Mehhiko
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| Mehhiko Ühendriigid
hispaania Estados Unidos Mexicanos |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Himno nacional mexicano | ||||
| Pealinn | México | ||||
| Pindala | 1 972 550 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | hispaania | ||||
| Rahvaarv | 115,296,767 (2013) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 57 in/km² | ||||
| President | Enrique Peña Nieto | ||||
| Iseseisvus | 16. septembril 1810 | ||||
| SKT | $1.177 trillion | ||||
| SKT elaniku kohta | $10,247 | ||||
| Rahaühik | peeso (MXN) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg −6 kuni −8 | ||||
| Tippdomeen | .mx | ||||
| ROK-i kood | MEX | ||||
| Telefonikood | 52 | ||||
Mehhiko, ametlikult (Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Kesk-Ameerikas. Mehhiko asub Ameerika Ühendriikide lõunakaldal, piirnedes lõunas Guatemalaga ja kagus Belize´ga. Ulatudes Vaiksest ookeanist Kariibi mereni, on Mehhiko maa-alalt suuruselt viies riik Ameerikas ja rahvaarvult 13. maailmas. Maailmaareenil tuntud eelkõige ligemale 3000 aastase põlisrahvaste kõrgkultuuride poolest (Asteegid, Olmeegid, Tolteegid, Mixteegid, Zapoteegid, Maiad), on Mehhikol kõneleda oma suurejooneline lugu olulise kaubateena Hispaania impeeriumis. Mehhiko föderatsioon koosneb 31 osariigist ja eraldiseisvast Mexico City Föderatiivsest Ringkonnast.
Kui Mehhiko on olnud seni eestlastele kauge ja eksootiline maa, kuhu reisinud vaid vähesed , siis tänu aeg-ajalt internetis pakutavatele soodsatele lennupiletitele ja Eesti esimese Mehhiko Reisiportaali[1] rühmareisidele on Mehhikot võimalik avastada suuremal hulgal eestlastel. Päikeselise Kesk-Ameerika imeline loodus ja kohaliku rahva ajalooliselt looduslähedane eluviis sunnib kindlasti otsima sarnasusi Eesti ja meie põlisusunditega.
Sisukord |
Asend ja mõõtmed [muuda]
Riigi mandriosa paikneb Põhja-Ameerika mandri lõunaosas. Ta piirneb põhjas USA-ga ning lõunas (Yucatáni poolsaarel) Guatemala ja Belizega. Läänes piirneb riik Vaikse ookeani ja California lahega, idas Atlandi ookeanist välja sopistunud Mehhiko lahe ja Kariibi merega.
Riigi pindala on 1 964 375 km². Mandriosa pindala on 1 959 248 km², saarte pindala 5127 km²[viide?] või 5073 km²[viide?].
Rannajoone pikkus on 11 122 km. Selle näitaja poolest on ta Ameerika riikide seas Kanada järel teisel kohal.
Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril.
Mehhikol on arvukalt saari, sealhulgas Revillagigedo saared (Socorro saar, Clarióni saar, San Benedicto saar, Roca Partida saar) ja Maríase saared Vaikses Ookeanis, Guadalupe saar, Cedrose saar, Ángel de la Guarda saar, Coronado saared, Rocas Alijos, Tiburóni saar, Carmeni saar California poolsaare ja Sonora ranniku lähedal ning Ciudad del Carmen, Cozumel, Mujerese saar ja Alacranes Atlandi ookeani basseinis.
Mehhiko Nimi [muuda]
Mehhiko nimi otsustati riigile valida asteekide kunagise pealinna México-Tenochtitlan järgi (tänapäevane Mexico City). Mēxihco oli asteekide Nahuatl keeles levinud termin Asteekide võimukeskusele (Mehhiko org) ja seal elavatele rahvastele, Mexica. Tagaliide -co kujul on tegemist Nahuatl keeles kohamäärusega, osutades teatud geograafilisele kohale. See on jätnud palju tõlgendamisruumi nimele, lubades oletada, et sõnatüvi on tuletatud sõnadest Mextli või Mēxihtli - rituaalne nimi Huitzilopochtli´le - Asteekide kaitsja ja Sõjajumal. Seega tähendaks Mexico kohta, kus elab Huitzilopochtl. Teise levinud hüpoteesi kohaselt on Mēxihco tuletatud Nahuatl sõnadest Mētztli (Kuu) ja xīctli (keskkoht), tähendades Kuu keskkohta. Viimane hüpotees viitab Texcoco järve keskel asuvale México-Tenochtitlan linnale.
