Šotimaa

Allikas: Vikipeedia

Šotimaa

inglise Scotland
gaeli Alba
šoti Scotland

Šotimaa vapp
Šotimaa vapp
Šotimaa lipp
Šotimaa lipp

Pindala: 78 783 km2
Elanikke: 5 093 700 (2004)
Pealinn: Edinburgh

Šotimaa asend

Šotimaa on Suurbritannia ajalooline omavalitsuslik osa Suurbritannia saare põhjaosas ning seda ümbritsevatel saartel. Šotimaa maapiiri pikkus Inglismaaga on 96 km. Peamised saarerühmad on Shetlandi saared, Orkney saared ja Hebriidid.

Kuni 1. maini 1707. aastal oli Šotimaa iseseisev riik.

Sisukord

[redigeeri] Loodus

Grampiani mägedes paikneb Suurbritannia kõrgeim tipp Ben Nevis. Suuremad järved on Loch Lomond ja Loch Ness.

[redigeeri] Rahvastik

Suuremad linnad (city) on Glasgow, Edinburgh, Aberdeen, Dundee, Inverness ja Stirling.

[redigeeri] Majandus

[redigeeri] Ajalugu

Šotimaa põlisasukad olid piktid. 82. aastal tungisid Šotimaale roomlased, kuid ei suutnud kogu Šotimaad vallutada. 122–128 ehitati Tyne'i ja Solway suuete vahele Hadrianuse vall. 142–144 ehitati 60 km pikkune Antoninuse vall, millest põhjapoole jäänud ala nimetati Kaledooniaks (Caledonia). 503. aastal saabusid Iirimaalt Šotimaale keldi hõimud. 843. aastal ühendas kuningas Kenneth Mac Alpin piktid ja keldid ühe võimu alla. 1296 anastas Inglismaa kuningas Edward I Šotimaa, kuid juba 1297. aastal lõid šotlased William Wallace'i juhtimisel Stirling Bridge'i lahingus inglise vägesid. 1314. aastal lõid šotlased Bannockburni lahingus Robert I juhtimisel inglasi, keda juhtis Edward II. 1603. aastal sai Šoti kuningast James VI-st Inglismaa kuningas James I. Sellega sai teoks Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon, mis viis kahe riigi ühendamiseni ja Suurbritannia tekkeni 1707. aastal. Šotimaal säilis eraldi õigusruum. 1999. aastal sai Šotimaa tagasi omavalitsuse ning loodi piiratud õigustega Šotimaa parlament. Šotimaa Rahvuspartei pooldab Šotimaa täielikku iseseisvumist. 2010. aastal tahetakse korraldada selle üle rahvahääletus.

[redigeeri] Kultuur

Sean Connery kildis
Sean Connery kildis

Šoti rahvariiete hulka kuulub meeste kantav seelik kilt. Šoti rahvamuusikast on tuntud torupillimäng, tantsudest džiig. Šotimaalt on pärit paljud pop- ja rockmuusika ansamblid, kellest mõned tuntumad on Travis, Wet Wet Wet, Belle and Sebastian, Texas ja Simple Minds. Gaelikeelset rockmuusikat on viljelenud Runrig.

Šotimaa rahvusluuletajaks on Robert Burns. Tuntud kirjanike seast on šotlased Walter Scott, Arthur Conan Doyle ja Iain Banks.

Tuntud šoti näitlejad on Sean Connery, Ewan McGregor ja Deborah Kerr.

Vanim ülikool on 1410–1413 vahel asutatud St Andrewsi ülikool, suurimad on Glasgow' ülikool, Aberdeeni ülikool ja Edinburghi ülikool.

[redigeeri] Haldusjaotus

Šotimaa on jaotatud 32 omavalitsuseks (council area)

Šotimaa haldusjaotuse skeem

1. Inverclyde
2. Renfrewshire
3. West Dunbartonshire
4. East Dunbartonshire
5. Glasgow
6. East Renfrewshire
7. North Lanarkshire
8. Falkirk
9. West Lothian
10. Edinburgh
11. Midlothian
12. East Lothian
13. Clackmannanshire
14. Fife
15. Dundee
16. Angus

17. Aberdeenshire
18. Aberdeen
19. Moray
20. Highland
21. Na h-Eileanan Siar (Läänesaared)
22. Argyll and Bute
23. Perth and Kinross
24. Stirling
25. North Ayrshire
26. East Ayrshire
27. South Ayrshire
28. Dumfries and Galloway
29. South Lanarkshire
30. Scottish Borders
31. Orkney saared (puuduvad kaardilt)
32. Shetlandi saared (puuduvad kaardilt)



Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik
Inglismaa - Põhja-Iirimaa - Šotimaa - Wales
Briti Krooni sõltkonnad
Guernsey - Jersey - Man
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0otimaa"
Personaalsed tööriistad