Rahvusvaheline kosmosejaam

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Rahvusvaheline kosmosejaam
Rahvusvaheline kosmosejaam 7. märtsil 2011 (Pildistatud lahkuva süstiku Discovery pardalt).
Fakte ISS-i kohta
Start 1998
Stardipaik Bajkongõri kosmodroom (Kasahstan)
Kennedy Kosmosekeskus (USA)
Kaal 417 289 kg
Pikkus 51 m
Laius 109 m
Kõrgus umbes 20 m
Rõhk jaamas 101,3 kPa
Keskmine kiirus 7706,6 m/s  (27 743,8 km/h)
Täistiiru kestus 91 minutit
Rahvusvahelise kosmosejaama embleem

Rahvusvaheline kosmosejaam (inglise keeles International Space Station, lühend ISS) on rahvusvaheline orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil. ISS on mikrogravitatsioonilise keskkonnaga uurimislabor, kus kosmonaudid viivad läbi muu hulgas bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning teostavad astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi.[1][2][3] Kosmosejaam annab ainulaadse võimaluse testida süsteeme, mida vajatakse võimalikel lendudel Kuule ja Marsile.[4]

ISS on suurim Maa tehiskaaslane. Seda on võimalik Maalt palja silmaga näha.[5][6] ISSi orbiidi kõrgus on 278 kuni 460 km. Selle keskmine kiirus on 27 743,8 km/h. Ta teeb ööpäevas 15,7 tiiru Maa orbiidil.[7]

Projektis osalevad NASA, Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), Venemaa Kosmoseagentuur (RKA), Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur (JAXA) ja Kanada Kosmoseagentuur (CSA). Iga agentuur haldab enda ehitatud osa.[8][9] Omandiõigust ja kasutamist reguleerivad valitsustevahelised kokkulepped. Vastavalt kokkuleppele säilitab Venemaa täieliku omandiõiguse Venemaa orbitaalsegmendile[10], teised jaama osad on aga ülejäänud lepingupartnerite vahel ära jagatud.[11]

NASA sõnul on kosmosejaama eesmärgid kosmoseaparaatide tehnoloogiate arendamine ja katsetamine, meeskonnaliikmete tervise ja sooritusvõime tagamine kaugematel kosmoselendudel ning uurimislendudel tarvilike praktiliste kogemuste omandamine.[12] Venemaa Kosmoseagentuur on eesmärgina sõnastanud "püsiva inimeste kohaloleku Maa-lähedasel orbiidil".[12]

Kosmosejaama programm sai alguse mitme varasema majandusraskustesse sattunud projekti kokkusulatamisest. Selle projekteerimisel ja ehitamisel kasutati ära Ameerika Ühendriikide plaanitava kosmosejaama Freedom, Venemaa plaanitava jaama Mir-2, Euroopa Komoseagentuuri projekti Columbus ja Jaapani projekti Kibō jaoks tehtud ettevalmistused ning projektidele eraldatud ressursid.[13][14]

Koostöö algas aastal 1994 ühisprogrammiga USA kosmosesüstikute ja Venemaa kosmosejaama Mir vahel.[15] Esimese moodulina saadeti 1998. aastal orbiidile Venemaa Zarja.[13] Märtsis 2011 koosnes jaam viieteistkümnest survestatud moodulist ja ulatuslikust kande- ja ühenduskonstruktsioonide võrgust (integrated truss structure (ITS)). Jaama elektrivarustuse tagavad väliskonstruktsioonile paigaldatud 16 päikesepaneeli ning neli väiksemat paneeli Venemaa moodulitel. [16]

Kosmosejaama koostamist orbiidil alustati aastal 1998 ning viimaste plaanide kohaselt peaks see valmima 2012. aasta keskpaigaks. Jaam tegutseb vähemalt 2020. aastani, võimalik, et kuni 2028. aastani.[17][18]

Kosmosejaama meeskond on kahe- kuni kuueliikmeline. Jaam on olnud püsivalt mehitatud alates 31. oktoobrist 2000, kokku 13 aastat, 10 kuud ja 22 päeva. See on pikima kestusega pidevalt mehitatud programm. Varasem kestusrekord kuulus 3644 päevaga Miri mehitanud kosmonautidele.[19] Seisuga 27. detsember 2011 oli kosmosejaama pardal 30. ekspeditsioon.[20]

ESA hinnangul läheb kosmosejaama ehitamine ja haldamine 30 aasta jooksul maksma 100 miljardit eurot.[21] Teised hinnangud on ulatunud 35 miljardist USA dollarist kuni 160 miljardi dollarini.[22] Suurte kuludega seoses on palju kritiseeritud nii programmi finantseerimist, selle uurimissuutlikkust kui ka tehnilisi lahendusi.[23][24] Jaama ja Maa vahelisi lende teevad USA kosmosesüstikud, Venemaa kosmoselaev Sojuz ning mehitamata aparaadid Progress (Venemaa), Automated Transfer Vehicle (ESA) ja H-II Transfer Vehicle (Jaapan)[9]. 25. mail 2012 põkkus jaamaga esimene kommertskosmoselaev, firma SpaceX Dragon. Jaamas on viibinud 15 riigi kosmonaudid.[6]

Eesmärk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teadusuuringud[muuda | redigeeri lähteteksti]

NASA astronaut Scott Kelly

Püsival kosmosejaamal on eeliseid nii kosmoselaeva kui ka mehitamata satelliidiga võrreldes. Pikaajaline iseseisev viibimine kosmoses võimaldab teha katkematuid uuringuid ning omandada kogemusi ka jaama enda hoolduse, remondi ja täiendamise alal. Katse- ja vaatlustulemused on maa peal kiiresti kättesaadavad.[6][25]

Kosmoseaparaadis ümbritseb inimesi keskkond, mis ei suuda elu tagada. On küll leitud üksikud lihtsad eluvormid, mis suudavad ellu jääda ka avakosmoses, kuid inimesele mõjub subatomaarsete osakeste kiirgus hävitavalt.[26] Osaliselt kaitseb ISSi kiirguse eest Maa magnetväli. Keskmiselt umbes 70 000 km kaugusel Maast hakkab Maa magnetväli päikesetuult kõrvale kallutama. Ohtlikud on aga päikesepursked, mis ilmuvad praktiliselt ette hoiatamata. Venemaa moodulisse on rajatud spetsiaalne tugevamalt varjestatud osa, kuhu saab sellisel puhul varjuda.[27][28]

Iga meeskond viibib kosmosejaamas mitu kuud. Teaduslikke eksperimente tehakse iga päev, nädalas koguneb kuueliikmelisel meeskonnal umbes 250 inimtundi.[1][29] Viisteist esimest meeskonda viisid kokku läbi 138 suuremat teadusuuringut.[30] Uuringutulemused avaldatakse iga kuu.[4] Uuritakse eelkõige kaaluta oleku mõju inimesele ning tehakse eksperimente ja vaatlusi meditsiini, loodus- ja tehnikateaduste, astronoomia ja meteoroloogia vallas[1][2][3][31][32].

Tulevasi võimalikke kaugeid kosmoselende silmas pidades kogutakse andmeid pikaajalise kosmoses viibimise mõju kohta inimorganismile. Kogutakse andmeid muu hulgas lihaste atrofeerumise, osteoporoosi ja kehavedelike liikumise kohta organismis. Aastast 2006 pärinevate andmete põhjal on tõenäoline, et luukadu ja lihaskärbumine on pika lennu järel nii suur, et teisel planeedil maandumise korral tekiksid luumurrud ja liikumisraskused.[33][34]

Kosmosejaamas ei ole arsti. Meditsiiniuuringuid juhendab telemeetriliselt NASA loodud konsortsium National Space Biomedical Research Institute (NSBRI). Olulisemate uuringute seas on ultraheliuuringud, mille põhjal diagnoositakse võimalikud terviserikked, et eksperdid saaksid ravi määrata. Kosmoses saadud telemeditsiini kogemust on võimalik ära kasutada muu hulgas keskustest kaugel elavate inimeste haiguste diagnoosimiseks.[35][36][37]

NASA 2005. aastal vastu võetud aktis määratleti kosmosejaama USA segment riikliku laboratooriumina ning seati eesmärgiks edendada nii teiste avaliku sektori asutuste kui ka erasektori osalust uuringutes.[38]

Kosmonaudid osalevad ka haridusprogrammides ja teevad rahvusvahelist koostööd. Nad kaasavad tudengeid Maal tehtavatesse katsetesse ja viivad läbi näitlikke õppetunde. Erineva kultuuritaustaga kosmonautide koostöö jaamas annab kogemusi tulevasi rahvusvahelisi lende silmas pidades.[9][39]

Eellugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1980. aastate alguses plaanis NASA rajada kosmosejaama Freedom, Nõukogude Liit aga valmistus Miri väljavahetamiseks Mir-2 vastu.[13] Rahapuudusel takerdus Freedomi projekt juba komponentide katsetamise algstaadiumis ning pärast Nõukogude Liidu lagunemist mõeldi ka kogu programmi katkestamisele. Venemaa omakorda tühistas Mir-2-ga seotud plaanid.[13] Et ka teised kosmoseriigid olid rahalistes raskustes, otsustasid USA, Euroopa riigid, Venemaa, Jaapan ja Kanada kosmosejaama loomisel koostööd teha.[13]

Juunis 1992 leppisid Ameerika Ühendriikide president George Bush ja Venemaa president Boriss Jeltsin kokku ühises kosmoseprogrammis, mille raames sai üks USA astronaut võimaluse viibida Venemaa kosmosejaamas Mir ja kaks vene kosmonauti said osaleda kosmosesüstiku lennul.[13]

Septembris 1993 kuulutasid USA asepresident Al Gore ja Venemaa peaminister Viktor Tšernomõrdin välja plaani luua ühine kosmosejaam.[40]

Programmi kaasati kõigi osaliste kosmoseprojektid, nende seas olid NASA Freedom, RSA Mir-2, ESA Columbus ja Jaapani Kibō. Aastal 1998, kui Zarja esimese moodulina orbiidile saadeti, loodeti jaama ehitamisega lõpule jõuda 2003. aastal.[41]

Kosmosejaama ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaama ehitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Zarja sisemus
18. ekspeditsiooni komandöri Michael Fincke jaama videotutvustus jaanuaris 2009

Rahvusvahelise kosmosejaama koostamist orbiidil alustati novembris 1998.[42] Venemaa moodulid, välja arvatud Rassvet, startisid ja põkkusid automaatselt, teised moodulid toodi kohale kosmosesüstikutega ning paigaldati meeskonnaliikmete kaasabil. 2011. aasta 5. juuni seisuga olid kosmonaudid viibinud avakosmoses üle tuhande tunni ning sooritanud kokku 159 kosmosekõndi, neist 127 kosmosejaamast ja 32 põkkunud kosmosesüstikutest.[43]

Esimese moodulina startis raketi Proton jõul 20. novembril 1998 Venemaa Zarja. Moodul suutis manööverdada ning tal olid sidevahendid ja elektrivarustus, kuid ta ei taganud inimesele sobilikku elukeskkonda. Kaks nädalat hiljem toodi kosmosesüstiku Endeavour lennuga STS-88 kohale USA moodul Unity. Üks Unity kahest telgmisest põkkumisseadmest ühendati Zarjaga, teine oli ühendatud süstikuga. Järgnenud kahe aasta jooksul võeti Mir orbiidilt maha. 12. juulil 2000 saadeti orbiidile Venemaa moodul Zvezda. Selle päikesepaneelid ja sideantennid olid seadistatud automaatselt paigalduma. Orbiidil tiirlev kahest moodulist koosnev jaam põkkus maapealse juhtimiskeskuse abiga Zvezdaga. Zvezda arvutisüsteem võttis peagi pärast põkkumist Zarja käest ohjad üle. Zvezda lisandumisega sai võimalikuks inimese asumine kosmosekeskusse. Uues moodulis olid magamiskohad, tualett, köök, süsihappegaasifiltrid, õhuniiskuse eemaldajad, hapnikugeneraatorid, treeninguseadmed ning kommunikatsioonivahendid juhtimiskeskusega ühenduse pidamiseks.[44][45]

Esimesed elanikud saabusid kosmosejaama 1. ekspeditsiooniga 2000. aasta novembris kosmoselaevaga Sojuz TM-31. Umbes samal ajal toimunud süstikulennud STS-92 ja STS-97 lisasid kande- ja ühenduskonstruktsioonide komponente, sideseadmeid ja päikesepaneele.[46]

Järgmise kahe aasta jooksul startis raketiga Sojuz-U moodul Pirs; kosmosesüstikud Discovery, Atlantis ja Endeavour toimetasid kohale laborimooduli Destiny, õhuluku Quest ja robotkäe Canadarm2.[47]

Atlantise pardal lennul STS-115 toodi täiendav komplekt päikesepaneele. Lennud STS-116, STS-117 ja STS-118 lisasid konstruktsioonielemente ja kolmanda komplekti päikesepaneele. Tänu lisandunud energiavarustusele sai võimalikuks uute moodulite lisamine. Järgmisena paigaldati ühendusmoodul Harmony ja ESA labor Columbus, seejärel Jaapani mooduli Kibō kaks esimest komponenti. Märtsis 2009 lisati STS-119 kohale toimetatud päikesepaneelid ja juulis 2009 lennuga STS-127 saabunud Kibō viimane osa. Järgmisena paigaldati Venemaa moodul Poisk. Veebruaris 2010 tõi süstiku Endeavour lend STS-130 ühendusmooduli Tranquility ja ESA observatooriumi Cupola, mais 2010 tõi Atlantis lennuga STS-132 eelviimase Venemaa mooduli Rassvet. Süstiku Discovery viimase lennuga STS-133 toodi kohale Itaalia moodul Leonardo.

Märtsis 2011 koosnes kosmosejaam viieteistkümnest survestatud moodulist. Puudu on veel viimane moodul, Venemaa labor Nauka, ning osa väliskonstruktsioonile paigaldatavaid komponente, sealhulgas ESA robotkäsi (European Robotic Arm). Jaam loodetakse lõplikul kujul valmis saada 2011. aasta lõpuks. Kosmosejaama lõplik mass ulatub 400 tonnini.[42][41]

Kosmosesüstiku Endeavour mais 2011 toimunud viimase lennuga STS-134 viidi kosmosejaama seade kosmilise kiirguse uurimiseks ning antiaine ja tumeaine leidmiseks (Alpha Magnetic Spectrometer, AMS-02).

Survestatud moodulid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moodul Lend Kuupäev Transpordiviis Riik Pilt Märkused
Zarja
1A/R 20. november 1998 Proton-K Venemaa (ehitaja)
USA (rahastaja)
Zarya from STS-88.jpg [48]
Esimene orbiidile saadetud moodul; praegu kasutatakse seda säilitusruumina. Mooduli külge kinnitatud mahutitesse mahub üle 5,4 tonni kütust.
Unity
(esimene ühendusmoodul)
2A 4. detsember 1998 Endeavour, STS-88 USA ISS Unity module.jpg [49]
Ühendusmoodul USA ja Venemaa segmendi vahel. Tal on põkkumisseadmed Z1-sõrestiku, õhuluku Quest, labori Destiny, ühendusmooduli Tranquility ja mooduli Leonardo jaoks.
Zvezda