Kohanimedest on huvitav peatuda ka Teotihuacani päikesepüramiidil, mis asub Mexico City´st 48 km kaugusel kirdes. Tegu on templikompleksiga, kus läbivad arhitektuurilised elemendid on püramiid-struktuurid ning koha nimi tähendab Nahuatl keeles kohta, kus meestest saavad jumalad.[2]
Mehhiko nimi ning kõik selle tuletised, nagu mexicano ('mehhiklane') ja mexicanismo ('Mehhiko hispaania keelele omane keelend'[3]) soovitatakse hispaania keeles kirjutada vanas kirjaviisis "México" [m'ehhiko], sest selline kirjapilt on levinud Mehhikos ja enamikus hispaaniakeelsetest Ladina-Ameerika maadest[4]. Õige on ka uue kirjaviisi kasutamine (Méjico, mejicano), mis oli Hispaanias veel hiljuti üldlevinud[5]. Mehhiklased peavad uue kirjaviisi kasutamist neis sõnades solvavaks[viide?].
Loodus [muuda]
Pinnamood [muuda]
Pinnamood on väga ebatasane. Riigis on arvukalt vulkaane. Riiki läbivad mäestikud Ida-Sierra Madre ja Lääne-Sierra Madre, mis on Kaljumäestiku pikendused. Lääne-Sierra Madre lõpeb Nayaritis, kus ta ühineb Cordillera Neovolcánicaga. Sealt alates kulgeb rööbiti Vaikse ookeani rannikuga Lõuna-Sierra Madre.
Cordillera Neovolcánica läbib riigi läänest itta ning ühineb Sierra Mixtecas 3395 m kõrgusel Ida-Sierra Madrega. Suure vulkaanilise aktiivsusega Cordillera Neovolcánicas paiknevad Mehhiko kõrgeimad mäetipud Orizaba ehk Citlaltépetl (5610 m), Popocatépetl (5462 m), Iztaccíhuatl (5286 m), Nevado de Toluca (4690 m), La Malinche (4461 m) ja Nevado de Colima (4340 m). Selles piirkonnas sündis maailma noorim vulkaan Paricutín.
Ida-Sierra Madre pikendus kagu poole on Sierra Madre de Oaxaca, mis Tehuantepeci maakitsusel ühineb Lõuna-Sierra Madrega. Sealt ida poole jäävad Chiapase Keskplatoo ja Sierra Madre de Chiapas, mille kõrgeim tipp on Tacaná vulkaan (4117 m).
Mehhiko kiltmaa ja mäeahelikest kaugele ida poole, Mehhiko lahe äärde jäävad tohutud rannamadalikud, kus leidub soid, laguune ja liivavalle.
Veestik [muuda]
Mehhiko suurimaks järveks on 1080 km² suurune Chapala järv, mis asub riigi suuruselt teise linna Guadalajara läheduses.
Pikim jõgi on Rio Grande, mis suubub Mehhiko lahte ja moodustab üle 2000 km pikkuse piiri USA osariikide Texase ja New Mexico ning Mehhiko vahel.
Poolsaared [muuda]
Paekivist aluskivimiga Yucatan on üsna madal maasfäär, mille keskmine kõrgus on vaid 30 meetrit üle merepinna. Teine suurem Mehhiko poolsaar - California poolsaar - on sootuks teistsuguse ilmega. Tegemist on 1125 kilomeetri pikkuse kitsa maaribaga, mis saab alguse USA California osariigi lõunapiirilt ning mis tekitab poolsaare ja mandri vahele California lahe. Paljud mäed sellel Vaiksesse ookeani sirutaval maaribal ulatuvad rohkem kui 3000 meetri kõrgusele merepinnast.
