sõjalise nõustajana Etioopias (jalaväediviisi ülema nõunik, armeekorpuse ülema nõunik).[1]

1989–91 oli Laaneots Tartu sõjakomissariaadi ülem. Ta liitus Eesti Kaitseväega pärast selle taastamist.

Teenistus Eesti kaitseväes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kindral Laaneotsa ametist lahkumise järel toimunud kokkusaamine presidendiga.

Pärast Eesti taasiseseisvumist on Laaneots end täiendanud Roomas NATO Kaitsekolledžis ja Soome kõrgematel riigikaitsekursustel.[1]

Laaneots on töötanud mitmel juhtival kohal Kaitseväes: 1991–94 ja 1997–99 oli ta Kaitsejõudude peastaabi ülem, 1997 Kaitseväe peainspektor ja 1999–2001 Balti Kaitseuuringute Keskuse ülem. [1]

Vahepealsel ajal, 199496 ei töötanud Laaneots kaitseväes, vaid ESS Lõuna direktorina, sest sel ajal juhatas kaitseväge väliseestlane Aleksander Einseln, kes ei usaldanud Nõukogude armees tähtsal kohal olnud Laaneotsa.[1]

2001–06 oli ta Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) ülem ning 2002–06 Eesti Vabariigi kaitseatašee Venemaal ja Ukrainas.[1]

Novembris 2006 kaitseväe juhataja ametist vabastatud Tarmo Kõuts mainis Ants Laaneotsa oma võimaliku mantlipärijana. 16. novembril 2006 otsustas president Toomas Hendrik Ilves esitada Laaneotsa kandidatuuri kaitseväe juhataja ametikohale[4] ja sama aasta 5. detsembril kinnitas Riigikogu Laaneotsa kaitseväe juhatajaks[5] häältega 77:2. Vahepealsel ajal, 23. novembril võttis Riigikogu vastu otsuse, mille kohaselt ei pea kaitseväe juhataja ametist tagasi astuma, kui saab 60-aastaseks, vaid tohib selles ametis olla kuni oma 5 aasta pikkuse ametiaja lõpuni[6]. Tema ametiaeg lõppes 5. detsembril 2011.

Juba järgmisel päeval nimetas Laaneots suurimaks ohuks Eesti julgeolekule endiselt Venemaad. Intervjuus Eesti Päevalehele teatas ta: "Tagasihoidlikult öeldes on meie naabriks ebasõbralik riik. Ja vahekord Venemaaga on tõesti Eesti suurim julgeolekuprobleem." See avaldus tekitas Venemaal pahameeletormi.[1]

Juba 9. detsembril 2006 alustas Laaneots koos peaministri Andrus Ansipiga oma esimest välisvisiiti, nimelt Afganistanis.[7]

Laaneots kritiseeris 2002 tehtud otsust, millega jalaväepataljonid muudeti väljaõppekeskusteks. Tema arvates likvideeriti sellega sisuliselt kaitseväe valmidussüsteem. Kriisiolukorras, sõjaohu korral sai Eesti tema hinnangul kohe kasutada vaid paarisadat Scoutspataljoni võitlejat. Väljaõppekeskuste loomine jättis nende staapidele vaid väljaõppega seotud küsimused ja ohuolukorras ei saaks nad teostada väeosade operatiivjuhtimist. Ühtlasi mõjus väljaõppekeskuste loomine Laaneotsa sõnul halvasti ohvitserkonna moraalile, sest osa ohvitsere olevat muutunud "mundrit kandvateks tsivilistideks". Laaneots soovis väljaõppekeskused muuta taas normaalseteks pataljonideks ja välja arendada kaitseringkonnad.[1]

Laaneots tahtis hakata korraldama reservväelaste õppekogunemisi, mis olid olnud aastaid varjusurmas. Õppekogunemised on vajalikud selleks, et reservväelased kunagi omandatud sõjalisi oskusi ei unustaks.[1]

Autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ants Laaneots 2009. aasta üldlaulupeol

Auastmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 150-151
  2. "President andis Ants Laaneotsale kindrali auastme" Delfi, 16. juuni 2011
  3. Laaneots hakkas tööle Ansipi nõunikuna
  4. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 99
  5. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 101
  6. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 99-100, 152
  7. "Kes? Mis? Kus?" 2009, lk. 102
  8. "President Ilves annab teenetemärgi taas 99 inimesele" Postimees, 1. veebruar 2012
  9. "Laaneots sai Kaitseliidu kõrgeima aumärgi" Postimees, 11.11.2011 (vaadatud 4. detsembril 2011)
  10. "Kindral Ants Laaneots sai USA suursaadikult kõrge aumärgi" ERR, 4. juuli 2012

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Tarmo Kõuts
Eesti kaitseväe juhataja
5. detsember 20065. detsember 2011
Järgnev:
Riho Terras