(teenindusmoodul)
1R 12. juuli 2000 Proton-K Venemaa A module consisting of a stepped-cylinder main compartment with a spherical docking compartment at one end. Two blue solar arrays project from the module, with Earth and space in the background. [50]
Teenindusmoodul, kus paiknevad kosmonautide eluruumid, kliimaseadmed ja juhtimiskeskus. Moodulil on põkkumisseade Sojuzi, Progressi ja kosmoseaparaadi Automated Transfer Vehicle jaoks.
Destiny
(USA labor)
5A 7. veebruar 2001 Atlantis, STS-98 USA A module consisting of a long, metallic cylinder, floats against the blackness of space suspended by the ISS robotic arm. The module has a highly flattened cone at each end, and pieces of ISS and space shuttle hardware are visible to the right of the image. [51]
USA peamine uurimisbaas, ka varustuse mahutamise koht.
Quest
(õhulukk)
7A 12. juuli 2001 Atlantis, STS-104 USA A module suspended in space by the ISS robotic arm. In view are the module's two compartments, the short, wide equipment lock to the left of the image, and the long, narrow crew lock to the left. The Earth and blackness of space are visible in the background, with the blurred corner of another module visible in the foreground, at top-right. [52]
ISS-i põhiline õhulukk, mille kaudu minnakse avakosmosse. See on spetsiaalselt reguleeritud õhurõhuga moodul, kus kosmonaudid veedavad kosmosekõnni eelse öö.
Pirs
(põkkumisseade)
4R 14. september 2001 Sojuz-U, Progress M-SO1 Venemaa A small, cylindrical module, covered in white insulation with docking equipment at one end. In the background are some other modules and some blue solar arrays. [53]
Õhulukk ja põkkumisseade kosmoseaparaatide Sojuz ja Progress jaoks.
Harmony
(teine ühendusmoodul)
10A 23. oktoober 2007 Discovery, STS-120 ESA (ehitaja)
USA (operaator)
A module shown against a backdrop of the space station. The module is a large metallic cylinder, with a white circle visible on the side facing the camera. [54]
Ühendusmoodul
Columbus
(Euroopa labor)
1E 7. veebruar 2008 Atlantis, STS-122 ESA A module seen through a space shuttle window. The module is a metallic cylinder with flattened cones at each end, with a large white circle visible on the end facing the camera. In the background is the wing of a space shuttle, some other ISS hardware and the blackness of space. [55][56]
Kibō katsemoodul 1J/A 11. märts 2008 Endeavour, STS-123 Jaapan A module consisting of a short, metallic cylinder with a flattened cone at one end. A number of gold-coloured handrails are visible on the module, along with other pieces of ISS hardware in the background. [57]
Kibō survestatud moodul 1J 31. mai 2008 Discovery, STS-124 Jaapan A module consisting of a long, metallic cylinder. The module has a robotic arm attached to the end of the cylinder facing the camera, along with an airlock and several covered windows. On the right-hand side of the module is a Japanese flag. A space shuttle and other ISS hardware is visible in the background, with the blackness of space as the backdrop. [57][58]
Poisk 5R 10. november 2009 Sojuz-U, Progress M-MIM2 Venemaa A squat cylindrical module, covered in white insulation, with a small porthole and the Russian word for "search" visible. Attached to the module is another cylindrical module, covered in brown insulation. A folded solar array and a third module, covered in white insulation, is visible at the top of the image. [59][60]
Tranquility
(kolmas ühendusmoodul)
20A 8. veebruar 2010 Endeavour, STS-130 ESA (ehitaja)
USA (operaator)
A module shown against a backdrop of the Earth, held by a white robotic arm. The module is a large metallic cylinder, with a white circle visible on the side facing the camera. A short, conical module covered in white insulation is visible at one end of it. [61][62]
Cupola 20A 8. veebruar 2010 Endeavour, STS-130 ESA (ehitaja)
USA (operaator)
A small, squat module with three of seven windows visible, seen against the backdrop of space. Open shutters are visible next to each window, and an astronaut can be seen inside the module through the windows. [63]
Rassvet ULF4 14. mai 2010 Atlantis, STS-132 Venemaa A short, cylindrical module, covered in white insulation, suspended in space on the end of a white robotic arm. A smaller white cylinder is attached at one end, and a folded square radiator is mounted at the other. Various antennas and poles project from the module, and the Earth forms the backdrop. [41]
Leonardo
ULF5 24. veebruar 2011 Discovery, STS-133 Itaalia (ehitaja)
USA (operaator)
A silver, cylindrical module, with the NASA logo and a number of Italian symbols placed upon it, seen attached to another module on the edge of the image at left. The module has a yellow and silver attachment at each corner, and the image is backdropped by the Earth, with a white robotic arm visible in the foreground. [64][65][66]
Nauka 3R Mai 2012[67] Proton-M Venemaa A computer-generated image of a module. The module is a stepped cylinder covered in white insulation, with a spherical compartment and airlock at one end. Two blue solar arrays project from the module, as does a robotic arm. Several other pieces of ISS hardware, faded to highlight the module, are visible in the background. [41][68]
ISSi konstruktsioon.svg

