Ḩalab
| Ḩalab |
|
|
| araabia حلب |
|
|
| Elanikke: 2 100 000 (2006) |
|
|
| Koordinaadid: 36° 12′ N, 37° 9′ Ekoordinaadid: 36° 12′ N, 37° 9′ E |
Ḩalab (ajaloolises kontekstis Aleppo, varasem eestikeelne nimi Haleb) on linn Süürias, Ḩalabi provintsi halduskeskus. See asub Süüria loodeosas.
Suurem osa elanikest on araablased. Suuremad vähemused on kurdid ja armeenlased.
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
|
|
|
|---|---|
| UNESCO maailmapärand | |
 |
|
| Tänav vanalinnas
|
|
| Asukoht |  Süüria |
| Tüüp | Kultuurimälestis |
| Kriteeriumid | III, IV |
| Viited | 21 |
| Regioon* | Araabia |
| Koordinaadid | 36° 14′ 0″ N, 37° 10′ 0″ E |
| UNESCO nimekirjas | |
| Nimekirja arvatud | 1986 (10. istung) |
| *Regioon on UNESCO määratletud | |
Aleppo on piirkonna üks vanimaid linnu. Alates 1800. aastast eKr oli Aleppo Jamhadi kuningriigi keskus Põhja-Süürias. 16. sajandil eKr vallutasid linna hetiidid. 800 eKr läks linn assüürlaste kätte. Aastal 333 eKr vallutasid linna kreeklased Seleukos I juhtimisel. Seleukiidid andsid talle nimeks Boera, mille all linn oli tuntud kogu Rooma riiki kuulumise ajal alates 64 eKr. Hiljem kuulus linn Bütsantsile ja 637. aastal vallutasid selle araablased, kes taastasid linna ajaloolse nime.
Uuesti valdas Bütsantas linna 974–987. Ristisõdijad piirasid linna 1098 ja 1124, ent ei suutnud vallutada. 1283 läks linn Saladini ja tema asutatud Aijubiidide dünastia kätte. 1260 rüüstasid linna mongolid, kelle käes Aleppo oli 1317. aastani, 1400 Timuri väed. Hiljem sattus ta Egiptuse mamelukkide võimu alla. 1516 liidendas Selim I Aleppo Osmanite impeeriumiga. Sel ajal oli linnas 50 tuhat elanikku.
9. augustil 1138 raputas linna ja ümbruskonda hävitav maavärin. Kuigi selle aja kohta saavad arvestused olla vaid ligikaudsed, on hukkunute arvuks oletatud 230 tuhat, mis teeks sellest hukkunute arvult 4. maavärina inimkonna ajaloos.
19. sajandi alguses oli Ḩalabis 200 000 elanikku. See oli tähtis kaubandus- ja tööstuskeskus, mille kaudu varustati kogu Lähis-Ida siidi, paberi, villa ja brokaadiga. Linna heaolu lõpetasid 24. augustil 1822 toimunud maavärisemine, 1827. aasta katkupuhang ja 1827. aasta kooleraepideemia. Sajandi keskel sai Ḩalab tuntuks kristlaste genotsiidiga. Sellele vastuseks 1850 puhkenud kristlaste ülestõusu uputasid Kerim-paša ja tema kindralid verre.
Ḩalab oli 2006. aastal islami kultuuripealinn.
Uudised linnast aastal 2012 [muuda]
- 10. veebruar 2012, Süüria suurlinnas kärgatasid plahvatused
- 24. juuli 2012, Aleppos käib lahing ajaloolises vanalinnas
- 25. juuli 2012, Süüria valitsus koondab vägesid Aleppo piirkonda
- 26. juuli 2012, Damaskuses ja Aleppos käib endiselt intensiivne lahingutegevus
- 27. juuli 2012, USA: Assadi väed valmistuvad Aleppo linnas veresaunaks
- 28. juuli 2012, Erdogan: Aleppos toimuva suhtes ei tohi pealtvaatajaks jääda
- 28. juuli 2012, Lavrov: ei maksa eeldada, et Süüria valitsus laseb end kukutada
- 30. juuli 2012, USA kaitseminister: Aleppost saab Bashar al-Assadi kirstunael
- 30. juuli 2012, Süüria mässulised: valitsus pole Aleppot enda valdusse saanud
- 31. juuli 2012, ÜRO: tuhanded inimesed on Aleppo linnas lõksus
- 31. juuli 2012, Aleppo lahingud jätkuvad mitmendat päeva
- 01. august 2012, ÜRO vaatlejate hinnangul eskaleerub Süüria konflikt iga päevaga
Vaata ka [muuda]
Välisviited [muuda]
- 26.07.2012, The Director-General of UNESCO appeals for the Protection of the World Heritage City of Aleppo
- Friday, 27 July 2012 17:25, ICOMOS warns on Aleppo’s cultural heritage
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ḩalab |