Mehhiko kiltmaa [muuda]
Mehhiko keskosas laiub suur ja kõrge põhja poolt avatud platoo - Mehhiko kiltmaa, mida piiravad kaks lõunas omavahel kokku jooksvat mäestikku: Lääne-Sierra-Madre ja Ida-Sierra-Madre. Kiltmaa võtab enda alla ligi pool Mehhiko pindalast. Kõige kõrgem on platoo oma lääneküljel, laskudes sealt tasase kallakuna ida suunas. Lõunas, kus kiltmaaga ristuvad mitmed mäeahelikud ja vulkaanid, on maapind jälle kõrgem. Veracruzi ja Puebla linnade vahel asub Orizaba vulkaan, mis on Mehhiko kõrgeim tipp.
Kliima [muuda]
Mehhiko kliima ja maastik on äärmiselt mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja-lõuna suunaliselt. Maapind, mis jääb merepinnast madalamale, kui 910m, kannab nime tierra caliente (kuum maa); 910m ja 1800m vaheline kõrgusvöönd kannab nime tierra templada (mõõdukas maa) ning 1800m kõrgemale jääb ala tierra fria (külm maa). Pealinn México jääb tierra templada vööndisse, mistõttu valitseb seal kuiv ja jahe kliima ning õhutemperatuurid on üsnagi stabiilsed. Mehhiko põhjaosas võivad maksimaalsed õhutemperatuurid olla kohati üle 45°C. Selline kuumus koos vähese sademetehulgaga ongi tekitanud ulatuslikke kõrbe- ja poolkõrbealasid. Kuiva kliimaga on ka suur osa riigi kesk- ja lõunaosast. Ohtralt niiskust on vaid kaugel lõunas ning kagus paiknevatel Mehhiko troopikaaladel. Kõige rohkem vihma sajab Yucatani poolsaarel ja riigi lõunatipus, kus sademeid võib olla rohkem kui 3000 mm aastas.
Haldusjaotus [muuda]
|
|
Rahvastik [muuda]
Mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid, näiteks olmeegid, maiad ja asteegid. Viimased asusid Mehhiko alale elama 13. sajandi paiku ning ehitasid oma pealinna Tenochtitláni samale kohale, kus praegu asub México linn. Suurema osa asteekide tsivilisatsioonist hävitasid 16. sajandi alguses hispaanlased. Tänapäeval moodustavad indiaanlased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu kolmandiku. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid – indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad.
Majandus [muuda]
Mehhiko majandus on maailmas suuruselt 11s. Majandus tõusis 2010. aasta teisel poolel võrreldes esimese poolega 7,6%[8].
1. jaanuarist 1994 on Mehhiko Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (NAFTA) liige. 2000. aastal sõlmis Mehhiko vabakaubanduslepingu Euroopa Liiduga.
Tööjõulisi on Mehhikos 46,2 miljonit ning töötus 2009 aasta seisuga 5,5%.[9]
|
|
Eksport [muuda]
Mehhiko tähtsaimad ekspordiartiklid on[9]
Mehhiko tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 80,5%, Kanada 3,6%, Saksamaa 1,4% (2009).[9]
Import [muuda]
Mehhiko tähtsaimad impordiartiklid on[9]
- metallitöötlusmasinad
- põllumajandusmasinad
- autode osad kokkupanekuks
- mootorsõidukite varuosad
- lennukid
- elektroonika
- lennukite varuosad
Mehhiko tähtsaimad impordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 56,7%, Hiina 9,35%, Lõuna-Korea 5,21% (2009).[9]
Vaata ka [muuda]
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mehhiko |
Viited [muuda]
- ↑ Mehhiko Infoportaal
- ↑ Mehhiko Infoportaal
- ↑ Hispaania Kuningliku Akadeemia hispaania keele sõnastik
- ↑ Hispaania Kuningliku Akadeemia raskete sõnade sõnastik
- ↑ Hispaania Kuningliku Akadeemia raskete sõnade sõnastik
- ↑ censo2010.org.mx vaadatud 23.04.11 (hispaania keeles)
- ↑ "INEGI" vaadatud 23.04.11 (hispaania keeles)
- ↑ PuntoDigital.com välja otsitud 23.11.10
- ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 cia factbook välja otsitud 23.11.10
Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Colombia | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela
Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Briti Neitsisaared | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Hollandi Antillid | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saint-Pierre ja Miquelon | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared
