Viljandi Kesklinna Kool
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Viljandi Kesklinna Kool on üldhariduslik põhikool Viljandis Uueveski linnaosas.
Kuni kooli muutmiseni põhikooliks 1. juulil 2012 oli tegemist vanima Viljandis tegutsenud gümnaasiumiga.
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Kooli eelkäija on 15. veebruaril 1844 Viljandis tegevust alustanud erakool, mille rajas Gustav Max Schmidt. Kool oli saksakeelne poistekool, läbi ajaloo õppis seal vaid mõni eestlane. Pärast Schmidt'i surma 1874. aastal, jätkas koolijuhtimist mõnda aega L. Krüger. 1875. aastal ostis kooli Liivimaa rüütelkond.
Liivimaa rüütelkond nimetas kooli ümber Liivimaa Maagümnaasiumiks ning ehitati uus koolihoone, milles kool tegutseb siiani. Koolimaja hoone projekteeris Riia arhitekt R. Häusermann. Kooli tegevuse lõpetas keiser Aleksander III venestamispoliitika, kuna uus kord nägi ette, et sulgeda tuli kõik muukeelsed koolid või viia need üle vene õppekeelele. Liivimaa rüütelkond otsustas kooli sulgeda. Viimane aktus peeti 22. juunil 1892.
Koolimaja seisis tühjana aastani 1906 kuni seal alustasid tegevust erakoolid Deutsche Schule zu Fellin, mis olid poistekool, ja Knüpfferi Kõrgem Tütarlastekool. Esimese maailmasõja ajal koolid suleti. Saksa okupatsiooni ajal 1918 avati Liivimaa Maagümnaasiumi hoones uuesti saksa kool Deutsche Schule zu Fellin, kuid see kolis ümber pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist.
Aastatel 1995–2012 oli kooli nimi Viljandi Maagümnaasium. Seoses koolireformiga muudeti kool alates 1. juulist 2012 põhikooliks ja hakkas kandma nime Viljandi Kesklinna Kool.
Traditsioonid [muuda]
Kool tegutses aastaid poistekoolina. Alles aastast 1952 õpivad koolis ka tütarlapsed. 1976 avati koolis ajaloo eriklassid ning 1979 kunstiõpetuse eriklassid.
Ilmub kooliajaleht Oma Sõna. Tegutseb kooliteatri trupp.
Kooli eelkäijad [muuda]
- Gustav Max Schmidti Eragümnaasium 1844–1875
- Liivimaa Maagümnaasium 1875–1892 ehk Livländischen Landesgymnasium zu Fellin
- Viljandi Eesti Reaalgümnaasium 1917
- Viljandi Eesti Hariduse Seltsi Reaalgümnaasium 1918–1919
- Viljandi Maakonna Reaalgümnaasium 1920–1923
- Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasium 1924–1940
- Viljandi 2. Keskkool 1940–1941
- Viljandi 2. Gümnaasium 1941–1944
- Viljandi 2. Keskkool 1944–1962
- Viljandi 4. 8-klassiline Kool 1962–1976
- Johann Köleri nimeline Viljandi 4. Keskkool 1976–1995
- Viljandi Maagümnaasium 1995–2012
- Viljandi Kesklinna Kool 2012–
Koolijuhid [muuda]
- Gustav Max Schmidt 1844–1874
- L. Krüger 1875
- Karl Hoheisel 1875–1877
- Heinrich Seesemann 1877–1883
- Franz Waldmann 1884–1892
- Paul Samon 1917–1918
- Mihkel Varrik 1918–1919
- Theodor Koik 1919–1940
- Anton Härma 1940–1949
- Artur Reemer 1949–1952
- Sulev Jänes 1952–1955
- Harald Tekko 1955–1960
- Velli Kivistik 1960–1962
- Alfred Pukk 1962–1970
- Asta Moora 1970–1978
- Aavo Soopa aastast 1978
Tuntud õpetajaid [muuda]
- Boris Henrichson matemaatika õpetaja
- Carl Hoffmann saksa ja ladina keel
- Eero Järvekülg füüsika õpetaja
- Paul Krigul muusikaõpetaja
- Küllo Arjakas ajalooõpetaja
- Julius Mager kunstiõpetaja
- Jaan Meos matemaatika
- Raimond Ranna võimlemiseõpetaja
- Theodor Schiemann ajaloo õpetaja
- Heldur Valgmäe maleõpetaja
- August Oswald Westren-Doll ajalugu, geograafia, ladina keel
Tuntud vilistlasi [muuda]
- Meelis Aasmäe suusataja
- Jaan Adamson vaimulik
- Indrek Allmann arhitekt
- Argo Arbeiter jalgpallur
- Eero Bergmann treener
- Johannes Fuks arhitekt
- Karl August Hindrey (ei lõpetanud) kirjanik
- Jüri Jaanson sõudja
- Piret Jamnes sportlane
- Valter Kalam kehakultuuri õppejõud
- Kärt Karpa ajakirjanik
- Tõnis Kask režissöör
- Urmas Kirs jalgpallur
- Heinrich Koppel (ei lõpetanud) Tartu Ülikooli rektor
- Kaido Kreen võrkpalllur
- Märt Kubo poliitik
- Küllo Kõiv maadleja
- Ants Kõverjalg pedagoogikateadlane
- Udo Margna akadeemik
- Arne Mikk muusika- ja teatritegelane
- Piret Mürk ajakirjanik
- Pent Nurmekund keeleteadlane
- Olev Oja muusik
- Raul Orav motosportlane
- Erich Pehap kunstnik
- Hubert Pärnakivi jooksja
- Hugo Raudsepp keemik
- Evald Reier šaržist
- Ants Saar ajakirjanik
- Heldur Saarsoo õigusteadlane
- Erik Salumäe jurist ja poliitik
- Indrek Sammul näitleja
- Erko Saviauk jalgpallur
- Johannes Tetsmann ajakirjanik
- Edmund Valtman (ei lõpetanud) karikaturist
- Heljo Vanamõisa kunstnik
- Rain Vessenberg jalgpallur
- Atko Meeme Viru sporditeadlane
- Valdeko Viru helilooja
- Raoul Üksvärav majandusteadlane
Vaata ka [muuda]
Kirjandust [muuda]
- Friedrich Gustav Bienemann, In memoriam : Rückblicke auf das livländische Landesgymnasium Kaiser Alexander II zu Birkenruh :zugleich als letzter Bericht über den Bestand der Anstalt, Riga : Druck Häcker, 1892
- Einladungs-Programm zu dem am 20. December 1886 im Livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeact, Fellin, 1886 (Fellin : Feldt)
- Einladungs-Programm zu dem am 20. December 1888 im livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeakt, Dorpat 1888 (Dorpat : H. Laakmann)
- Dr. F. Waldmann, Vorgeschichte und Geschichte des ersten Jahrzehntes 1875-1885 des livl. Landesgymnasiums zu Fellin nebst Bericht über den Bestand und Thätigkeit der Erziehungsanstalt im Jahre 1885, Fellin 1885 (Feldt)
- Viljandi Maagümnaasium 1877-1997, Viljandi 1998