Srebrenica
Srebrenica on linn Bosnia ja Hertsegoviina idaosas Serblaste Vabariigis, Srebrenica valla keskus.
Piirkond on traditsiooniliselt olnud muslimite (bosnjakkide) enklaav keset serblaste ülekaaluga piirkondi. 1991. aastal elas linnas 5746 inimest, neist bosnialasi 3673 (63,92%), serblasi 1632 (28,4%), jugoslaavlasi 328 (5,7%), horvaate 34 (0,59%) ja muid rahvusi 79 (1,39%).
Bosnia sõja ajal (1992 kuni 1995) toimusid piirkonnas ägedad lahingud. Moslemite külad Srebrenica lähedal olid serblaste sagedaste sõjaliste rünnakute sihtmärgid. Rünnakute hulka kuulusid kuulipildujatuli, snaiperite rünnakud ja mõnikord õhurünnakud. Ükshaaval vallutasid serblased Srebrenica-lähedased külad, ajasid elanikud minema või tapsid nad ja hävitasid majad, et nad tagasi ei saaks tulla. Srebrenicat tulistati samuti iga päev.
1993. aastal kuulutas ÜRO Srebrenica kaitsealuseks piirkonnaks, kuid 1995 vallutasid selle Serblaste Vabariigi väed. Srebrenica massimõrva käigus hukati üle 8000 võitluseas (17- kuni 55-aastast) meessoost bosnjakki. Seda peetakse kõige ohvriterohkemaks veresaunaks Euroopas pärast Teist maailmasõda. Veresauna eest vastutas Ratko Mladić, kelle üle pole saadud kohut mõista ja kes on praegu rahvusvaheliselt tagaotsitav.
