Euroopa stabiilsusmehhanism

Allikas: Vikipeedia

Euroopa Stabiilsusmehhanism ('ESM), inglise keeles: European Stability Mechanism, on Euroopa võlakriisi käigus asutatud ja Luxemburgis registreeritud eraõiguslik aktsiaselts, mille tegevuse ametlikuks eesmärgiks on euroala riikide valitsuste, tegelikult aga neile laenusid jagavate pankade finantsstabiilsuse tagamine.

ESM asutamise põhjused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopa võlakriisi põhjustas 2007. aastal Ameerika Ühendriikides kinnisvaramulli lõhkemisest alanud finantskriis, mis omakorda põhjustas üleüldise likviidsuskriisi Euroopa laenuturul. See tõstis laenuraha kulud (intressid) võlakirjade turul nii kõrgeks, et see ületas laenudest (mitte maksutuludest) elavate riikide võime kanda võetud kohustusi.

Selle tulemusena tekkis oht, et seni laenuraha „lennukilt külvanud“ pangad ja fondid võivad kaotada väljalaenatud summad. Kuna laenuandjad ei tahtnud sellega leppida, siis suutsid nende lobby viia valitud poliitikud ja ametnikud niikaugele, et nad otsustasid pankadele „halvaks läinud“ laenude läbi kaotatud raha kompenseerida maksumaksjatelt laekunud vahenditega.

ESM asutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopa võlakriisi lahendamine algas euroala riikide rahandusministrite isikliku initsiatiiviga, mille raames nad asutasid maksumaksja rahadega, selleks seadusandlikult organilt luba saamata, Euroopa Finantsstabiilsuse fondi [1](EFSF), inglise keeles: European Financial Stability Facility. [2]

EFSF oli eraõiguslik aktsiaselts, mis registreeriti Luxemburgis. Viimase põhjuseks oli ilmselt asjaolu, et seal saab väga kiiresti asutada ettevõtteid, kuid sealsete ettevõtete dokumentatsioon ei ole võõrastele kättesaadav.

Selle - ametnike ebaseadusliku erainitsiatiivi - legaliseerimiseks otsustada asutada uus eraõiguslik aktsiaselts ESM. Selle asutamise legaliseerimiseks esitasid eurotsooni riikide valitsused oma seadusandlikele organitele vastavad seaduseelnõud. Peale mõningate raskuste ületamist said nad ka oma parlamentidelt selleks vajalikud volitused.Varasem EFSF sulatati vaiksel ESM’i nende ühendamise läbi.

Nii EFSF'i kui ka ESM'i asutamisel rikuti Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL, mis on EL põhiseadus) artikkel 125't, mis sätestab:

ELTL Artikkel 125[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. Liit ei kanna vastutust ega võta enda peale liikmesriikide keskvalitsuste, regionaalsete, kohalike või muude avaliku võimu organite, teiste avalik-õiguslike isikute või riigi osalusega äriühingute kohustusi; eelöeldu ei piira vastastikuste finantstagatiste andmist konkreetse projekti ühiseks teostamiseks. Liikmesriik ei kanna vastutust ega võta enda peale teiste liikmesriikide keskvalitsuste, regionaalsete, kohalike või muude avaliku võimu organite, teiste avalik-õiguslike isikute või riigi osalusega äriühingute kohustusi; eelöeldu ei piira vastastikuste finantstagatiste andmist konkreetse projekti ühiseks teostamiseks.

2. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga täpsustada vajaduse korral määratlused artiklites 123 ja 124 ning käesolevas artiklis sätestatud keelu kohaldamiseks.

ESM asutajariigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

ESM'i asutamislepingule kirjutasid alla, s.t sellega ühinesid kõik euroala riigid: Belgia Kuningriik, Saksa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Malta, Madalmaade kuningriik, Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovakkia Vabariik ja Soome Vabariik.

2014 aastal peaks sellega liituma ka Läti Vabariik, kes ühines eurotsooniga.

Järgnevalt mõned kõige problemaatilisemad kohad sellest lepingust:

ESM Asutamisleping[muuda | redigeeri lähteteksti]

ESM Asutamisleping on otseses vastuolus demokraatliku riigikorralduse aluspõhimõtetega, kuna see asetab ühe eraõigusliku aktsiaseltsi kõrgemale kehtivast seadusruumist, rikub võimude lahususe, kodanikuõiguste ja liberaalse turumajanduse aluspõhimõtteid.

