Barack Obama

Allikas: Vikipeedia
Barack Obama
Barack Obama

Ametis
Ametisse asumise aeg
20. jaanuar 2009
Eelnev George W. Bush

Ametiaeg
3. jaanuar 2005 – 16. november 2008
Eelnev Peter Fitzgerald
Järgnev Roland Burris

Illinoisi senati liige
Ametiaeg
8. jaanuar 1997 – 4. november 2004
Eelnev Alice Palmer
Järgnev Kwame Raoul

Sünniaeg 4. august 1961 (52-aastane)
Sünnikoht Honolulus, O'ahul Hawaiil
Erakond Demokraatlik Partei
Allkiri Barack Obama signature.svg

Barack Hussein Obama (sündinud 4. augustil 1961 Honolulus) on alates 20. jaanuarist 2009 Ameerika Ühendriikide 44. president. Ta esindab Demokraatlikku Parteid.

Obama on mulatt. Tema isa on Kenya päritolu neeger, ema valge ameeriklanna. Kuuenda eluaastani elas Obama Honolulus, hiljem indoneeslasest kasuisaga Jakartas.

Barack Obama on õppinud New Yorgis Columbia ülikoolis politoloogiat ja saanud doktorikraadi õigusteaduse alal Harvardi ülikoolist.

Enne poliitikukarjääri töötas Obama tsiviilõiguse juristina ja luges Chicago Ülikoolis konstitutsiooniõiguse loenguid.

Poliitikukarjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

1996 kandideeris Obama Illinoisi osariigi senatisse. Ta saavutas valimistel 82,16% häältest. 1998 valiti ta senatisse tagasi, kogudes seekord juba 89,17% häältest. 2002 valiti ta senatisse kolmandaks ametiajaks, seekord vastaskandidaatideta, kogudes 100% häältest, sealhulgas ka häälte arvult rohkem kui eelmistel valimistel.

2000 kandideeris Obama Ameerika Ühendriikide Esindajatekotta demokraadi Bobby Rushi vastu, kes oli juba 4 ametiaega esindajatekojas olnud. Rushi toetus rahva seas oli väga kõrge, kuid Obama tundis, et suudaks Illinoisi veelgi paremini esindada. Demokraatide eelvalimistel kogus Rush 59,37% häältest Obama 29,54% vastu. Lõplikud valimised olid Rushi jaoks juba lihtsad: ta kogus 89,81% häältest ja on seni ainus, kes suutnud Obamad valimistel võita. 2012 valiti Rush juba 11. ametiajaks esindajatekotta.

2004 kandideeris Obama Ameerika Ühendriikide Senatisse. Eelmine senaator, vabariiklane Peter Fitzgerald keeldus teiseks ametiajaks kandideerimast, sest Vabariiklik Partei ei toetanud tema kandidatuuri. Nimelt oli Fitzgerald organiseerinud korruptsiooni uurimise Illinoisis, mille tulemusena valimisteaegne Illinoisi kuberner, vabariiklane George Ryan 200613 vangis pidi olema. Enne Fitzgeraldit senaator olnud demokraat Carol Moseley-Braun keeldus samuti kandideerimast. Demokraatide eelvalmised võitis Obama, kogudes 52,8% häältest. Vabariiklaste eelvalimised võitis Jack Ryan, kogudes 35,5% häältest. Ryani kandidatuuri kahjustasid ilmsikstulnud seigad tema lahutuse kohta ulmefilmide näitlejast Jery Ryanist ja nende ühise lapse hooldusõiguse kohta. Seetõttu loobus Ryan poole kampaania ajal kandideerimast ja vabariiklased asendasid ta Alan Keyesiga, kes aga oli Marylandist ja tal polnud Illinoisiga erilisi sidemeid, samuti polnud ta osalenud eelvalimistel. Obama kogus valimistel 70,0% häältest.

