Mehhiko

Allikas: Vikipeedia
Mehhiko Ühendriigid
hispaania Estados Unidos Mexicanos
Mehhiko lipp Mehhiko vapp
Mehhiko lipp Mehhiko vapp
Mehhiko asendikaart
Riigihümn Himno nacional mexicano
Pealinn México
Pindala 1 972 550 km²
Riigikeel(ed) hispaania
Rahvaarv 115,296,767 (2013)
Rahvastikutihedus 57 in/km²
President Enrique Peña Nieto
Iseseisvus 16. septembril 1810
SKT $1,177 triljonit
SKT elaniku kohta $10,247
Rahaühik peeso (MXN)
Ajavöönd maailmaaeg −6 kuni −8
Tippdomeen .mx
ROK-i kood MEX
Telefonikood 52

Mehhiko, ametlikult (Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Kesk-Ameerikas. Mehhiko asub Ameerika Ühendriikide lõunakaldal, piirnedes lõunas Guatemalaga ja kagus Belize´ga. Ulatudes Vaiksest ookeanist Kariibi mereni, on Mehhiko maa-alalt suuruselt viies riik Ameerikas ja rahvaarvult 13. maailmas. Maailmaareenil tuntud eelkõige ligemale 3000 aastase põlisrahvaste kõrgkultuuride poolest (Asteegid, Olmeegid, Tolteegid, Mixteegid, Zapoteegid, Maiad), on Mehhikol kõneleda oma suurejooneline lugu olulise kaubateena Hispaania impeeriumis. Mehhiko föderatsioon koosneb 31 osariigist ja eraldiseisvast Mexico City Föderatiivsest Ringkonnast.

Asend ja mõõtmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigi mandriosa paikneb Põhja-Ameerika mandri lõunaosas. Ta piirneb põhjas USA-ga ning lõunas (Yucatáni poolsaarel) Guatemala ja Belizega. Läänes piirneb riik Vaikse ookeani ja California lahega, idas Atlandi ookeanist välja sopistunud Mehhiko lahe ja Kariibi merega.

Riigi pindala on 1 964 375 km². Mandriosa pindala on 1 959 248 km², saarte pindala 5127 km²[viide?] või 5073 km²[viide?].

Rannajoone pikkus on 11 122 km. Selle näitaja poolest on ta Ameerika riikide seas Kanada järel teisel kohal.

Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril.

Mehhikol on arvukalt saari, sealhulgas Revillagigedo saared (Socorro saar, Clarióni saar, San Benedicto saar, Roca Partida saar) ja Maríase saared Vaikses Ookeanis, Guadalupe saar, Cedrose saar, Ángel de la Guarda saar, Coronado saared, Rocas Alijos, Tiburóni saar, Carmeni saar California poolsaare ja Sonora ranniku lähedal ning Ciudad del Carmen, Cozumel, Mujerese saar ja Alacranes Atlandi ookeani basseinis.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehhiko nimi ning kõik selle tuletised, nagu mexicano ('mehhiklane') ja mexicanismo ('Mehhiko hispaania keelele omane keelend'[1]) soovitatakse hispaania keeles kirjutada vanas kirjaviisis "México" [m'ehhiko], sest selline kirjapilt on levinud Mehhikos ja enamikus hispaaniakeelsetest Ladina-Ameerika maadest[2]. Õige on ka uue kirjaviisi kasutamine (Méjico, mejicano), mis oli Hispaanias veel hiljuti üldlevinud[3]. Mehhiklased peavad uue kirjaviisi kasutamist neis sõnades solvavaks[viide?].

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehhiko füüsiline kaart

Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Citlaltépetli vulkaan (5610 m), riigi kõrgeim mägi

Pinnamood on väga ebatasane. Riigis on arvukalt vulkaane. Riiki läbivad mäestikud Ida-Sierra Madre ja Lääne-Sierra Madre, mis on Kaljumäestiku pikendused. Lääne-Sierra Madre lõpeb Nayaritis, kus ta ühineb Cordillera Neovolcánicaga. Sealt alates kulgeb rööbiti Vaikse ookeani rannikuga Lõuna-Sierra Madre.

Cordillera Neovolcánica läbib riigi läänest itta ning ühineb Sierra Mixtecas 3395 m kõrgusel Ida-Sierra Madrega. Suure vulkaanilise aktiivsusega Cordillera Neovolcánicas paiknevad Mehhiko kõrgeimad mäetipud Orizaba ehk Citlaltépetl (5610 m), Popocatépetl (5462 m), Iztaccíhuatl (5286 m), Nevado de Toluca (4690 m), La Malinche (4461 m) ja Nevado de Colima (4340 m). Selles piirkonnas sündis maailma noorim vulkaan Paricutín.

Ida-Sierra Madre pikendus kagu poole on Sierra Madre de Oaxaca, mis Tehuantepeci maakitsusel ühineb Lõuna-Sierra Madrega. Sealt ida poole jäävad Chiapase Keskplatoo ja Sierra Madre de Chiapas, mille kõrgeim tipp on Tacaná vulkaan (4117 m).

Mehhiko kiltmaa ja mäeahelikest kaugele ida poole, Mehhiko lahe äärde jäävad tohutud rannamadalikud, kus leidub soid, laguune ja liivavalle.

Veestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehhiko suurimaks järveks on 1080 km² suurune Chapala järv, mis asub riigi suuruselt teise linna Guadalajara läheduses.

Pikim jõgi on Rio Grande, mis suubub Mehhiko lahte ja moodustab üle 2000 km pikkuse piiri USA osariikide Texase ja New Mexico ning Mehhiko vahel.

Poolsaared[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paekivist aluskivimiga Yucatan on üsna madal maasfäär, mille keskmine kõrgus on vaid 30 meetrit üle merepinna. Teine suurem Mehhiko poolsaar – California poolsaar – on sootuks teistsuguse ilmega. Tegemist on 1125 kilomeetri pikkuse kitsa maaribaga, mis saab alguse USA California osariigi lõunapiirilt ning mis tekitab poolsaare ja mandri vahele California lahe. Paljud mäed sellel Vaiksesse ookeani sirutaval maaribal ulatuvad rohkem kui 3000 meetri kõrgusele merepinnast.

Mehhiko kiltmaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehhiko keskosas laiub suur ja kõrge põhja poolt avatud platoo – Mehhiko kiltmaa, mida piiravad kaks lõunas omavahel kokku jooksvat mäestikku: Lääne-Sierra-Madre ja Ida-Sierra-Madre. Kiltmaa võtab enda alla ligi pool Mehhiko pindalast. Kõige kõrgem on platoo oma lääneküljel, laskudes sealt tasase kallakuna ida suunas. Lõunas, kus kiltmaaga ristuvad mitmed mäeahelikud ja vulkaanid, on maapind jälle kõrgem. Veracruzi ja Puebla linnade vahel asub Orizaba vulkaan, mis on Mehhiko kõrgeim tipp.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehhiko kliima ja maastik on äärmiselt mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja-lõuna suunaliselt. Maapind, mis jääb merepinnast madalamale, kui 910 m, kannab nime tierra caliente (kuum maa); 910 m ja 1800 m vaheline kõrgusvöönd kannab nime tierra templada (mõõdukas maa) ning 1800 m kõrgemale jääb ala tierra fria (külm maa). Pealinn México jääb tierra templada vööndisse, mistõttu valitseb seal kuiv ja jahe kliima ning õhutemperatuurid on üsnagi stabiilsed. Mehhiko põhjaosas võivad maksimaalsed õhutemperatuurid olla kohati üle 45°C. Selline kuumus koos vähese sademetehulgaga ongi tekitanud ulatuslikke kõrbe- ja poolkõrbealasid. Kuiva kliimaga on ka suur osa riigi kesk- ja lõunaosast. Ohtralt niiskust on vaid kaugel lõunas ning kagus paiknevatel Mehhiko troopikaaladel. Kõige rohkem vihma sajab Yucatani poolsaarel ja riigi lõunatipus, kus sademeid võib olla rohkem kui 3000 mm aastas.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osariik Pealinn Rahvaarv (2010)[4] Pindala (km2)[5]
Mexico stateflags Aguascalientes.png Aguascalientes Aguascalientes 1 184 996 5618
Flag of Baja California.svg Baja California Mexicali 3 155 070 71 446
Bandera de Baja California Sur.png Baja California Sur La Paz 637 026 73 922
Bandera de Campeche2.png Campeche Campeche 822 441 57 924
Bandera de Chiapas.png Chiapas Tuxtla Gutiérrez 4 796 580 73 289
Bandera de Chihuahua Sin Escudo.svg Chihuahua Chihuahua 3 406 465 247 455
Bandera de Coahuila.png Coahuila Saltillo 2 748 391 151 563
Mexico stateflags Colima.png Colima Colima 650 555 5625
Bandera de Durango.svg Durango Durango 1 632 934 123 451
Flag of Guanajuato.png Guanajuato Guanajuato 5 486 372 30 608
Mexico stateflags Guerrero.png Guerrero Chilpancingo 3 388 768 63 621
Flag of Hidalgo.svg Hidalgo Pachuca 2 665 018 20 846
Flag of Jalisco.svg Jalisco Guadalajara 7 350 682 78 599
Flag of Mexico (state).png México Toluca 15 175 862 22 357
Mexico stateflags Michoacan.png Michoacán Morelia 4 351 037 58 643
Mexico stateflags Morelos.png Morelos Guernavaca 1 777 227 4893
Flag of Nayarit.svg Nayarit Tepic 1 084 979 27 815
Flag of Nuevo Leon.svg Nuevo León Monterrey 4 653 458 64 220
Mexico stateflags Oaxaca.png Oaxaca Oaxaca de Juárez 3 801 962 93 793
Mexico stateflags Puebla.png Puebla Puebla 5 779 829 34 290
Mexico stateflags Queretaro.png Querétaro Santiago de Querétaro 1 827 937 11 684
Mexico stateflags Quintana Roo.png Quintana Roo Chetumal 1 325 578 42 361
Flag of San Luis Potosi.png San Luis Potosí San Luis Potosí 2 585 518 60 983
Flag of Sinaloa.svg Sinaloa Culiacán 2 767 761 57 377
Flag of Sonora.svg Sonora Hermosillo 2 662 480 179 503
Flag of Zacatecas.svg Zacatecas Zacatecas 1 490 668 75 539
Mexico stateflags Tabasco.png Tabasco Villahermosa 2 238 603 24 738
Flag of Tamaulipas.svg Tamaulipas Ciudad Victoria 3 268 554 80 175
Flag of Tlaxcala.svg Tlaxcala Tlaxcala 1 169 936 3 991
Flag of Veracruz.svg Veracruz Xalapa 7 643 194 71 820
Mexico stateflags Yucatan.png Yucatán Mérida 1 955 577 39 612
Flag of Mexican Federal District.svg Liiduringkond Cuauhtémoc 8 720 916 1485



Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid, näiteks olmeegid, maiad ja asteegid. Viimased asusid Mehhiko alale elama 13. sajandi paiku ning ehitasid oma pealinna Tenochtitláni samale kohale, kus praegu asub México linn. Suurema osa asteekide tsivilisatsioonist hävitasid 16. sajandi alguses hispaanlased. Tänapäeval moodustavad indiaanlased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu kolmandiku. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid – indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigid, millega Mehhiko on sõlminud vabakaubanduslepingu

Mehhiko majandus on suuruselt maailmas 11. kohal. Majandus tõusis 2010. aasta teisel poolel võrreldes esimese poolega 7,6%[6].

1. jaanuarist 1994 on Mehhiko Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (NAFTA) liige. 2000. aastal sõlmis Mehhiko vabakaubanduslepingu Euroopa Liiduga.

Tööjõulisi on Mehhikos 46,2 miljonit ning töötus 2009 aasta seisuga 5,5%.[7]

SKP jaotumine
sektoritesse
Sektor Osakaal
Põllumajandus
4,3%
Tööstus
32,9%
Teenindus
62,8%
Tööjõu jaotumine sektoritesse
Sektor Osakaal
Põllumajandus
13,7%
Tööstus
23,4%
Teenindus
62,9%

Eksport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehhiko tähtsaimad ekspordiartiklid on[7]

  • tööstuses produtseeritud kaubad
  • õli ja õliproduktid
  • hõbe
  • puuviljad
  • köögiviljad
  • kohv
  • puuvill

Mehhiko tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 80,5%, Kanada 3,6%, Saksamaa 1,4% (2009).[7]

Import[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehhiko tähtsaimad impordiartiklid on[7]

  • metallitöötlusmasinad
  • põllumajandusmasinad
  • autode osad kokkupanekuks
  • mootorsõidukite varuosad
  • lennukid
  • elektroonika
  • lennukite varuosad

Mehhiko tähtsaimad impordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 56,7%, Hiina 9,35%, Lõuna-Korea 5,21% (2009).[7]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

23.31666667-102.36666667