Toome siinkohal välja olulisemad neist:

Artikkel 5 ja 6, Juhatajate nõukogu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti kodanikud valivad oma esindajad Riigikogusse. Need – meilt volituse saanud - esindajad valivad meie nimel ametisse poliitilised ametnikud ehk ministrid. Nüüd on aga üks nendest valitud ametnikest volitusi omamata osalenud eraõigusliku aktsiaseltsi asutamises ja määranud sinna tööle eraisikud.

Art. 5. Lg 1 Iga liikmesriik määrab juhatajate nõukokku liikme ja asendusliikme. Juhatajate nõukogu liige saab olla rahandusvaldkonna eest vastutav valitsuse liige, Eesti puhul rahandusminister.

Lg 6. Soovi korral on juhatajate nõukogul võimalik otsustusõigust delegeerida direktorite nõukogule

Art 6. Lg 1. Iga juhataja nimetab direktorite nõukokku ühe direktori ja asedirektori.

Artikkel 8. Lubatud aktsiakapital[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lg 1. ESM'i lubatud aktsiakapital 700 miljardit eurot ning maksimaalne laenuvõime seisuga 2014. aasta seisuga on 500 miljardit.

Lg. 2 kohaselt jaguneb lubatud aktsiakapital sissemakstavaks kapitaliks ja sissenõutavaks kapitaliks. Sissemakstava kapitali suurus on 80 mld eurot, millest tuleneb, et sissenõutava kapitali suurus on 620 mld eurot.

Lepingu II lisa kohaselt on Eesti osalus 0,25580% ehk 13 020 aktsiat, maksumusega 1 302 000 000 eurot. Eesti pidi tegema kohe sissemakse suuruses 204,64 miljonit eurot ja sissenõutav kapital 1,58596 miljardit eurot. Läbirääkimiste tulemusena alandati Eesti sissemakse suurust ajutiselt (12. aastaks) 25% võrra, mistõttu esmane sissemakse tuleb teha 148,8 miljoni euro suuruses summas. Sisse nõutava kapitali summa jäi samaks. [3] Kui arvestada Eesti elanike arvuks 1,3 miljonit inimest siis tähendab see, et iga inimese kohta maksti sisse 115 eurot ja nõude esitamisel tuleb kohe tasuda veel iga inimese kohta 1220 eurot. Kui aga arvestada, et maksumaksjate arv Eestis on vaid ca 670 tuhat inimest, siis iga maksumaksja kohta on vastavalt 222 ja 2370 eurot.

Artikkel 9. Kapitali sissenõudmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

See ESM artikkel on kõige karjuvamas vastuolus demokraatia ja võimude lahususe põhimõtetega. Vastavalt artikkel 6. on Eesti rahandusminister määranud ametisse eraisikud, kellel on eraõigusliku aktsiaseltsi ESM’i töötajatena piiramatu õigus maksustada ükskõik milliste summadega aegade lõpuni kõiki eurotsooni kodanikke läbi liikmesriikide riigieelarvete. Seejuures ei ole maksumaksjatest kodanikel mitte mingit arvamuse avaldamise õigust, vastuväidetest rääkimata.

1. Juhatajate nõukogu võib lubatud sissemaksmata kapitali igal ajal sisse nõuda ja kehtestada tähtaja, mille jooksul peavad ESM'i liikmed sissemakse tegema.

2. Direktorite nõukogu võib lubatud sissemaksmata kapitali sisse nõuda lihthäälteenamusega tehtud otsusega (mida võib juhatajate nõukogu artikliga 10 ette nähtud korras muuta), et taastada sissemakstud kapitali tase, kui see on kahju kandmise tõttu vähenenud allapoole artikli 8 lõikes 2 sätestatud taset, ja kehtestada asjakohase tähtaja, mille jooksul peavad ESMi liikmed sissemakse tegema.

