Peruu

Allikas: Vikipeedia
Peruu Vabariik
hispaania República del Perú
Peruu lipp Peruu vapp
Peruu lipp Peruu vapp
Peruu asendikaart
Riigihümn Somos libres, seámoslo siempre
Pealinn Lima
Pindala 1 285 220 km²
Riigikeel(ed) hispaania
Rahvaarv 28 409 897 (2003)
Rahvastikutihedus 22,1 in/km²
President Ollanta Humala
Peaminister Ana Jara
Iseseisvus 28. juulil 1821
Rahaühik uus sol (PEN)
Ajavöönd maailmaaeg −5
Tippdomeen .pe
ROK-i kood PER
Telefonikood 51

Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul. Põhjas ulatub territoorium peaaegu ekvaatorini (puudu jääb vaid 4,3 km) ning piirneb Ecuadori ja Colombiaga, idas on naabermaaks Brasiilia, kagus Boliivia ning äärmises lõunatipus Tšiili. Kogu maad läbivad selgroona Andid.

Suuremad linnad on Lima, Arequipa, Callao, Trujillo, Chiclayo ja Iquitos. Kagupiiril asuvat La Rinconada linna peetakse maailma kõrgeimaks (5100 m).

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (región). Piirkonnad jagunevad provintsideks (provincia), need omakorda ringkondadeks (distrito). Lima provints ei kuulu ühtegi piirkonda.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peruu lääneservas on väga kuiva kõrbelise kliimaga kitsas rannikumadalik (Costa), riigi keskosas laiuvad Andide mäeahelikud ja kõrglavad (Sierra), maa idaossa ulatub Amazonase ülemjooksu vihmamets (Selva, ka Oriente). Riigi kõrgeim tipp on Huascarán (6768 m), mida ümbritseb samanimeline rahvuspark. Lääne-Kordiljeerides on ka kõrgeid tegevvulkaane (Misti, 5821 m), esineb tugevaid maavärinaid. Boliivia piiril kõrgel kiltmaal (Puna) on Peruu suurim järv Titicaca.

Liigirikkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peruus elab 352 liiki kahepaikseid: päriskonnalisi on 297, sabakonnalisi (salamandreid) 3 ja siugkonnalisi 15. 364 roomajaliigist on 185 maod, 158 sisalikud, 16 kilpkonnad ja 5 krokodillilised. Peruu linnuriik on maailma kõige liigirikkam. Umbes 3300 neotroopilisest linnuliigist elab Peruus peaaegu 1880 ehk rohkem kui pooled. Peruus kirjeldatud linnud moodustavad 19% maailma lindude liigistikust. 460-st Peruus elavast imetajaliigist on 170 (40%) käsitiivalised (nahkhiired).[1]

Peruust on metsadega kaetud 56% ehk 72 miljonit hektarit.[2] Taimestiku liigirikkuse poolest on Peruu maailma esirinnas. 35 000 kirjeldatud taimest on umbes 5500 (16%) endeemsed.[1]

Looduskaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

21. sajandil on Peruus metsatustumise vähendamiseks aktiivseid meetmeid rakendatud. Metsatustumise määr vähenes 250 000 hektarilt 2001. aastal 150 000 hektarini 2005. aastal. 2010. aastal on metsade raadamine eeldatavasti vähenenud 90 000 hektarini aastas ning 2021. aastaks loodetakse metsade hävimise nullmäärani jõuda.[2]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Pearson, David L. ja Les Beletsky. 2005. Peru. Sarjas "The traveller's wildlife guides". Northampton, MA: Interlink. (ISBN 1-56656-545-6)
  2. 2,0 2,1 Seeing the world for the trees: An international deal on deforestation makes it ever more important to measure the Earth’s woodlands. The Economist, 16. detsember 2010.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

-8.23333333-76.01666667