Tallinna teletorn

Allikas: Vikipeedia
Tallinna teletorn
Torre de TV de Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 01.JPG
Üldinfo
Asukoht Tallinn, Eesti
Ehituse algus 1975
Ehituse lõpp 1980
Avamine 11. juuli 1980
Renoveeritud 2007–2012
Omanik Levira AS
Tehniline ülevaade
Kõrgus 314 m
Lifte 2
Projekt ja ehitus
Arhitekt David Bassiladze, Juri Sinis
Ehitusinsener Jevgeni Ignatov

Tallinna teletorn on ringhäälingu saadete edastamiseks ehitatud hoone, mis asub Tallinnas Pirita linnaosas. Teletorn on Tallinna kõrgeim hoone (torni kõrgus on 314 meetrit).

Teletorn ehitati 1980. aasta Moskva suveolümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregati tarbeks. Nurgakivi pandi paika 30. septembril 1975 või isegi viis päeva varem (25. septembril)[1]. Torn avati ametlikult 11. juulil 1980. 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm oli külastajatele avatud 26. novembrini 2007, mil see renoveerimiseks suleti. Torn taasavati külastajatele 5. aprillil 2012.[2]

Torni geograafilised koordinaadid on 59° 28′ 16″ N, 24° 53′ 15″ E59.47111124.8875koordinaadid: 59° 28′ 16″ N, 24° 53′ 15″ E.

Teletorni arhitektid on David Bassiladze ja Juri Sinis, insenerid Vladimir Obõdov ja Jevgeni Ignatov. Ehituse töödejuhataja oli Aleksander Ehala.

Torn koosneb 190 meetri kõrgusest raudbetoontüvest ja sellele kinnitatud 124-meetrisest metallmastist. Torni all on kahekorruseline hoone seadmetele, vestibüülidele ja konverentsikeskusele. Torni läbimõõt on all 15,2 m ja seina paksus 50 cm. 140 meetri kõrgusel on torni läbimõõt 8,2 m. Ehitamiseks kulus 10000 m3 betooni ja 1900 tonni terast.

Tallinna teletorni konstruktsioonierisused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teletorn õhust.

Tallinna teletorni ehitusel osales 32 ehitusettevõtet. Teletorni projekti loojad olid Sideministeeriumi Riikliku Projekteerimisinstituudi spetsialistid Moskvas. Projekti peainsener oli Jevgeni Ignatov, peakonstruktor Vladimir Obõdov, arhitektid Juri Sinis ja David Baziladze.

Projekteerijatel oli kaks ülesannet, neil tuli valida teletorni konstruktsioon ja ehituskoht. Konstruktsiooniks valiti vabalt toetuv raudbetoonist alus koos terasest antenniosaga, üldkõrgusega 314 m. Raudbetoonist televisioonitorni sisemusse saab paigaldada kõik seadmed, ehitada vaateplatvormi koos restoraniga, kuhu võib tõusta tornis oleva kiirliftiga. Ideaaltingimustes võimaldab torni kõrgus edastada kvaliteetset raadio- ja televisiooniprogrammi 90 km raadiuses.

Koha valikul pidi arvestama kaugusega linna tihedasti asustatud elurajoonidest, et tagada saadete kvaliteetset vastuvõttu. Silmas peeti veel pinnasegeoloogiat, kaugust lennujaamast ja Tallinna siluetti. Teletorn otsustati ehitada kesklinnast 8 km kaugusele puhketsooni, botaanikaaia ja motoklubi lähedusse. Koha kõrgus on 23 m üle merepinna. Teletorn paistab üle ümbritseva maastiku ja mõjutab paikkonna arhitektuuri. Torn on nähtav nii merelt kui ka linnast.

Konstruktsioonilt koosneb torn kolmest osast: vundamendist, 190 m kõrgusest raudbetoontüvest ja 124 m kõrgusest terasantennist. 150–182 m vahel asub torni ülaehitis, mille läbimõõt on 38 m. Seal asuvad vaateplatvorm, restoran ja kommertsraadiote aparaadiruum. All tornitüve ümber asub kahekorruseline alumine ehitis, mille läbimõõt on samuti 38 m. Seal asuvad tehnika- ja abiteenistusruumid.

