Šotimaa

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Suurbritannia ajaloolisest osast; endisaegse riigi kohta vaata artiklit Šotimaa kuningriik.

Šotimaa

inglise Scotland
gaeli Alba
šoti Scotland

Šotimaa vapp
Šotimaa vapp
Šotimaa lipp
Šotimaa lipp

Pindala: 78 772 km²
Elanikke: 5 194 000 (2009)
Pealinn: Edinburgh
Šotimaa asend

Šotimaa on Suurbritannia ajalooline omavalitsuslik osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel. Šotimaa maapiiri pikkus Inglismaaga on 96 km ja piir kulgeb mööda Tweedi jõge. Peamised saarerühmad on Shetlandi saared, Orkney saared ja Hebriidid.

Sümbolid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šotimaa rahvuslill on karuohakas.

Šotimaa kaitsepühak on apostel Andreas. Šotimaa lipul on Andrease rist.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Grampiani mägedes paikneb Suurbritannia kõrgeim tipp Ben Nevis (1343 m). Suurimad järved on Loch Lomond ja Loch Ness.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurimad linnad on Glasgow, Edinburgh, Aberdeen, Dundee, Inverness ja Stirling.

Šoti päritolu inimesi elab väljaspool Šotimaad palju rohkem kui Šotimaal. 9,2 miljonit USA elanikku väidab end olevat vähemalt osaliselt šoti päritolu. Šoti päritolu kanadalasi on Kanada rahvaloenduse andmeil 4,7 miljonit. Viiendik Uus-Meremaale asunud inimestest pärineb Šotimaalt.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nii nagu teiste Euroopa Liidu osade, nii ka Šotimaa majandus on tihedalt seotud teiste Euroopa Liidu osadega.

Kuni 1970. aastateni domineeris Šotimaa majanduses rasketööstus, mida vedasid laevaehitus Glasgow's, kivisöe kaevandamine ja terase tootmine. Põhjamerest kaevandati naftat.

Alates 1970. aastatest on Šotimaal tugevalt arenenud kolmanda sektori majandus: turism ja pangandus. Edinburgh on Euroopa suuruselt kuues rahanduskeskus Londoni, Pariisi, Maini-äärse Frankfurdi, Zürichi ja Amsterdami järel.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šotimaa ehk Kaledoonia põlisasukad olid piktid. 82. aastal tungisid Šotimaale roomlased, kuid ei suutnud kogu Šotimaad vallutada. 122128 ehitati Tyne'i ja Solway suuete vahele Hadrianuse vall. 142144 ehitati 60 km pikkune Antoninuse vall, millest põhja poole jäänud ala nimetati Kaledooniaks. 503. aastal saabusid Iirimaalt Šotimaale keldi hõimud. 843. aastal ühendas kuningas Kenneth Mac Alpin piktid ja keldid ühe võimu alla. 1296 anastas Inglismaa kuningas Edward I Šotimaa, kuid juba 1297. aastal lõid šotlased William Wallace'i juhtimisel Stirling Bridge'i lahingus inglise vägesid. 1314. aastal lõid šotlased Bannockburni lahingus Robert I juhtimisel inglasi, keda juhtis Edward II.

Aastal 1603 päris Šotimaa kuningas James VI Inglismaa trooni ja kolis Londonisse, kus hakkas valitsema James I nime all. Sellega tekkis Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon. 1. mail 1707 ühinesidki Šotimaa kuningriik ja Inglismaa kuningriik, Suurbritannia kuningriigiks. Šotimaal säilis eraldi õigusruum.

1999. aastal sai Šotimaa tagasi omavalitsuse ning loodi piiratud õigustega Šotimaa parlament. Šotimaa Rahvuspartei pooldab Šotimaa täielikku iseseisvumist. 2014. aastal tahetakse korraldada selle üle rahvahääletus.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sean Connery kildis

Šoti rahvariiete hulka kuulub meeste kantav seelik kilt. Šoti rahvamuusikast on tuntud torupillimäng, tantsudest džiig.

Šotimaa vanim ülikool on 1410–1413 vahel asutatud St Andrewsi ülikool, suurimad on Glasgow' ülikool, Aberdeeni ülikool ja Edinburghi ülikool.

Šotimaa rahvusluuletajaks on Robert Burns. Tuntud kirjanike seast on šotlased Walter Scott, Arthur Conan Doyle ja Iain Banks.

Tuntud šoti näitlejad on Sean Connery, Ewan McGregor ja Deborah Kerr.

Šotimaalt on pärit paljud pop- ja rockmuusika ansamblid, kellest mõned tuntumad on Travis, Wet Wet Wet, Belle and Sebastian, Texas ja Simple Minds. Gaelikeelset rockmuusikat on viljelenud Runrig.

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui võrrelda Šotimaad teiste omavalitsuslike piirkondadega maailmas, siis Šotimaa jaoks on sport eriti tähtis. Šotimaa kuulub paljude spordialade katusorganisatsioonidesse mitte Suurbritannia kaudu, vaid iseseisvalt ja osaleb rahvusvahelistel võistlustel oma võistkonnaga. Niisuguste spordialade hulka kuuluvad näiteks jalgpall, ragbi ja kriket. Siiski osalevad Šotimaa sportlased olümpiamängudel eranditult Suurbritannia võistkonna koosseisus, kuid Rahvaste Ühenduse mängudel osaleb ta eraldi.

Rahvaste Ühenduse mängud on toimunud Šotimaal 1970 ja 1986 ning toimuvad jälle 2014.

Šotimaa jalgpallikoondis on asutatud 1872 ja vanuselt teine jalgpallikoondis maailmas Inglismaa järel. Jalgpalli maailmameistrivõistlustele on Šotimaa pääsenud koguni 8 korda ja Euroopa meistrivõistlustele 2 korda, kuid pole kordagi alagrupist edasi pääsenud.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šotimaa on jaotatud 32 omavalitsuseks ehk regiooniks (council area)

Šotimaa haldusjaotuse skeem
  1. Inverclyde
  2. Renfrewshire
  3. West Dunbartonshire
  4. East Dunbartonshire
  5. Glasgow
  6. East Renfrewshire
  7. North Lanarkshire
  8. Falkirk
  9. West Lothian
  10. Edinburgh
  11. Midlothian
  12. East Lothian
  13. Clackmannanshire
  14. Fife
  15. Dundee
  16. Angus

17. Aberdeenshire
18. Aberdeen
19. Moray
20. Highland
21. Na h-Eileanan Siar (Läänesaared)
22. Argyll and Bute
23. Perth and Kinross
24. Stirling
25. North Ayrshire
26. East Ayrshire
27. South Ayrshire
28. Dumfries and Galloway
29. South Lanarkshire
30. Scottish Borders
31. Orkney saared
32. Shetlandi saared

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]



56.26-4.21