Colorado

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Ameerika Ühendriikide osariigist; nime teiste tähenduste kohta vaata artiklit Colorado (täpsustus)

Colorado osariik

inglise State of Colorado

Colorado osariigi lipp
Colorado lipp

Pindala: 269 837 km²
Elanikke: 5 029 196 (2010)
Pealinn: Denver
Colorado osariigi asendikaart

Colorado on Ameerika Ühendriikide osariik 1876. aastast. Põhjas piirneb see Wyomingi osariigiga, lõunas New Mexicoga, läänes Utah'ga, kagunurgas Oklahomaga, idas Kansasega ning kirdes Nebraskaga. Neli osariiki Colorado, New Mexico, Arizona ja Utah kohtuvad ühes punktis, mida tuntakse nime Neli Nurka (Four Corners) järgi. Colorado on üks kolmest USA osariigist, millel pole looduslikke piire; teised kaks on selle naaberosariigid Wyoming ja Utah.

Osariik sai oma nime Colorado jõe järgi, millele Hispaania maadeuurijad andsid nime Rio Colorado ("värviline jõgi") punase muda järgi, mida jõgi mägedest alla kannab. 1861. aastal otsustasid Jeffersoni Territooriumi ametnikud, et Colorado sobiks uue piirkonna nimeks. Colorado hüüdnimi on "Sajandiosariik" (Centennial State), sest see võeti Ameerika Ühendriikidesse vastu 1876, mil Iseseisvusdeklaratsioon sai saja-aastaseks.

Colorado hõlmab suurema jao Kaljumäestiku lõunaosast, samuti Colorado platoo kirdeosa ja Suure tasandiku lääneserva. Selles osariigis leidub mitmesuguseid maastikke: mäed, tasandikud, mesa, kanjonid, platood, jõed ja kõrbed.

1. aprillil 2010 oli Colorados 5 029 196 elanikku – 16,92% rohkem kui 2000. aastal. Osariigi pealinn ja ühtlasi suurima elanike arvuga linn on Denver. Teised suuremad linnad on Colorado Springs ja Aurora.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

USA 2010. aasta rahvaloenduse andmeil oli 2. aprillil 2010 Colorados 5 029 196 elanikku, 16,92% rohkem kui 2000. aastal.

Osariigi suurim linn ja ühtlasi pealinn on Denver. Denveri-Aurora-Boulderi piirkonnas elas 2009. aastal hinnanguliselt 3 110 436 inimest, 61,90% Colorado asukatest.

2005. aastal oli Colorados 4 665 177 elanikku, mida on 63 356 võrra ehk 1,4% rohkem kui 2000. aastal. Selle hulgas on loomulik iive 205 321 inimest (353 091 sündi miinus 147 770 surma) ja sisseränne 159 957 inimest.

Kõige kiiremini kasvab Colorado rahvastik Denveri linnastus. Kiireima rahvastiku kasvuga maakonnad on Douglas ja Weld. Colorado rahvastikukese asub veidi põhja pool Critchelli küla Jeffersoni maakonnas.

Päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hispaania, eelkõige mehhiko-ameerika päritolu elanike osakaal on kõige suurem Denveri linnastus ja Colorado Springsis, samuti väiksemates linnades nagu Greeley ja Pueblo. Seetõttu on Colorados märkimisväärne osa latiinokultuuril. Osariigi kagu-, lõuna- ja edelaosas elab suurel hulgal Hispaania koloniaalajastu aegsete Mehhiko asunike järeltulijaid. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil kõneles 5-aastastest ja vanematest Colorado elanikest 10,5% kodus üksnes hispaania keelt, 2009. aastal aga hinnanguliselt umbes 14%. Nagu ka New Mexico, on Colorado rikas arhailiste hispaania idioomide poolest.

Illegaalsete immigrantide osatähtsuselt rahvastikus on Colorado USA 5. osariik, sellest eespool on vaid Nevada, Arizona ja California ning samale 5,5–6,0% tasemele jääb Texas. Ka osariigi vanglates on üle 20% vangidest illegaalsed immigrandid.