Torni raudbetoonist vundamendiplaat, mille läbimõõt on 38 m ja paksus 2,5 m, asub 8,5 m sügavusel. Sellele plaadile toetub raudbetoonist tornitüvi, mille läbimõõt jalami juures on 15,2 m, 180 m kõrgusel 8,2 m. Tüve seina paksus on all 50 cm, üleval 35 cm, ja seda põhjusel, et torn püsiks stabiilne ka tugevate tormide puhul. Kuni 1967. aastani olid kõik Eesti kõrghooned projekteeritud nii, et peaksid vastu teise tuuletugevusrajooni tuulejõule, kuid võttes arvesse 1967. aasta tormi, mil tuule kiirus ulatus 42m/sek, arvestati torni projekteerimisel neljanda tuuletugevusrajooniga.

Torni kogumass on üle 20 000 tonni[3]. Torni raskuskese asub tornitüve jalami juures ja seepärast ei saaks ta ümber kukkuda, isegi siis kui vundamendiplaat asuks maapinnal.

Peatöövõtja oli Tallinna Ehitustrust, alltöövõtjad Raudbetoontoodete Ehitustrust, Trust "Metallkonstruktsioonid", Trust "Raadioehitus". Tellija oli Eesti NSV Sideministeeriumi Teletorni Ehituse Direktsioon, mille eesotsas oli direktor Vootele Tõsine.

Ehituskäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teletorni ehitamisel kasutati mitmeid uusi tehnilisi lahendusi. Raudbetoontüve valmistamisel kasutati liugvormi meetodit. Betoonvorm paigaldati 2,5 m kõrgusele, siis monteeriti armatuur ja valati betoon. Seejärel tõsteti betoonivorm üles, seda ahendati nõutava läbimõõduni ja algas uue vöösektsiooni betoonimine. Praegugi võib näha tornitüvel iga 2,5 m tagant betoneerimisrõngaid. Betoneerimine kestis 8 kuud, tornitüvi pürgis meeter meetri järel kõrgusse. Kasutati betooni mark M-400 põlevkivituha-portlandtsemendi alusel. Betooni töötasid välja Tallinna Polütehnilise Instituudi teadlased professor Verner Kikase juhtimisel. Betoon on arvestatud kolmesajale külmakindlale tsüklile. Edasised uuringud on näidanud, et betooni tugevus osutus normatiivsest suuremaks.

Torni antenniosa on valmistatud terassilindritest. Metallkonstruktsioon paigaldati väljatõukemeetodil. Esmalt tõsteti üles väiksema läbimõõduga silinder, selle alla asetati suurema läbimõõduga alumine silinder ning plokkide ja vintside abil tõugati ülemine silinder ülespoole. Koostamise käigus monteeriti üleval igale silindrile televisiooni- ja ultralühilainesaatjate vibraatorid.

Ülemise torniümbrise metallsõrestik massiga üle 120 tonni pandi kokku maapinnal, torni tüve ümber ja tõsteti siis 170 m kõrgusele. Ehitustöid juhtisid algusest lõpuni töödejuhataja Aleksander Ehala ja brigadir Väino Saar, kes lahendas mitmeid ehitusel tekkinud probleeme ning kelle nõu projekteerijad alati kuulda võtsid.

Teletorn on keeruline rajatis ja seepärast toimub selle seisundi üle pidev geodeetiline kontroll, jälgimaks vundamendi vajumist, vertikaalhälvet, raudbetooni ja metallkonstruktsiooni seisundit ning torni muid parameetreid. Teletorni tipu lubatud kõrvalekalle tuule mõjul on 1,5 m, vaateplatvormil 90 cm. Peale tuule mõjutab torni ka päikesesoojus, mille mõjul tipp joonistab kõverjoone. Torni terasosas, alates 190 meetrist 260 meetrini on korraga kahte inimest mahutav lift ja luugid väljumiseks välisplatvormidele, millelt kontrollitakse ja parandatakse antenne. Tornitüve sees on 1050 astmega trepp, mida mööda saab tõusta keldrikorruselt 190 m kõrgusele.

Restoran Galaxy 2006. aastal.

