2020

8. märts – Itaalias paigutati koroona leviku tõkestamiseks 16 miljonit inimest karantiini. Päev hiljem laienes karantiin üleriiklikuks.
11. märts – Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas koroonapuhangu pandeemiaks.
18. märts – Euroopa Ringhäälingute Liit teatas, et 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus jääb ära.
24. märts – India kuulutas seoses koroona levikuga välja liikumispiirangud. Pandeemiaga seotud ülemaailmsed piirangud mõjutasid üle 2,6 miljardi inimese elu.
27. märts – Põhja-Makedoonia sai NATO liikmeks.

Aprill[muuda | muuda lähteteksti]

1. aprill – Hiina teatas, et on tuvastanud esimesed asümptomaatilised koroonasse (COVID-19) nakatunud.
2. aprill – koroonasse nakatunute arv ületas miljoni inimese piiri.
10. aprill – ESA/JAXA kosmosesond BepiColombo möödus teekonnal Merkuuri juurde viimast korda Maast.
14. aprill – Donald Trump teatas, et Ameerika Ühendriigid lõpetavad Maailma Terviseorganisatsiooni rahastamise.
19. aprill – Kanadas Nova Scotias tappis võltspolitseiautot kasutanud ja politseinikuks riietunud mees 22 inimest. Politsei lasi mehe maha.
26. aprill – Saudi Araabia kuningas Salman keelustas oma dekreediga inimeste hukkamise kuritegude eest, mille nad olid toime pannud alaealistena.

Mai[muuda | muuda lähteteksti]

6. mai – astronoomid teatasid, et on avastanud musta augu tähesüsteemist HR 6819. See on teadaolevalt Maale lähim must auk ja esimene, mis asub palja silmaga vaadeldavas tähesüsteemis.
10. mai – Iraani sõjalaev tulistas ekslikult raketi teise Iraani sõjalaeva pihta. Hukkus 19 sõjaväelast.
25. mai – Ameerika Ühendriikides Minneapolises tappis politseinik kinnipidamisel George Floydi. Floydi surma järel puhkesid üleriigilised meeleavaldused.
30. mai – Cape Canaveralilt startis SpaceXi mehitatud missioon Crew Dragon Demo-2, mis oli esimene Ameerika Ühendriikide pinnalt startinud mehitatud missioon pärast Space Shuttle'i programmi viimast missiooni STS-135 2011. aastal.

Juuni[muuda | muuda lähteteksti]

15. juuni – vaidlusaluse Galwani jõe kaldal hukkusid kokkupõrgetes 20 India ja 40 Hiina sõdurit.
29. juuni – globaalne koroonasse nakatunute arv ületas 10 miljoni ja surnute arv 500 000 piiri.

Juuli[muuda | muuda lähteteksti]

30. juuli – NASA saatis kosmosesse missiooni Mars 2020, mille raames maandub Marsil kulgur Perseverance.

August[muuda | muuda lähteteksti]

4. august – Beiruti sadamas plahvatas 2750 tonni ammooniumnitraati. Hukkus 204 ja umbes 300 000 jäi kodutuks.
9. august – Valgevenes toimusid presidendivalimised. Võitjaks kuulutati ametis olev Alaksandr Łukašenka, misjärel puhkesid üleriigilised meeleavaldused.
11. august – Venemaa teatas, et on heaks kiitnud esimese koroonavaktsiini.
18. august – Malis toimus riigipööre.
25. august – Aafrika kuulutati lastehalvatusest vabaks. See on rõugete järel teine haigus, mis on Aafrikas likvideeritud.

September[muuda | muuda lähteteksti]

14. september – Kuninglik Astronoomiaselts teatas, et Veenuse atmosfäärist on leitud fosfiini, mis viitab sellele, et Veenusel võib olla mikroobset elu.
27. september – Mägi-Karabahhis algasid Armeenia ja Aserbaidžaani vägede kokkupõrked, mis arenesid sõjaks.

Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]

10. oktoober – Armeenia ja Aserbaidžaan sõlmisid Mägi-Karabahhis relvarahu.
20. oktoober – NASA kosmosesond OSIRIS-REx laskus 101955 Bennu pinnale ja sai esimeseks Ameerika Ühendriikide kosmosesondiks, mis on asteroidilt pinnaseproove võtnud.
23. oktoober – Falklandi saared kuulutati 38 aastat pärast Falklandi sõja lõppu maamiinivabaks.

November[muuda | muuda lähteteksti]

2. november – Austrias Viinis toimusid terrorirünnakud. Hukkus neli ja vigastada sai 20.^[8]^[9]
3. november – Joe Biden võitis 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised, alistades Donald Trumpi
10. november – jõustus rahulepe, millega lõppes 2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikt.
19. november – Austraalias avaldati raport, milles süüdistati riigi eriväelasi sõjakuritegudes.
27. november – Iraani tipptuumateadlane Mohsen Fakhrizadeh hukkus atentaadis.

Detsember[muuda | muuda lähteteksti]

1. detsember – Puerto Ricos varises kokku Arecibo observatooriumi raadioteleskoop.
4. detsember – koroonapandeemia nakkuste arv ületas 65 miljoni ja surmade arv 1,5 miljoni piiri. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on koroona põhjustanud rohkem surmajuhte kui tuberkuloos 2019. aastal ning neli korda rohkem surmajuhte kui malaaria.
5. detsember – Austraalias maandus JAXA missiooni Hayabusa 2 kapsel, milles olid asteroidilt 162173 Ryugu võetud pinnaseproovid.
6. detsember – Venezuelas toimusid parlamendivalimised.
7. detsember – Uus-Meremaal avalikustati Christchurchi mošeetulistamise juurdluse raport, mille kohaselt polnud massitulistamine ärahoitav.
16. detsember – Hiina kosmosemissioon Chang'e 5 tõi Kuult Maale 2 kg pinnaseproove. See oli esimene kord pärast 1976. aastat kui Kuult toodi Maale pinnaseproove.
29. detsember – Horvaatias toimus Petrinja maavärin. Hukkus 7 ja vigastada sai 26 inimest.
30. detsember – Norras Gjerdrumi vallas toimus Norra enam kui saja aasta suurim maalihe. Elu kaotas kümme inimest, kellest kolme ei leitud.^[10]^[11]

Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

13. märts – seoses 2020. aasta koroonapandeemiaga kehtestas valitsus eriolukorra.
1. aprill – jõustus apteegireform.
17. mai – 2020. aasta koroonapandeemia Eestis: Eesti luges eriolukorra lõppenuks.
4.–6. september – Lõuna-Eesti teedel sõideti 2020. aasta autoralli maailmameistrivõistluste etapina Rally Estonia.
20. november – Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumite Assotsiatsiooni (EAZA) jääkarude paljundusprogrammi raames jõudis Tallinna Loomaaeda isane jääkaru Rasputin.
...

Surnud[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Surnud 2020

12. jaanuar – Roger Scruton, inglise filosoof
26. jaanuar – Kobe Bryant, USA korvpallur
30. jaanuar – Jörn Donner, Soome kirjanik, filmilavastaja, poliitik ja diplomaat
3. veebruar – George Steiner, USA kirjandusteadlane ja filosoof
4. veebruar – Daniel arap Moi, Keenia poliitik
4. veebruar – Agu Uudelepp, eesti ajakirjanik ja kommunikatsiooniekspert
15. veebruar – Jüri Ant, eesti ajaloolane
21. veebruar – Mihkel Smeljanski, eesti laulja ja näitleja
25. veebruar – Mario Bunge, Argentina filosoof
25. veebruar – Dmitri Jazov, Nõukogude Liidu sõjaväelane
25. veebruar – Ḩusnī Mubārak, Egiptuse poliitik
28. veebruar – Freeman Dyson, füüsik ja matemaatik
4. märts – Javier Pérez de Cuéllar, Peruu diplomaat
5. märts – Hannes Tammet, eesti füüsik
6. märts – Toomas Leito, eesti ajakirjanik ja kirjastustegelane
8. märts – Max von Sydow, rootsi näitleja
13. märts – Mart Ummelas, eesti ajakirjanik
15. märts – Mardi Valgemäe, eesti teatriteadlane
17. märts – Eduard Limonov, Venemaa kirjanik, publitsist ja poliitik
17. märts – Arvo Sarapuu, Eesti ettevõtja ja poliitik
19. märts – Ahto Kaljusaar, eesti esperantist ja ajalehetoimetaja
20. märts – Kenny Rogers, Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja
21. märts – Dmitri Bruns, Eesti arhitekt
29. märts – Juri Bondarev, vene kirjanik
29. märts – Krzysztof Penderecki, poola helilooja ja dirigent
30. märts – Enn Tõugu, eesti arvutiteadlane
31. märts – Anneli Arraste, eesti rahvatantsujuht
5. aprill – Pentti Linkola, soome keskkonnafilosoof ja ühiskonnakriitik
5. aprill – John Lucas, inglise filosoof
8. aprill – Vive Tolli, eesti graafik
13. aprill – Andrus Peegel, eesti kunstnik
25. aprill – Per Olov Enquist, rootsi kirjanik
29. aprill – Jānis Lūsis, läti odaviskaja
3. mai – Karl Kortelainen, Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja
9. mai – Little Richard, USA laulja
9. mai – Sulev Teinemaa, eesti filmiajakirjanik
11. mai – Miloslav Stingl, tšehhi maailmarändur
16. mai – Paul Kokla, eesti keeleteadlane
16. mai – Raine Loo, eesti näitleja
17. mai – Vormsi Enn, eesti rahvaravitseja
31. mai – Christo, kunstnik
9. juuni – Ain Kaalep, eesti luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija
9. juuni – Jaak Viller, eesti teatritegelane
12. juuni – Erik Tohvri, eesti kirjanik
20. juuni – Anti Talur, Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja
24. juuni – Mark Sinisoo, Eesti diplomaat, küberneetik ja tõlkija
6. juuli – Ivika Sillar, eesti teatriteadlane
12. juuli – Vello Salupere, eesti arstiteadlane
15. juuli – Kaalu Kirme, eesti kunstiteadlane
8. august – Tšeslav Luštšik, Eesti füüsik
9. august – Aarand Roos, eesti keeleteadlane
26. august – Jüri Alperten, Eesti dirigent
5. september – Jiří Menzel, tšehhi filmirežissöör
23. september – Toomas Frey, eesti ökoloog
23. september – Juliette Gréco, prantsuse laulja ja näitleja
23. september – Jaan Reimand, eesti matemaatik
6. oktoober – Toomas Niit, eesti psühholoog
6. oktoober – Mari Tarand, eesti raadioajakirjanik
8. oktoober – Vladimir Dolgihh, Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane
16. oktoober – Viljo Saldre, eesti näitleja ja lavastaja
18. oktoober – Epp Tamm, eesti klassikaline filoloog
20. oktoober – James Randi, Kanada päritolu Ameerika Ühendriikide mustkunstnik ja skeptik
31. oktoober – Sean Connery, šoti filminäitleja
6. november – Mihhail Žvanetski, vene kirjanik
13. november – Kalle Rõõmus, eesti arhitekt
13. november – Tõivo Sarmet, eesti alpinist
20. november – Judith Jarvis Thomson, Ameerika Ühendriikide filosoof
25. november – Diego Maradona, Argentina jalgpallur
26. november – Martin Kala, eesti publitsist
2. detsember – Valéry Giscard d'Estaing, Prantsusmaa poliitik
6. detsember – Heljo Mänd, eesti lastekirjanik
7. detsember – August Eelmäe, eesti kirjandusteadlane
11. detsember – Kim Ki-duk, Lõuna-Korea filmirežissöör
12. detsember – John le Carré, inglise kirjanik
14. detsember – Jaan Rõõmussaar, eesti ajakirjanik
25. detsember – Jaan Rääts, eesti helilooja
29. detsember – Pierre Cardin, prantsuse moelooja