Colorados asub rida afroameerika kogukondi, kõige arvukam neist Denveris. Aasia (eelkõige Mongoolia, Hiina, Filipiini, Korea, Jaapani ja Kagu-Aasia) päritolu ameeriklaste arv on suurim Lõuna- ja Kagu-Denveris. Denveri linnastut peetakse poliitiliselt ja keskkonnatundlikkuselt liberaalsemaks ja mitmekesisemaks kui ülejäänud osariiki.

Päritolu järgi oli Colorados 2000. aasta rahvaloenduse järgi 22% Saksa (sh Šveitsi ja Austria), 18% Mehhiko, 12% Iiri ja 12% Inglise päritolu elanikke.

Ligi 60% Colorado asukaist pärineb teistest osariikidest. Sellega on heas kooskõlas tõsiasi, et osariigil polnud ühtki Colorados sündinud kuberneri aastast 1975 (mil ametist lahkus John David Vanderhoof) kuni 2007. aastani, mil ametisse astus Bill Ritter. 2006. aastal oli Bill Ritter esimene koloradolane, kes võitis kubernerivalimised, alates 1958. aastast (Vanderhoof tõusis kuberneriks asekuberneri kohalt, kui eelmisele kubernerile John Arthur Love'ile anti 1973. aastal amet Richard Nixoni valitsuses).

Religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Usulise kuuluvuse järgi on Colorado elanike seas 65% kristlasi (sh 44% protestante, 19% katoliiklasi, 1% õigeusklikke, 1% mormoone), 2% judaiste, 1% moslemeid, 5% muid ja 25% usulise kuuluvuseta. Kirikutest on kõige levinum roomakatoliku kirik (752 505 liiget), mormoonid (92 326) ja baptistid (85 083). Usulise kuuluvuseta kodanike protsent on Colorados märksa kõrgem USA keskmisest (17%).

Tervis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Colorado elanikke peetakse füüsiliselt aktiivseteks ja sportlikeks. Mitme uuringu andmeil on Colorados madalam ülekaaluliste osatähtsus elanikkonnas kui kuskil mujal Ühendriikides. 2007. aastal olid 17,6% osariigi elanikest ülekaalulised, 2004. aastal aga 16,9%.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäevase Colorado osariigi alal on põliselanike asustus kestnud üle 13 000 aasta. Lindenmeieri asulakohast Larimeri maakonnas on leitud esemeid, millest vanimad pärinevad umbkaudu aastast 11 200 eKr, noorimad aga 3000 eKr. Kaljumäestiku idaserv oli tähtis rändetee, mida mööda varane asustus levis üle kogu Ameerika. Colorado platoo orge ja metsa asustasid pueblorahvad. Jutid elasid Kaljumäestiku lõuna- ja keskosas, arapahod ja šaieenid liikusid aga üle kõrgtasandike läände.

Ameerika Ühendriigid omandasid territoriaalsed pretensioonid Kaljumäestiku idanõlvadele Prantsusmaalt Louisiana ostutehinguga 1803. aastal. Samas hõlmas see ka Hispaania rajatud Santa Fé de Nuevo Méjico koloonia ümber laiuvat ala, mille asukad hispaanlastega kaubitsesid. 1806. aastal juhtis kolonel Zebulon Pike USA luureretke vaidlusalusele territooriumile. Järgmise aasta veebruaris arreteerisid Hispaania ratsaväelased San Luisi orus Pike'i ja tema mehed, kes viidi seejärel Chihuahuasse ning saadeti juulis Mehhikost välja.

Ühendriigid loobusid oma taotlustest Arkansase jõest läände ja põhja, 43. põhjalaiuskraadist lõunasse ja 100. läänepikkuskraadist läände jäävatele aladele Hispaania kasuks osana Florida ostutehingust 1819. aastal. Leping jõustus koos Adams-Onise rahuleppega 22. veebruaril 1821. Seejärel võttis USA Missouri Territooriumi kaguosa 10. augustil 1821 vastu oma koosseisu Missouri osariigina. Ülejäänud osa Missouri Territooriumist, sealhulgas tulevane Kirde-Colorado, jäi organiseerimata alaks veel 33 aasta vältel.

Pärast 11 sõja-aastat tunnustas Hispaania 24. augustil 1821 lõpuks Córdoba rahulepinguga Mehhiko iseseisvust. Mehhiko ratifitseeris Adams-Onise rahuleppe 1831. Texase ülestõus 1835.-36. aastal tekitas Ühendriikide ja Mehhiko vahel vaidluse, mis puhkes 1846. aastal Mehhiko-Ameerika sõjaks. 1848. aastal loovutas Mehhiko oma põhja-alad USA-le Guadalupe Hidalgo rahulepinguga, mis lõpetas sõja.

1849. aastal kuulutasid Salt Lake City mormoonid välja Desereti osariigi. Föderaalvalitsus seda siiski ei tunnustanud, kuna uus mormoonide valitsus oli teokraatlik ning sanktsioneeris mitmikabielu. Selle asemel jagati Mehhikolt omandatud ala ja Texase loodeosa 1860. aasta kompromissiga uue osariigi ja kahe territooriumi vahel: California osariik, New Mexico Territoorium ja Utah' Territoorium.

29. jaanuaril 1861 võeti Kansase Territooriumi idaosa Ühendriikidesse vastu Kansase osariigina, jättes lääneosa, sealhulgas kullakaevandused, organiseerimata territooriumiks. Kuu aega hiljem kirjutas president James Buchanan 28. veebruaril 1861 alla Kongressi otsusele luua Colorado Territoorium. Ala toonased piirid püsivad tänaseni.

12. aprillil 1861 algas Ameerika kodusõda. Ehkki paljud kullaotsijad pooldasid Konföderatsiooni, toetas ülekaalukas enamik siiski Ühendriike. 1862. aastal tungis Texase ratsavägi New Mexico Territooriumile ja vallutas 10. märtsil Santa Fe. Rünnaku eesmärk oli haarata enda kätte Colorado ja California kullaväljad või katkestada neis töö ning vallutada Vaikse ookeani sadamad. Kiiruga kogutud Colorado vabatahtlikud marssisid Denver Cityst Colorado Territooriumil Glorieta mäekurule New Mexico Territooriumil, püüdes Texase vägesid tõkestada. 28. märtsil peatasid Colorado ja kohalikud New Mexico vabatahtlikud Glorieta mäekuru lahingus Texase üksused, hävitasid nende kahuri ja moonavankrid ning viisid kaasa teksaslaste 500 hobust ja muula. Texase väed olid sunnitud taganema Santa Fesse. Kaotanud moonavarud ning leidmata New Mexicos toetust, jätsid Texase üksused Santa Fe maha ning naasid löödult San Antoniosse. Konföderatsioon ei teinud rohkem katseid USA edelaosariike vallutada.

Kodusõja ajal ning järel lahkusid paljud kullaotsijad Coloradost, kuid mõned siiski jäid. 1864. aasta 14. septembril leidis James Huff Argentine'i mäekuru lähedal hõbedat, peagi leiti seda mujalgi. 1872 leiti rikkalik hõbedamaardla San Juani mägedest Ute Indiaani reservaadis Edela-Colorados. Järgmisel aastal küüditati uted San Juanist.

3. märtsil 1875 kinnitas USA Kongress täpsustatud tingimused, mille täitmisel võis Colorado Territoorium osariigiks saada. 2. augustil 1876 (28 päeva pärast Ühendriikide saja-aastaseks saamist) kuulutas president Ulysses S. Grant Colorado USA 38. osariigiks, mistõttu see pälvis hüüdnime "Sajandiosariik".

Kui 1878. aastal leiti Leadville'i lähedal suur hõbedasoon, algas Colorado hõbedapalavik. 1890 vastu võetud Shermani Hõbedaostu Akt (Sherman Silver Purchase Act) innustas hõbedakaevandamist veelgi. Samal aastal avastati Colorado viimane, kuid ka suurim kullamaardla Cripple Creekis.

7. novembril 1893 andis Colorado teise osariigina USAs naistele hääleõiguse. Ühtlasi oli see esimene osariik, kus see sündis rahvahääletuse teel (Colorado meeste seas).

Shermani Hõbedaostu Akti tühistamise tõttu 1893. aastal varises osariigi põllundusel ja kaevandamisel põhinenud majandus kokku. Taastumine oli aeganõudev ja raske.

Colorado oli esimene lääneosariik, kus toimus suur poliitiline üritus: Demokraatliku Partei kokkutulek Denveris 1908. 1930. aasta rahvaloenduse andmeil jõudis Colorado rahvaarv üle ühe miljoni. 1930ndail kannatas Colorado suuresti majanduslanguse ja põua käes, kuid Teise maailmasõja järgne immigratsioonilaine edendas osariigi majandust. Selle üheks alustalaks sai turism, samuti arenes majandusmootoriks kõrgtehnoloogiline tööstus. 2009. aastal ületas Colorado rahvaarv 5 miljoni piiri.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vein[muuda | redigeeri lähteteksti]

Colorado veinide seas on rida sordiveine, mis on võitnud auhindu ja pälvinud tähelepanu ka väljaspool osariigi piire. Veine valmistatakse niihästi traditsioonilistest Vitis vinifera viinamarjadest kui ka kirssidest, virsikutest, ploomidest ja meest.

Colorado viinamäed asuvad USA viinamarjakasvandustest kõige kõrgemal, enamjaolt 4000 jala (1219 m) ja 7000 jala (2134 m) vahel merepinnast. Mäestikukliima tagab soojad suvepäevad ja jahedad ööd. Colorados on kaks ametlikku Ameerika viinamarjakasvatusala, kus paikneb enamik osariigi viinamägedest: Grand Valley ja West Elks.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

USA majandusanalüüsi büroo andmeil oli Colorado SKP 2008. aastal 248,6 miljardit USA dollarit. Kogutulu elaniku kohta oli 2007. aastal 41 192 dollarit, millega Colorado jäi USA osariikide seas 11. kohale.

19. sajandi keskel põhines osariigi majandus mäetööstusel. Niisutuse arenedes laienes põllumajandus ning 19. sajandi lõpuks muutus oluliseks karjakasvatus. Algselt olid põhilised tööstusharud mäendus ning maakide ja põllumajandustoodete töötlemine. Tänapäeval toodetakse põllumajanduses veiseid, nisu, piimatooteid, maisi ja heina.

20. sajandi teisel poolel on suuresti laienenud tööstus- ja teenindussektor. Osariigi majandus on mitmekesistunud, tähelepanuväärne on teaduslike uurimisasutuste ja kõrgtehnoloogiliste ettevõtete osakaal. Colorados on arenenud ka toiduainetööstus, transpordiseadmete, masinate ja keemiatoodete valmistamine ning kulla, hõbeda ja molübdeeni kaevandamine. Samuti on Denver tähtis finantskeskus.

Õlletoodangu poolest on Colorado USA osariikide seas esikohal.

Ka Ühendriikide föderaalvalitsus on Colorados oluline majandusjõud. Osariigis paikneb rida tähtsaid föderaalasutusi: NORAD, USA õhujõudude akadeemia ja Petersoni õhujõudude baas Colorado Springsis; NOAA ja riiklik standardi- ja tehnoloogiainstituut Boulderis; USA geoloogiaamet ja muud valitsusasutused Lakewoodis; Denveri rahapaja, Buckley õhujõudude baas ja 10. ringkonnakohus Denveris; föderaalvanglad Cañon City läheduses. Lisaks neile on Colorados neli rahvusparki ja ulatuslikud metsakaitsealad, kokku 99 617 km² ehk 37% osariigi pindalast.

2010. aasta septembris oli tööpuudus Colorados 8,2%.

Maksud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Colorados on ühetaoline 4,63%-line tulumaks. Erinevalt enamikust USA osariikidest, kus makse arvestatakse föderaalse kohandatud kogutulu alusel, põhinevad Colorado maksud maksustataval tulul – sissetulekul pärast föderaalseid maksuvabastusi ja mahaarvamisi.

Jaekaubandusele kehtib Colorados kohalik 2,9%-line käibemaks. Kui osariigi tulud ületavad põhiseaduslikke piiranguid, saavad aasta läbi Colorados elavad inimesed taotleda oma isikliku kohaliku tulumaksu arvel maksutagastust. Paljud maakonnad ja linnad lisavad osariigi omale enda maksuprotsendi. Maakonnades ja eripiirkondades on ka kohalikke makse.

