Peruu
| Peruu Vabariik
hispaania República del Perú |
|||||
|
|||||
.svg) |
|||||
| Riigihümn | Somos libres, seámoslo siempre | ||||
| Pealinn | Lima | ||||
| Pindala | 1 285 220 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | hispaania | ||||
| Rahvaarv | 28 409 897 (2003) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 22,1 in/km² | ||||
| President | Ollanta Humala | ||||
| Peaminister | Juan Jiménez Mayor | ||||
| Iseseisvus | 28. juulil 1821 | ||||
| Rahaühik | uus sol (PEN) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg −5 | ||||
| Tippdomeen | .pe | ||||
| ROK-i kood | PER | ||||
| Telefonikood | 51 | ||||
Peruu on riik Lõuna-Ameerikas.
Suuremad linnad on Lima, Arequipa, Callao, Trujillo, Chiclayo ja Iquitos.
Sisukord |
Haldusjaotus [muuda]
Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (región). Piirkonnad jagunevad provintsideks (provincia), need omakorda ringkondadeks (distrito). Lima provints ei kuulu ühtegi piirkonda.
Loodus [muuda]
Liigirikkus [muuda]
Peruus elab 315 liiki kahepaikseid: päriskonnalisi on 297, sabakonnalisi (salamandreid) 3 ja siugkonnalisi 15. 364 roomajaliigist on 185 maod, 158 sisalikud, 16 kilpkonnad ja 5 krokodillilised. Peruu linnuriik on maailma kõige liigirikkam. Umbes 3300 neotroopilisest linnuliigist elab Peruus peaaegu 1700 ehk rohkem kui pooled. Peruus kirjeldatud linnud moodustavad 19% maailma lindude liigistikust. 431 Peruus elavast imetajaliigist on 170 (40%) käsitiivalised (nahkhiired).[1]
Peruust on metsadega kaetud 72 miljonit hektarit.[2] Taimestiku liigirikkuse poolest on Peruu maailma esirinnas. 35 000 kirjeldatud taimest on umbes 5500 (16%) endeemsed.[1]
Looduskaitse [muuda]
21. sajandil on Peruus metsatustumise vähendamiseks aktiivseid meetmeid rakendatud. Metsatustumise määr vähenes 250 000 hektarilt 2001. aastal 150 000 hektarini 2005. aastal. 2010. aastal on metsade raadamine eeldatavasti vähenenud 90 000 hektarini aastas ning 2021. aastaks loodetakse metsatustumise nullmäärani jõuda.[2]
Vaata ka [muuda]
- Lima peapiiskoppide loend
- 2006. aasta Peruu üldvalimised
- Ayacucho lahing
- 2007. aasta Peruu maavärin
- Peruu jalgpallikoondis
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 Pearson, David L. ja Les Beletsky. 2005. Peru. Sarjas "The traveller's wildlife guides". Northampton, MA: Interlink. (ISBN 1-56656-545-6)
- ↑ 2,0 2,1 Seeing the world for the trees: An international deal on deforestation makes it ever more important to measure the Earth’s woodlands. The Economist, 16. detsember 2010.
Kirjandus [muuda]
- Vladimir Kuzmištšev, "Päikesepoegade riik. Jutustus inkade impeeriumi loomisest, hiilgusest ja langusest". Vene keelest tõlkinud Tarmo Kulmar, värsid tõlkinud A. Kriiska. Valgus, Tallinn 1985, 232 lk; raamat sisaldab ka: Ketšua-eesti terminite lühisõnastik, koostanud tõlkija
- Juri Berezkin, "Uusi fakte ja hüpoteese Muinas-Peruust. Jutustus inkade-eelsetest kultuuridest". Vene keelest tõlkinud Tarmo Kulmar. Valgus, Tallinn 1986, 72 lk
- Ricardo Palma, "Peruu pärimused". Hispaania keelest tõlkinud Sirje Krikk de Mateo ja Ruth Lias; eessõna: Ricardo E. Mateo Durand. Eesti Raamat, Tallinn 1992, 432 lk; ISBN 5450018193
- Anthony F. Aveni, "Ridade vahel. Nazca hiiglaslike maapinnajoonistuste saladus" (Between the lines: the mystery of the giant drawings of ancient Nazca, Peru). Inglise keelest tõlkinud Peedu Haaslava. Kirjastus Sinisukk, Tallinn 2003, 250 lk; ISBN 9985735757
Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Colombia | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela
Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Briti Neitsisaared | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Hollandi Antillid | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saint-Pierre ja Miquelon | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared
