Keskkriminaalpolitsei

See artikkel räägib 1993–2009 tegutsenud ja 2012. aastal taastatud riigiasutusest; aastatel 2010–2011 täitis Eesti keskse kriminaalpolitseiasutuse ülesandeid Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond.

---

Keskkriminaalpolitsei

Eesti politsei vapp
Lühend	KKP
Asutatud	1993–2010 2012–
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Tööstuse tänav 52, 10416 Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik ja rahvusvaheline piiriülene koostöö
Juhtkond	Keskkriminaalpolitsei juht Oskar Gross
Emaorganisatsioon	Politsei- ja Piirivalveamet

Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei on 2012. aastal taasmoodustatud Eesti kriminaalpolitsei keskasutus.

Aastatel 1993–2009 oli Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiameti Keskkriminaalpolitsei Eesti Siseministeeriumi koosseisu kuulunud ning Politseiametile allunud kriminaalkuritegevuse vastane politsei keskasutus võitluses organiseeritud kuritegevuse ning rahvusvaheliseks koostööks teiste riikide õiguskaitseorganitega.

2012. aasta 1. jaanuarist taastati Keskkriminaalpolitsei Politsei ja Piirivalveameti struktuuris – PPA KPO nimetati taas PPA Keskkriminaalpolitseiks.

Ülesanded

Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse § 17 on keskkriminaalpolitsei ülesanneteks:

1. kriminaalpolitsei tegevuse koordineerimine ja arendamine, tegevusmeetodite ja -juhiste väljatöötamine;
2. organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse korraldamine;
3. korruptsioonivastase võitluse korraldamine;
4. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
5. jälitustegevuse teostamine ja kuritegude kohtueelne menetlemine;
6. tunnistajakaitse korraldamine;
7. Interpoli riikliku keskbüroo ja Europoli riikliku üksuse ning teiste kriminaalpolitsei rahvusvahelise koostöö kontaktpunktide ülesannete täitmine;
8. Schengeni konventsiooni mõistes rahvusvahelise politseikoostöö eest vastutava keskasutuse, teabe vahetuseks määratud keskasutuse ja Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa eest vastutava keskasutuse ülesannete täitmine;
9. Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning siseministri poolt määratud isikute kaitsmine;
10. süütegudega saadud vara ja kuriteoga saadud laiendatud konfiskeerimisele kuuluva vara väljaselgitamise ja hindamise ning selle võõrandamise tõkestamiseks vajalike toimingute korraldamine.

Juhid ja organisatsioon

• 2. mai 2023 - Oskar Gross, Keskkriminaalpolitsei juht
• 8. mai 2017 – 2. mai 2023 Aivar Alavere, Keskkriminaalpolitsei juht
• 1. august 2013– 8. mai 2017 Krista Aas, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Keskkriminaalpolitsei osakonna direktor
• 1. jaanuar 2012–2013 Raigo Haabu, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Keskkriminaalpolitsei osakonna direktor ;
• 1. jaanuar 2011–31. detsember 2011 Raigo Haabu, PPA peadirektori asetäitja ja kriminaalpolitseiosakonna direktor;
• 1. september 2009–31. detsember 2009 Raigo Haabu, Politseiameti peadirektori asetäitja ja Keskkriminaalpolitsei direktor;
• 2007–31. august 2009 Eerik Heldna, Keskkriminaalpolitsei direktor ;
• 2005–2008 Elmar Vaher, Keskkriminaalpolitsei direktor;
• 2003–2005 Lauri Tabur, Keskkriminaalpolitsei direktor;
• 2002–2003 Andres Anvelt, Keskkriminaalpolitsei direktor;
• 2001–2002 Ralf Palo, Politseipeadirektori asetäitja Keskkriminaalpolitseis;
• 1993–2001 Kalev Prillop, Keskkriminaalpolitsei direktor;
• 27. juuli 1992–1993 Kalev Prillop, Kriminaalpolitsei büroo komissar;

Ajalugu

Eesti kriminaalpolitsei moodustati 5. jaanuaril 1920. aastal, kriminaalpolitsei korraldusega Kohtuministeeriumi alluvuses. Kriminaalpolitsei asutustena moodustati: Kriminaalpolitsei peavalitsus Tallinnas ja politseivalitsuste kriminaalpolitsei osakonnad Tallinnas, Rakveres, Narvas, Tartus, Võrus, Petseris, Valgas, Viljandis, Pärnus, Paides, Haapsalus ja Kuresaares. Kriminaalpolitsei kohuseks oli prokuratuuri ja kohtuvõimude ülesandel, ametasutuste ning eraisikute ülesandmiste põhjal, kui ka oma algatusel, kuritegevuse jälgimist alustada ja juurdlemist toimetada.

 Pikemalt artiklis Eesti politsei (1918–1940)

Kriminaalpolitsei Büroo

Eesti Vabariigi taasloodud politseis moodustati kriminaalpolitsei keskasutusena 1. märtsil 1991 Eesti Vabariigi Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo.

Kriminaalpolitsei Büroo, koosnes kahest allosakonnast:

• Raskete kuritegude vastu võitlemise osakond;
• Autotranspordi ärandamise vastu võitlemise jaoskond

Keskkriminaalpolitsei

1. juulist 1993 muudeti Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo Keskkriminaalpolitseiks (keskkripo), kes pidi tegelema üldriiklike või maakondade vaheliste kuritegude avastamisega.

PA KKP organisatsioon 15. juunist 1993

• Keskkriminaalpolitsei direktor
  • keskkriminaalpolitsei abidirektor

Juurdlusosakond; Info- ja analüüsiosakond;

Isikuvastaste kuritegude osakond; Varavastaste kuritegude osakond; Organiseeritud kuritegevuse osakond; Majanduskuritegude osakond;

Regionaalkeskused (osakonnad) Ida Regionaalkeskus Lääne Regionaalkeskus Lõuna Regionaalkeskus

Operatiivbüroo Interpoli Rahvuslik Keskbüroo

Organisatsioonimuudatused 1994. aastal

1994. aastal läbi viidud KKP organisatsiooni struktuuri muutmise tulemusena oli 1994. aastal asutuse ülesehitus:

Juurdlusosakond; Organiseeritud kuritegevuse osakond; Isikuvastaste kuritegude grupp; Varavastaste kuritegude grupp; Narkokuritegude grupp; Informatsiooni ja analüüsigrupp;

Majanduskuritegude osakond; Regionaalkeskused (osakonnad) Ida Regionaalkeskus Lääne Regionaalkeskus Lõuna Regionaalkeskus

Operatiivbüroo Interpoli Rahvuslik Keskbüroo

Uued organisatsioonimuudatused 1994. aastal

Organisatsioonimuudatused 1994. aastal 1. novembrist oli järjekordselt muudetud organisatsioon järgmine:

Juurdlusosakond Kontrollgrupp; Info- ja analüüsigrupp; Juurdlusgrupp;

Organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakond; Isikuvastaste kuritegude grupp Varavastaste kuritegude grupp Illegaalse uimastilevi tõkestamise grupp Infogrupp Tehnikagrupp Ida Regionaalkeskus Lääne Regionaalkeskus Lõuna Regionaalkeskus

Interpoli Rahvuslik Keskbüroo Rahvusvaheline sidekeskus Operatiivbüroo 1., 2., 3., 4. jaoskond

Organisatsioonimuudatused 1998. aastal

1. veebruarist 1998 muudeti KKP tegevusvaldkondi ja allosakondade struktuuri järgmiselt:

Keskkriminaalpolitsei tegevusvaldkond olid:

1. kuritegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel;
2. kriminaalasjade kohtueelne uurimine kriminaalkohtumenetluse korras ja käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel.

§8. Keskkriminaalpolitsei ennetab, tõkestab ja avastab üleriigilise tähtsusega kuritegusid, mis:

1. on toime pandud kuritegelike ühenduste poolt või on nende tegevusega puutumuses;
2. omavad erilist ohtlikkust või üldsuse erilist tähelepanu või on eriti raskete tagajärgedega;
3. on tekitanud riigile või omavalitsusele suurt varalist kahju;
4. seonduvad rahapesuga;
5. eeldavad ulatuslikku rahvusvahelist koostööd;
6. on ulatuslikud narkokuriteod;
7. on erilised kuriteo toimepannud isikute arvu või kuriteoepisoodide tõttu;
8. on toime pandud üldohtlikul viisil.

Juurdlusosakond Kontrolliteabetalitus; Juurdlustalitus;

Organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakond; Kuritegelike ühenduste talitus Isikuvastaste kuritegude talitus Varavastaste kuritegude talitus Illegaalse uimastilevi tõkestamise talitus Ida Regionaalkeskus Lääne Regionaalkeskus Lõuna Regionaalkeskus

Majanduskuritegude osakond Pangakuritegude ja salakauba tõkestamise talitus Ametiseisundi kuritarvitamisest tulenevate kuritegude talitus Maksukuritegude ja kelmuste tõkestamise talitus Analüüsitalitus Operatiivbüroo

1. juulil 1998 liideti Keskkriminaalpolitseiga Uurimisosakonnad, seni iseseisva üleriigilise asutusena tegutsenud Keskuurimisbüroo, KUB piirkondlikud uurimisbürood liideti maakondade Politseiprefektuuridega.

„

Keskkriminaalpolitsei on surnud. Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise üksuste killustamine ja viimine prefektuuridesse tasemele, näitab, et sellise kuritegevuse mõju ei mõisteta.

“

Koit Pikaro, endine Keskkriminaalpolitsei abidirektor (9. aprill 2010)

§5. Keskkriminaalpolitsei tegevusvaldkondadeks olid :

1. rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;
2. kriminaalpolitsei valdkonnaga seotud rahvusvahelise koostöö korraldamine;
3. tunnistajakaitse korraldamine;
4. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
5. jälitustegevuse teostamine ja kriminaalasjade kohtueelne menetlemine;
6. Interpoli riikliku keskbüroo ja Europoli riikliku üksuse ülesannete täitmine;

2001. aasta 1. juuniks oli KKP organisatsioonis:

Organiseeritud kuritegevuse osakond Majanduskuritegude osakond Narkokuritegude osakond

Kriminaalosakond Infoosakond Jälitusosakond

Ida Regionaalkeskus Lääne Regionaalkeskus Lõuna Regionaalkeskus

2002. aasta 25. jaanuariks oli KKP organisatsioonis:

Organiseeritud kuritegevuse osakond Analüüsitalitus Menetlustalitus Majanduskuritegude osakond Analüüsitalitus Menetlustalitus Narkokuritegude osakond Analüüsitalitus Menetlustalitus

Kriminaalosakond Rahvusvahelise Kriminaalteabe osakond IT talitus Jälitusosakond (nelja talitusega)

Ida Regionaalkeskus Lääne Regionaalkeskus Lõuna Regionaalkeskus

2002. aasta 1. juuliks oli KKP organisatsioonis:

Organiseeritud kuritegevuse osakond Majanduskuritegude osakond Narkokuritegude osakond

Kriminaalosakond Interpoli osakond Jälitusosakond (nelja talitusega)

Ida Regionaalkeskus Lääne Regionaalkeskus Lõuna Regionaalkeskus

Politseiameti Kriminaalosakonnale allusid Jälitustalitus, Uurimistalitus ja Rahapesu Andmebüroo.

Politseiorganisatsiooni muudatused, 2004

2004. aastal läbi viidud politseiorganisatsiooni muudatustega likvideeriti maakondlikud ja linnade politseiprefektuurid ja moodustati 4 regionaalset politseiprefektuuri: Põhja, Ida, Lääne ja Lõuna Politseiprefektuur. Üleriikliku spetsialiseeritud politseiasutusena säilis Keskkriminaalpolitsei.

1. juulil 2004 jõustunud uus kriminaalmenetluse seadustik tugevdas oluliselt prokuratuuri rolli kriminaalkuritegude eeluurimisel ja avastamisel. Uue kriminaalmenetluse seadustiku alusel annab prokuratuur load kriminaalpolitseile jälitustoimingute läbiviimiseks, jälitustegevuses.