Kinnisvara on Colorados maksustatav.

Loodusvarad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Coloradol on suured fossiilkütuste varud. Energiainformatsiooni ameti andmeil asub Colorados seitse USA 100 suurimast gaasimaardlast ning kaks 100 suurimast naftamaardlast. Colorado toodab enam kui 5% USA aastasest gaasitoodangust. Colorado põlevkivivarusid hinnatakse võrdväärseks 1 triljoni barreli (160 km³) naftaga – seda on peaaegu sama palju kui kogu maailma tõestatud naftavarusid. Põlevkivi kasutuselevõtu majanduslik otstarbekus pole siiski veel kindel.

Colorado Kaljumäestiku nõlvadel ja idapoolsetel tasandikel on suur tuuleenergeetiline potentsiaal. Geoloogiline aktiivsus mägedes lubab arendada ka geotermaalset energeetikat. Suur osa osariigist on päikeseline, pakkudes võimalusi päikeseenergia kasutamiseks. Kaljumäestiku suuremad jõed on hüdroenergeetiline ressurss. Ida-Colorado tasandikel kasvatatav mais on potentsiaalne etanoolitootmise tooraine.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osariik jaguneb 64 maakonnaks.

Kaitsealad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntuimad kaitstavad alad on Kaljumäestiku rahvuspark, UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Mesa Verde rahvuspark, Musta kanjoni rahvuspark, Suurte liivaluidete rahvuspark ja Dinosauruste rahvusmonument. Lisaks asub osariigis kaks riikliku puhkeala, 11 metsakaitseala, kaks rohtla kaitseala, 41 ürgloodusala, kaheksa loodusreservaati, 44 osariigi parki, 307 osariigi alluvuses olevat loodusreservaati ja lugematul hulk ajaloomälestisi ning puhkealasid.

Colorado sümbolid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Colorado sümbolid
Nimetus Nimi Seadustatud Pilt
Pitsat
  • "Kujutatud osariigi loomisaasta 1876.
  • Lindil on osariigi tunnuslause."[1]
1861 Seal of Colorado.svg
Lipp
  • "Kujutatud kolme sini-valge-sinist horisontaalset triipu.
  • Triipude peal on punane täht "C", mis sümboliseerib Colorado algustähte.
  • Tähe sees on kollane ketas". [1]
1911 Flag of Colorado.svg
Tunnusloom Lumelammas Ovis canadensis canadensis'[1] 1961 Bighorn ram full curl.jpg
Tunnuslind Preeriasidrik Calamospiza melanocorys[1] 1931 IMG 7043 lark bunting.jpg
Tunnusliblikas Hypaurotis crysalus[1] 1996 Colorado Hairstreak, MM.JPG
Tunnuskala Oncorhynchus clarki stomias [1] 1994 Greenbackcutthroat.jpg
Tunnuslilll Kaljumäestiku kurekell Aquilegia caerulea[1] 1899 Columbine flower.JPG
Tunnusfossiil Stegosaurus[1] 1982 Stegosaurus BW.jpg
Tunnusmineraal Rodokrosiit[1] 2002 The Searchlight Rhodochrosite Crystal.jpg
Tunnusheintaim Sale preeriarohi Bouteloua gracilis[1] 1987 Blue grama Bouteloua gracilis MN 2007.JPG
Tunnuslause "Nil sine numine"[1] 1861 TransparentPlaceholder.png
Tunnuslaul "Where the Columbines Grow" ja "Rocky Mountain High"[1] 1915
2007
TransparentPlaceholder.png
Tunnuspuu Torkav kuusk Picea pungens'[1] 1939 Picea pungens tree.jpg

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 "Colorado State Archives Symbols & Emblems". Colorado.gov. Kasutatud 28.08.2013. (inglise)

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Colorado seisuga 17.02.-03.03.2011.

Wyoming Wyoming Wyoming Wyoming Nebraska Nebraska
Utah Utah Kansas Kansas
  Colorado  
Arizona Arizona New Mexico New Mexico Oklahoma Oklahoma