Ehituse daatumid:

  • 30. september 1975 – torni nurgakivipanek
  • aprill 1976 – vundamendiplaadi paigaldustööde lõpetamine
  • mai 1977 – raudbetoontüve ehitamine, paigaldatud oli 17500 tonni betooni ja 330 km armatuuri
  • veebruar 1978 – tornitüve sisemuses on viiekümne kahest raudbetoonplokist koosnev liftišaht
  • aprill 1978 – alustatakse antenni metallosa kokkupanemist
  • 13. juuni 1978 – torn saavutab projektkõrguse 314 m
  • 30. oktoober 1978 – ülemise ehitusosa sõrestiku ülestõstmine
  • detsember 1978 – ülemise ehitusosa 16 toe paigaldamine, torn saab projekteeritud silueti
  • 20. detsember 1979 – eetrisse saadetakse esimene signaal
  • 11. juuli 1980 – Tallinna teletorni avamine
  • november 2007 – Tallinna teletorn suleti külastajatele (põhjuseks piisava arvu evakuatsiooniteede ja väljapääsude puudumine)
  • 4. aprill 2012 – taasavati külastajatele uuenenud Tallinna Teletorn

Juhtumid Teletornis[muuda | redigeeri lähteteksti]

1980. aasta aprillis hoidis Väino Saar ehitusel ära suure õnnetuse. Sel päeval süttisid keevitaja lohakuse tõttu tornitüve šahti asetatud kaablid. Tõmme oli tugev nagu korstnas ja tuli tõusis kiiresti viiendalt korruselt kõrgemale. Väino Saar jõudis tulest ette, raius kaabli 23. korrusel läbi ega lasknud tulel metallosale levida. Kuumenemisel oleks metallosa võinud kokku variseda. Kuu aja pärast olid tulekahju tagajärjed kaotatud.

Aegade jooksul on teletorni antenne vahetatud. Seoses FM-laineala saatjate kasutuselevõtuga rekonstrueeriti leviantennid. Päris torni tippu paigaldati 12 m kõrgune torukujuline piluantenn 45. telekanali saatja jaoks. Selle antenniga on seotud ka torni üks must päev. Omal ajal Tallinnas tuntud ettevõtja Jüri Makarov lõi uut telejaama Tipp TV ja paigaldas teletornile Itaalia saatja 45. televisioonikanali jaoks. 12 m pikkune toru, saatja antenn, oli ostetud USAst ja Makarov otsustas selle paigaldada kopteri abil. Peterburist oli tellitud kopter, mis maandus teletorni kõrvale platsile. Alustati antenni paigaldamise eeltöid.

Kopteri abil võeti torni tipust edukalt maha vana raadiosideantenn. 1994. aasta 19. mai varahommikul tõusis kopter õhku koos uue antenniga, et asetada antenn torni tipus olevasse pessa. Saabus otsustav hetk – kopter koos trossi otsas rippuva antennitoruga asus tornitipu kohal, proovides toru pessa asetada. Tuul oli üsna tugev, umbes 8 palli (kuni 20,7 m/s). Antenn puudutas torni, lendurid tegid valeotsuse, et antenn on kindlasti paigas, viskasid ära kinnitustrossi ja paari sekundi pärast kukkus toru tornist alla. Seejuures lõi toru vastu restorani katust ja põrkas vastu piiret. Vaateplatvormi katusetala ja aknad purunesid, antenn murdus pooleks. Hiljem telliti uus antenn ja antennimehed paigaldasid selle edukalt juhtivinsener Vitali Lonkini juhendamisel. Restorani katuse parandasid remondimehed Väino Saare juhtimisel.

Tehnilisi andmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Torni kõrgus: 314 m
  • Vaateplatvormi kõrgus. 170 m
  • Alus merepinnast: 24 m
  • Kogukaal: >25 000 t
  • Vaateplatvormi läbimõõt: 38 m
  • Vundamendi sügavus: 8,5 m
  • Vundamendiplaadi paksus: 2,5 m
  • Lubatud kõrvalekalle tuule mõjul torni tipus: 1,5 m
  • Vaateplatvormi lubatud kõrvalekalle: 90 cm
  • Betoonosas (keldrist kuni metallosani) on 1050 trepiastet
  • 13.–18. korruseni pole torn otseselt seest tühi, vaid need korrused on 20 m kõrgused(seal asuvad ainult liftišahtid ja tuletõrjetrepp).

2010. aasta veebruari seisuga edastatakse Tallinna teletornist järgmisi tele- ja raadioprogramme:

Antenn

FM saatjad:

TV saatjad:

GSM saatjad:

  • EMT
  • Elisa
  • Tele 2

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tiit Masso. 100 ehitist. Tallinn: Valgus 1983.
  • Georgi Morozov. Tallinna Teletorn 20. 1993

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meedias