Antananarivo

Allikas: Vikipeedia
Antananarivo

[ antananar'iivu ]
Antananarivo vapp
Elanikke: umbes 1,5 miljonit (2004)

Koordinaadid: 18° 56′ S, 47° 31′ E-18.93333333333347.516666666667koordinaadid: 18° 56′ S, 47° 31′ E
Antananarivo (Madagaskar)
Antananarivo
Rova loss (varemetes pärast 1995. aasta tulekahju)
Päikeseloojang Antanarivos
Antananarivo (atamari).jpg

Antananarivo (1975. aastani Tananarive [tananar'iiv] malagassikeelse hääldusvariandi järgi) on Madagaskari pealinn. Ta asub põhja-lõunasuunas Madagaskari saare keskel ning 145 km kaugusel saare idarannikust. Geograafilised koordinaadid on 18°56′ S, 47°31′ E.

Antananarivo on Madagaskari suurim linn ning haldus-, kommunikatsiooni- ja majanduskeskus.

Nimi tähendab 'tuhande inimese maa'.

Antananarivos kehtib Ida-Aafrika aeg.

Linnas asub Madagaskari valitsuse ja parlamendi residents.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antanarivo on 1200...1435 m kõrguseni merepinnast. Ta on rajatud umbes 4 km pikkuse põhja-lõuna-suunalise kaljuse mäeharja tipule ja nõlvadele. Ümbritsevatest riisipõldudest on ta umbes 200 m võrra kõrgemal.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elanike arv on 2001. aasta rahvaloenduse järgi 1 403 449.

Elanike arvu dünaamika:

  • 1895: umbes 100 000
  • 1950: 175 000
  • 2001: 1 403 449

Antananarivo linnastus on 1,69 miljonit inimest.

Religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linn on katoliku kiriku Antanarivo peapiiskopkonna keskus.

Liiklus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linn asub Madagaskari tähtsaimast sadamalinnast Toamasinast 215 km lääneedelas ning tal on sellega raudteeühendus.

Linna teenindab rahvusvaheline Ivato lennujaam.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas on muu hulgas toiduainetetööstuse ettevõtted, sigaretivabrikud ja tekstiiliettevõtted.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antanarivos on Madagaskari Ülikooli linnak, Antanarivo Ülikool ja Ambatobe Maakolledž.

Teadus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas on ka teadusinstituute.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuninganna loss Rovas 1898
Teater Antananarivos umbes 1905

Erinevalt enamiku Lõuna-Aafrika riikide pealinnadest oli Antanarivo suur linn juba enne koloniaalajastut.

Linna rajas umbes 1625 kuningas Andrianjaka. Linna nimi ('tuhande linn') tuleb seda valvama määratud sõdurite arvust. Aastaid oli see merinade valitsejate keskne küla ning sai tähtsaks, kui need valitsejad said enda võimu alla suurema osa Madagaskarist ning Antananarivost sai 80 000 elanikuga linn. Aastal 1793 või 1794 sai see Merina kuningate pealinnaks. Kuningas Radama I vallutused tegid Antananarivost peaaegu kogu Madagaskari pealinna.

Tänav Antanarivos

Prantsuse väed hõivasid linna 1895 ning ta sai Madagaskari protektoraadi osaks. Sel ajal oli linnas umbes 100 000 elanikku.

Pärast Madagaskari iseseisvumist 1960 hakkas linn kiiremini kasvama. 20. sajandi lõpuks jõudis elanike arv 1,4 miljonini.

Arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuni 1869. aastani olid kõik ehitised linna sees puidust või loast, kuid juba siis oli seal mitu suurt lossi, millest suurim oli 37 m kõrgune. Need kõrguvad mäeharja keskosas. Suurim loss oma kõrge katuse ja tornidega on igalt poolt kõige silmapaistvam. 1839. aastal puidust ehitatud kuninganna lossile ehitati ümber nelja torniga kiviehitis. Ülalinnas on ka kuningate kalmistud.

Kui hooneid hakati ehitama kivist, ehitati kogu linn ümber. Nüüd on seal palju euroopalikke ehitisi, sealhulgas kuningalossid, endised peaministri ja aadlike majad, Prantsuse koloniaalvõimu peakorter, anglikaani ja katoliku katedraal ning muid kirikuid.

Kui elanike arv 1950. aastaks kasvas 175 000-ni, ehitati linn ümber. Rajati tänavad ning laiad trepid kohtadesse, mis olid tänavate jaoks liiga järsud. Linna keskel paiknevasse Andohalosse rajati jalakäijate teed, terrassid ja jõesängid ning istutati puud. Vett, mida enne saadi allikatest mäejalamil, hakati saama linna lõunast ja läänest piiravast Ikopa jõest.

Linna valvab kaks forti, mis on rajatud küngastele idas ja edelas. Koos anglikaani ja katoliku kirikuga on linnas ja eeslinnades umbes viiskümmend kirikut, samuti mošee.

Antananarivost põhjas on Ambohimanga, 18. sajandi alguses rajatud Merina kuningate püha linn, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]