„

Prokuröri muutumine kriminaalmenetluse juhiks menetluse algusest peale tähendab seda, et kohtueelses menetluses teeb kõik kaalukamad otsused kõrgharitud õigusala professionaal, kelle võimed ja ettevalmistus võimaldavad langetada mitte üksnes karistusseaduse, vaid ka põhiseaduse sättele ja mõttele vastavaid otsuseid, juhendada uurijaid parimate kohtukõlbulike tõendite leidmisele ning suunata kriminaalmenetlust kõige otstarbekamale menetlusrajale.

“

Justiitsminister Rein Langi ettekanne prokuröride üldkogul 27.05.2005

2004. aasta 1. jaanuaril jõustunud Keskkriminaalpolitsei põhimääruse§ 6. kohaselt olid Keskkriminaalpolitsei ülesanded:

(1) Keskkriminaalpolitsei ülesanded jälitustegevuse teostamisel on: 1) jälituse eri- ja erandtoimingute teostamine; 2) kriminaalmenetluse välise jälitustegevuse teostamine riigis; 3) osalemine rahvusvahelises jälitustegevuse alases koostöös; 4) kriminaalpolitseialase teabe kogumise, talletamise ja kasutamise korraldamine riigis.

(2) Keskkriminaalpolitsei ülesanded rahvusvahelise koostöö teostamisel on: 1) Eesti kriminaalpolitsei koostöö korraldamine rahvusvaheliste organisatsioonide raames ja teistes riikides paiknevate politsei sideohvitseridega; 2) keskasutusena tegutsemine Eesti Vabariigis jõustunud ja kuritegevusega võitlemist reguleerivate rahvusvaheliste lepingute täitmisel kriminaalpolitseis; 3) piiriüleste kriminaalpolitseioperatsioonide korraldamine ja koordineerimine; 4) teiste ametkondadega koostöö tegemine, vahetades kriminaalteavet ja edastades õigusabipalveid; 5) rahvusvahelise kriminaalteabe kogumine; 6) isikute ja varastatud esemete rahvusvahelise tagaotsimise korraldamine; 7) teiste ametkondade ja teiste riikide pädevate asutustega ööpäevase kommunikatsiooni tagamine.

(3) Keskkriminaalpolitsei ülesanded kriminaalpolitseialase tegevuse koordineerimisel on: 1) politseiasutustele parima kriminaalmenetluspraktika küsimustes juhiste andmine; 2) politseipeadirektorile ettepanekute tegemine Politseiameti ja tema hallatavate asutuste uurimisalluvuse muutmiseks ning politseiasutuste vaheliste uurimisgruppide moodustamiseks; 3) jälitustegevuse erandtoimingute läbiviimise võimalikkuse üle otsustamine; 4) vajadusel politseiasutuste jälitustegevuse kontrollimine; 5) politsei üleriigilise jälitustegevuse arvestuse pidamine; 6) riigiasutustele avalduste ja märgukirjade lahendamiseks edastamine.

Keskkriminaalpolitseid juhis politseipeadirektori asetäitja (Keskkriminaalpolitsei juht).

22.12.2003 Siseministri määrusega nr 113, allutati KKP-le ka 1. jaanuarist 2004 Rahapesu andmebüroo, Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo tegevusvaldkonnaks oli rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning 18.07.2004 jõustunud muudatusega täiendati Keskkriminaalpolitsei ülesanded ka ööpäevase rahvusvahelise kommunikatsiooni tagamise kohustusega, kui Europoli riikliku üksuse ja Interpoli rahvusliku keskbüroona Eesti Vabariigis

Keskkriminaalpolitsei struktuuriüksused olid: 1) analüüsi- ja planeerimisbüroo; 2) menetlusosakond (Organiseeritud kuritegevuse talitus, Majanduskuritegude talitus, Narkokuritegude talitus, IT kuritegude talitus); 3) kriminaalteabe osakond (Piiriülese koostöö talitus, Rahvusvahelise õigusabi talitus); 4) operatiivosakond (Kiirreageerimistalitus, I talitus, II talitus); 5) personalibüroo; 6) asjaajamisbüroo; 7) rahandusbüroo; 8) majandusbüroo.