2008. aastal kandideeris Obama USA presidendiks. Demokraatliku Partei eelvalimised olid USA läbi aegade kõige tasavägisemad suure erakonna eelvalimised. Obama peamine vastaskandidaat oli 42. USA presidendi Bill Clintoni abikaasa Hillary Clinton. Rahva häältest kogus Hillary Clinton 48,03%, Obama 47,41% ja demokraatide asepresidendikandidaat 2004. aasta presidendivalimistel John Edwards 2,65%. Kuid demokraatide üleriigiline konverents kinnitas presidendikandidaadiks Obama. Obama valis USA asepresidendikandidaadiks Joe Bideni. 4. novembril 2008 võitis ta valimised, kogudes 52,92% häältest. Vastaskandidaat John McCain, kelle asepresidendikandidaat oli Sarah Palin, kogus 45,66% häältest. 16. novembril lahkus Obama senaatori ametist.

Presidendikandidaadina taotles Barack Obama Iraagi sõja lõpetamist, USA energeetilise sõltumatuse suurendamist ja üldise arstiabi parandamist.

Ajakiri Time valis Barack Obama 2008. aasta inimeseks.

Aastal 2009 pälvis ta Nobeli rahuauhinna.

6. novembril 2012 valiti ta tagasi teiseks ametiajaks. Ta kogus 50,95% häältest ja tema asepresidendikandidaat oli taas Biden. Tema vastaskandidaat oli Mitt Romney, kelle asepresidendikandidaat oli Paul Ryan. Romney kogus 47,31% häältest.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Barack Obama ja Michelle Obama

Barack Obama abiellus 1991. aastal Michelle Robinsoniga. Neil on tütred Malia (sündinud 1999) ja Sasha (sündinud 2001).

Kriitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Barack Obama kohta tehtud kriitikat on mõne allika sõnul peavoolu massimeediasse jõudnud liiga vähe[1].

Barack Obamat on massimeedias kritiseeritud kohtuväliste droonirünnakute pärast, kaasa arvatud USA enda kodanike vastu[2][3][4]. Peale tavaliste droonirünnakute tehakse double tap-rünnakuid pommitatud paikasid koristavate inimeste vastu, samuti on teada pommitamisi matuste ajal [5][6]. Iga droonirünnaku peab president ise autoriseerima[7]. Presidendi kriitiku Glenn Greenwaldi väitel ignoreerib USA peavoolu meedia asjaolu, et rünnakutes hukkub suur hulk tsiviilisikuid[1]. Mõne kriitiku sõnul on USA võimuses tappa keda iganes ilma eelneva uurimiseta, mis rikub rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigusi ja välisriikide suveräänsust[8].

Kriitikud on ka öelnud, et Barack Obama ei austa liberaalseid ja demokraatlike põhimõtteid ega täida valimislubadusi[9]. Juhitakse tähelepanu, et USA-s võivad ettevõtted otseselt toetada valimisi, mille tagajärjel hakkavad valitud ametnikud kalduma nende huvisid kaitsma[10]. Lawrence Lessig kirjutab, et suurkorporatsioonide raha tõttu ei erine Barack Obama eelmistest presidentidest korrumpeerumise poolest[11].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Glenn Greenwald. "Militants": media propaganda Salon. 29. mai 2012
  2. Karen McVeigh. Families of US citizens killed in drone strike file wrongful death lawsuit The Guardian. 18. juuli 2012
  3. How Team Obama Justifies the Killing of a 16-Year-Old American The Atlantic. 24. oktoober 2012
  4. David Rose. CIA chiefs face arrest over horrific evidence of bloody 'video-game' sorties by drone pilots Daily Mail. 21. oktoober 2012
  5. Leon Watson. America's deadly double tap drone attacks are 'killing 49 people for every known terrorist in Pakistan Daily Mail. 25. september 2012
  6. Glenn Greenwald. U.S. again bombs mourners Salon. 4. juuni 2012
  7. Jo Becker ja Scott Shane. Secret ‘Kill List’ Proves a Test of Obama’s Principles and Will The New York Times. 29. mai 2012
  8. Martin Khor. Drone Strikes Very Much a Human Rights Issue Global Research. 9. august 2012
  9. Anatole Kaletsky. The inverted hypocrisy of Republicans and Democrats Returners. 31. august 2012
  10. Beth Rowen. Super PACs Explained infoplease.com
  11. Lawrence Lessig. The tyranny of tiny minds and big money Salon. 5. veebruar 2012

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
George Bush
Ameerika Ühendriikide president
Alates 2009. aastast
Järgnev:
Võimul