3. Tegevdirektor nõuab lubatud sissemaksmata kapitali sisse õigel ajal, kui seda on vaja, et vältida ESM'i võlausaldajate suhtes võetud maksegraafikute järgsete või muude maksekohustuse täitmatajätmist. Tegevdirektor teavitab direktorite nõukogu ja juhatajate nõukogu sellisest kapitali sissenõudmisest. Juhul kui tuvastatakse ESM'i vahendite võimalik puudujääk, nõuab tegevdirektor sellise lubatud sissemaksmata kapitali sisse võimalikult kiiresti, tagamaks, et ESM'il on piisavalt vahendeid, et tähtajaks täielikult täita võlausaldajate ees võetud maksekohustused. ESM'i liikmed kohustuvad tingimusteta ja pöördumatult tegema kapitali sissemakse, mida tegevdirektor on neilt käesoleva lõike kohaselt nõudnud, 7 päeva jooksul pärast sellise nõude saamist.

4. Direktorite nõukogu määrab kindlaks üksikasjalikud tingimused, mida kohaldatakse käesoleva artikli kohase kapitali sissenõudmise korral.

Artikkel 32. Õiguslik seisund, privileegid ja immuniteet[muuda | redigeeri lähteteksti]

3. ESM’i omand ja varad on puutumatu igasuguse kohtumenetluste suhtes.

4. ESM'i omand, vahendid ja varad on olenemata nende asukohast ja kuuluvusest puutumatud täitev-, kohtu-, haldus- või seadusandliku tegevuse raames toimuva läbiotsimise, arestimise, konfiskeerimise, sundvõõrandamise või muu kinnipidamise, ülevõtmise või sekkumise osas.

5. ESM'i arhiivid ja kõik ESMile kuuluvad või tema valduses olevad dokumendid on puutumatud.

6. ESM'i valduses olevad ruumid on puutumatud.

7. ESM-i ametlikule suhtlemisele tuleb anda sama kohtlemine nagu ESM'i liikme ametlikule suhtlemisele. (s.t ta võrdsustatakse riigiga)

Artikkel 35. Isikute immuniteet[muuda | redigeeri lähteteksti]

ESM'i juhtide ja töötajate isikud on õiguslikult puutumatud, s.t nad omavad täielikku immuniteeti igasuguse õigusliku menetluse suhtes, mis on pööratud nende vastu ükskõik millisest kuritoe süüdistusest tulenevalt.

Artikkel 34. Ametisaladus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõikidele juhatajate nõukogu, direktorite nõukogu liikmetele ja kunagistele liikmetele või teistele, kes töötavad või on töötanud ESM-iga, laieneb ametialase saladuse hoidmise nõue.

Praktikas tähendab see, et neil on õigus keelduda vastuste andmisest ükskõik millise riigi või EL õiguskaitseorganitele.

Artikkel 36. Maksuvabastus[muuda | redigeeri lähteteksti]

ESM kui äriühing on vabastatud kõikidest maksukohustustest, s.h ka impordimaksudest, mis pakub selle liikmetele suurepärast võimalust mustaks kaubanduseks, kuna neid ei või keegi kontrollida ega ka karistada:

1. ESM'i ametliku tegevuse ulatuses on tema varad, tulud ja omand ning käesoleva lepingu kohane tegevus ja tehingud vabastatud kõikidest otsestest maksudest.

2. Igal võimalusel võtavad ESM'i liikmed asjakohaseid meetmeid, et hüvitada või tagastada vallas- ja kinnisvara hinnas sisalduvad kaudsed maksud ja müügimaksud, kui ESM teeb ametlikuks kasutuseks märkimisväärseid oste, mille hind sisaldab selliseid makse.

3. Vabastus ei kehti maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.

4. ESM'i imporditud kaubad, mis on vajalikud tema ametlikuks tegevuseks, on vabastatud kõikidest impordimaksudest ning kõikidest impordikeeldudest ja -piirangutest.

5. ESMi poolt ESM'i töötajatele makstud töötasude ja hüvitiste suhtes kohaldatakse ESMi kasuks kehtestatud organisatsioonisisest maksu vastavalt juhatajate nõukogu vastuvõetud eeskirjadele. Sellised töötasud ja hüvitised ei kuulu alates kõnealuse maksu kohaldamise kuupäevast maksustamisele siseriikliku tulumaksuga.

6. Mingeid makse ei nõuta sisse ESM'i välja antud kohustustelt või väärtpaberitelt, sealhulgas nendelt makstavatelt intressidelt või dividendidelt, olenemata sellest, kellele kõnealused kohustused või väärtpaberid kuuluvad, järgmistel juhtudel: a) kui see on diskrimineeriv selliste kohustuste või väärtpaberite suhtes üksnes nende päritolust tulenevatel põhjustel või b) kui sellise maksustamise ainsaks juriidiliseks aluseks on koht või vääring, kus või milles see on välja antud, sisse nõutud või makstud, või ESMi mõne kontori või tegevuskoha asukoht.

Artikkel 37. Tõlgendamine ja vaidluste lahendamine.[muuda | redigeeri lähteteksti]

See artikkel sätestab, et kõikides vaidlustes, mis tekivad maksumaksjatel ESM’iga lahendab ESM’i nõukogu ise tekkinud huvide konflikti, kuigi ta on üks osapool vaidluses, kellel on selles omahuvi. Ja kui maksumaksjate esindaja kaebab ESM'i juhatajate nõukogu otsuse edasi EL Kohtule, siis pole EL Kohtu otsus siduv ESM’i jaoks!

1. Käesoleva lepingu ja ESMi muude õigusaktide sätete tõlgendamise või kohaldamise küsimus, mis tekib ESMi liikme ja ESMi vahel või ESMi liikmete vahel, esitatakse otsustamiseks direktorite nõukogule.

2. Juhatajate nõukogu lahendab kõik vaidlused, mis tekivad ESMi liikme ja ESMi vahel või ESMi liikmete vahel käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle, sealhulgas kõik vaidlused selle üle, kas ESMi vastuvõetud otsused on kooskõlas käesoleva lepinguga. Asjaomas(t)e ESMi liikme(te) poolt ametisse nimetatud juhatajate nõukogu liikmete hääleõigus peatatakse, kui juhatajate nõukogu hääletab nimetatud otsuse üle ning otsuse vastuvõtmiseks vajalik häältearv arvutatakse vastavalt ümber.

3. Kui ESMi liige lõikes 2 osutatud otsuse vaidlustab, esitatakse vaidlus Euroopa Liidu Kohtule. Euroopa Liidu Kohtu otsus on poolte jaoks siduv ja nad võtavad selle täitmiseks vajalikud meetmed ajavahemiku jooksul, mille nimetatud kohus on määranud.

Kokkuvõtteks[muuda | redigeeri lähteteksti]

ESM'i asutamisleping on tähelepanuväärne juriidiline konstruktsioon, kuna selles puuduvad sätted aktsiaseltsist väljaastumise ning selle likvideerimismenetluse kohta. Kuna sellist - igasugusest õigusest kõrgemal olevat staatust ning igavest eksistentsi on seni omistatud vaid Jumalale, siis tekib siinkohal küsimus: kas me olema saanud enesele uue jumala?

Eelöeldust lähtudes on arusaamatu, kuidas sobib demokraatliku ühiskonnakorraldusega ja vaba turumajandusega kokku ühele eraõiguslikule aktsiaseltsile antud volitused, mis asetavad selle kõrgemale kõikidest seadustest. Analoogsed õigused olid vaid iidsetel imperaatoritel, mil tema alamatel oli õigus vaid leppida sellega, mida valitseja ütles ja täita tema käskusid.

ESM'i võib nimetada bürokratismi ehk bürokraatliku valitsuskultuuri absoluutse võimutäiuse tunnuseks.

ESM asutamisleping ning tema olemasolu on karjuvas vastuolus Magna Cartas Inglismaal 1215. aastal paika pandud põhimõtetega, milleks antud kontekstis oli: „Ei maksustamisele ilma esindusõiguseta!" Magna Carta's sätestatud arusaamadest on, peale siinsete isevalitsejate kukutamist, saanud modernse Euroopa õigusriigi üks põhialustest, mille aga ESM juba oma olemasoluga jalge alla tallab.

Lisaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabariigi valitsus esitas Riigikogule 2013. aasta oktoobris oma majandusaruande osalemisest aktsiaseltsis Euroopa Stabiilsusmehhanism.[4]


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]