PPA kriminaalpolitseiosakond, 2010–2012

 Pikemalt artiklis Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond

Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiameti Keskkriminaalpolitsei likvideeriti 31. detsembril 2009 ning asutuse baasil moodustati Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond.

2011. aasta sügisel loodi KPO koosseisus üleriiklikud, piirkondlike talitustega:

• korruptsioonikuritegude vastane büroo, juht Mati Ombler (Lõuna talituse juht Riho Tamm, Lääne talituse juht Mehis Mets) ja
• kriminaaltulu tuvastamise büroo.

PPA KKTB tegeleb korruptsioonijuhtumitega, kui tegu on omavalitsustes ja riigiametites töötavate ametnikega ning eraettevõtete/mittetulundusühingutega.

PPA keskkriminaalpolitsei

2012. aasta 1. jaanuarist taastati Keskkriminaalpolitsei Politsei ja Piirivalveameti struktuuris – PPA KPO nimetati PPA Keskkriminaalpolitseiks.

„

KKP taasloomine annab sealsetele inimestele töös olulise motivatsiooni ja uurijatöös selgelt arusaadava identiteedi,» põhjendas siseminister Vaher ajalooratta tagasikeeramist. «Iseenesest on nimel «keskkriminaalpolitsei» väga tugev ajalooline taust ja miks mitte seda tugevat kaubamärki kasutada

“

siseminister Vaher

Tegevusest

„

Tollal oli selline ütlus, et õige kriminaalpolitseinik on see, kelle vastu on pätilt kaebus ja kelle suhtes käib menetlus. Siis olid tegija.

“

Andres Anvelt, Keskkriminaalpolitsei abidirektor

• 1997. aastal saadeti KKP tegevuse tulemusena Ida-Viru maakohtusse vendade Satšukkide kriminaalasi, milles kohtu alla läks 12 inimest ja ühiseks menetluseks oli kokku liidetud 25 kriminaalasja, kus kohtualuseid seostati vähemalt kuue inimese tapmise ning kolme inimese tapmiskatsega, lisaks terve rida vähemohtlikke episoode.

Vaata ka

• Eesti politsei
• Soome Keskkriminaalpolitsei
• Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond (2010–2012)

Viited

Eelnev Eesti Vabariigi Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo (1991–1993)

Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiameti Keskkriminaalpolitsei 1993–2009

Järgnev Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond (2010–2012)

Välislingid

• Keskkriminaalpolitsei põhimäärus, RTL 2003, 118, 1903
• Keskkriminaalpolitsei põhimäärus, RTL 2006, 53, 973

Tegevuse kajastus meedias

• Harjumaal Jägala jõe ääres, tapeti Viljandist pärit 58-aastane Enn ja 62-aastane Endel, kes tulid ajalehekuulutuse peale autot ostma, 15. november 2001
• Väidetav allilmategelane pressis raha välja, Eesti Päevaleht, 22. juuni 2002
• Veiko Kulla tapmiskatse, Tallinnas Endla ja Keemia tänava ristmikul Petra pesutänava juures, Postimees, 9. juuni 2002
• Kohus mõistis Elcoteqi vargad tingimisi vangi, Eesti Päevaleht, 22. mai 2003
• Suurte uimastilaborite taga tegutseb Vene maffia, err.ee, 2003. aasta august
• Harju maakohus mõistis täna üle 43 kilogrammise kokaiinilasti Eestisse smugeldamise eest Iisraeli kodanikele pikad vangistused. Keskkriminaalpolitsei pidas mehed kinni Tallinnas 2005. aasta 11. oktoobril 24.10.2008
• Kolm noormeest said süüdistuse Ines Karu pantvangi võtmise katses 18.09.2008
• Terviseajakirja omanik tabati narkoärilt 11.09.2008
• Eesti noormees sai süüdistuse soomlaselt üle 30 miljoni krooni väljapressimises 31.07.2008
• Heldna: jõhker kuritegevus on asendunud rafineeritumaga 01.07.2008
• ARKi töötajat kahtlustatakse autovargusega seotud kelmuses 27.06.2008
• Hollandist Eestisse kokaiini toonud mehed mõisteti reaalselt vangi 26.06.2008
• Väidetav pätipealik sattus väljapressimiskahtluse tõttu türmi 19.06.2008
• Narkolao pidajad saadeti aastateks trellide taha, leitud narkootikumidest oleks saanud ligi 80 000 doosi! 16.06.2008
• Keskkriminaalpolitsei peadirektoriks saab Eerik Heldna 03.06.2008
• Miljonitehingutes süüdistatavad narkokaubitsejad astuvad kohtu ette 03.06.2008
• Tütarlaste kupeldamises süüdistatavate kohtuasi saadeti tagasi prokuratuuri 22.05.2008
• Allilmategelased pääsesid Luige ründamise asjus kahtlusest 30.04.2008
• Toomas Helin loovutati Saksamaale 30.04.2008
• Soome ärimees langes Eesti töölistest väljapressijate ohvriks 23.04.2008
• Kaks tonni narkotooret otsib omanikku 10.04.2008
• Juveelipoe röövis süüdistatavad astuvad Itaalias kohtu ette 24.02.2008
• Väidetavad kokaiinikullerite värbajad astuvad kohtu ette 19.02.2008
• Iisraeli kodanik juhtis Eestist laiahaardelist Jaapani narkoäri, Eesti Ekspress, 7. oktoober 2009
• Keskkriminaalpolitsei juht Heldna läheb kaposse tööle ja va­he­tab septembrist väl­ja ka­pos kaks aas­tat töö­ta­nud Priit Pas­ta­ru­se, 5. august 2009
• Reform kaotab keskkriminaal- ja julgestuspolitsei 4. august 2009
• Autovarguste uurimine viis politsei suure relvaarsenalini, 28. juuli 2009
• Juveeliröövlite üle mõistetakse kohut Prantsusmaal, 10. juuli 2009
• Ulatuslikku kokaiiniäri ajanud eestlane mõisteti Soomes vangi,7. juuli 2009
• Ines Karu röövi kavatsenud noormehed peavad lühikese aja trellide taga veetma,4. juuni 2009
• Narkokomissar Vallo Jäärats jäi süüdi ka riigikohtus, 22. mai 2009
• Vanureid petvad libapolitseinikud tegutsevad taas, 6. mai 2009
• Politsei tabas ülisuurte narkokogustega uimastivalmistajad Eesti Päevaleht, 22.01.2009
• Tallinnas avastatud miljonite kadumist uurivad tšehhid 16.01.2009
• Kolm mõrvakatset tõid Marek Võrgule kaheksa vangla-aastat 14.01.2009
• Mõrvatud kütusemiljonäri Thomas Gröndahli Eesti kodanikust naine mõisteti 10 aastaks vangi,[1],[2], Eesti Ekspress, 19. juuli 2010
• Suur narkoäri viis osalised pikaks ajaks vangi, Delfi, 1. aprill 2010
• Eesti saab taas keskkriminaalpolitsei, Postimees, 29.11.2011
• Vaher allkirjastas keskkriminaalpolitsei taastamise, www.DELFI.ee, 22. detsember 2011
• Koort: keskkriminaalpolitsei toob tippspetsialistidele palgatõusu, err.ee, 23.12.2011
• Siseminister tahab kripot mängu tagasi, Postimees, 19.09.2012
• Vaher: organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks on vaja keskset üksust, Postimees, 15.10.2012
• Sõprus siseministriga võib tuua Margus Kurmile kripo juhi koha, Postimees, 29.10.2012
• Keskkriminaalpolitsei menetleb kriminaalasjas, mis on algatatud seoses narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise kahtlusega, milles peeti kinni Eesti koondislane ja Nõmme Kalju mängija Oliver Konsa, Postimees, 12. november 2012 [3]
• Fotod: Andres Putting, Vaata, kes olid kutsutud keskkriminaalpolitsei 20. sünnipäeva tähistamisele, delfi.ee, 5. juuli 2013