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 International Space Station Overview, vaadatud 17. veebruaril 2009
  2. 2,0 2,1 Fields of Research
  3. 3,0 3,1 Getting on Board
  4. 4,0 4,1 ISS Research Program, vaadatud 27. veebruaril 2009
  5. International Space Station Sighting Opportunities, vaadatud 28. jaanuaril 2009
  6. 6,0 6,1 6,2 Nations Around the World Mark 10th Anniversary of International Space Station, vaadatud 6. märtsil 2009
  7. See the ISS from your home town, vaadatud 18. juunil 2010
  8. Human Spaceflight and Exploration—European Participating States, vaadatud 17. jaanuaril 2009
  9. 9,0 9,1 9,2 Gary Kitmacher (2006). Reference Guide to the International Space Station. Canada: Apogee Books, 71–80. ISBN 978-1-894959-34-6. 
  10. Memorandum of Understanding Between the National Aeronautics and Space Administration of the United States of America and the Russian Space Agency Concerning Cooperation on the Civil International Space Station, vaadatud 19. aprillil 2009
  11. ISS Intergovernmental Agreement, vaadatud 19. aprillil 2009
  12. 12,0 12,1 (2006) Review of NASA Plans for the International Space Station. Washington, DC: National Academies. ISBN 978-0-309-10085-4. 
  13. 13,0 13,1 13,2 13,3 13,4 13,5 David M Harland. "The Story of Space Station Mir"
  14. John E. Catchpole (17 June 2008). The International Space Station: Building for the Future. Springer-Praxis. ISBN 978-0-387-78144-0. 
  15. Shuttle–Mir History/Background/How "Phase 1" Started, vaadatud 12. aprillil 2007
  16. Spread Your Wings, It's Time to Fly, vaadatud 21. septembril 2006
  17. ESA Formally Agrees to Continue ISS Through 2020, vaadatud 1. juunil 2011.
  18. Space station partners set 2028 as certification goal, vaadatud 1. juunil 2011
  19. We've Only Just Begun, vaadatud 6. märtsil 2009
  20. Expedition 30, vaadatud 27. detsembril 2011
  21. How Much Does It Cost?, vaadatud 27. märtsil 2008
  22. What's the cost of the space station?, vaadatud 30. septembril 2008
  23. Scientists Believe ISS Is Waste Of Money, vaadatud 17. detsembril 2009
  24. James P. Bagian et al. (2001). Readiness Issues Related to Research in the Biological and Physical Sciences on the International Space Station. United States National Academy of Sciences. 
  25. International Space Station, vaadatud 14. juunil 2008
  26. Beer microbes live 553 days outside ISS, vaadatud 4. juunil 2011
  27. Solar Flare Hits Earth and Mars
  28. A new kind of solar storm
  29. The International Space Station: life in space, vaadatud 17. veebruaril 2009
  30. ISS: Still in assembly, producing science research accomplishments, vaadatud 27. septembril 2009
  31. http://www.isas.jaxa.jp/e/forefront/2009/ueno/index.shtml Monitor of All-sky X-ray Image (MAXI)], vaadatud 12. märtsil 2011
  32. ESA via SPACEREF "SOLAR: three years observing and ready for solar maximum", vaadatud 14. märtsil 2011
  33. Jay Buckey (23 February 2006). Space Physiology. Oxford University Press USA. ISBN 978-0-19-513725-5. 
  34. Ion engine could one day power 39-day trips to Mars, vaadatud 8. jaanuaril 2010
  35. http://www.nasa.gov/mission_pages/station/science/experiments/ADUM.html Advanced Diagnostic Ultrasound in Microgravity (ADUM), vaadatud 1. oktoobril 2009
  36. Sishir Rao et al.year=2008. "A Pilot Study of Comprehensive Ultrasound Education at the Wayne State University School of Medicine". Journal of Ultrasound in Medicine 27 (5): 745–749. PMID 18424650. 
  37. Michael Fincke et al. (2004). "Evaluation of Shoulder Integrity in Space: First Report of Musculoskeletal US on the International Space Station". Radiology 234 (2): 319–322. PMID 15533948. 
  38. http://frwebgate.access.gpo.gov/cgi-bin/getdoc.cgi?dbname=109_cong_public_laws&docid=f:publ155.109.pdf NASA Authorization Act 2005, vaadatud 6. märtsil 2009
  39. Gro Mjeldheim Sandal ja Dietrich Manzey. "Cross-cultural issues in space operations: A survey study among ground personnel of the European Space Agency", Acta Astronautica, detsember 2009, lk 1520–1529
  40. Space Station: Impact of the Expanded Russian Role on Funding and Research, vaadatud 3. novembril 2006
  41. 41,0 41,1 41,2 41,3 Consolidated Launch Manifest, vaadatud 8. juulil 2008
  42. 42,0 42,1 On-Orbit Elements, vaadatud 19. juunil 2010
  43. The ISS to Date, vaadatud 21. märtsil 2011
  44. [1]
  45. STS-88, vaadatud 19. aprillil 2011
  46. STS-92, vaadatud 19. aprillil 2011
  47. HSF: ISS assembly sequence and on-orbit configuration, vaadatud 6. märtsil 2009
  48. Zarya Module
  49. Unity Connecting Module: Cornerstone for a Home in Orbit
  50. Zvezda Service Module
  51. NASA—US Destiny Laboratory
  52. Space Station Extravehicular Activity
  53. Pirs Docking Compartment
  54. Harmony Node 2
  55. PRCB plan STS-122 for NET Feb 7—three launches in 10–11 weeks
  56. Columbus laboratory
  57. 57,0 57,1 NASA—Kibo Japanese Experiment Module
  58. About Kibo
  59. Docking Compartment-1 and 2
  60. Russian module launches via Soyuz for Thursday ISS docking
  61. NASA Names Space Module After Moon Base, Not Stephen Colbert, vaadatud 15. aprillil 2009
  62. http://www.esa.int/esaHS/ESAFQL0VMOC_iss_0.html Node 3: Connecting Module, vaadatud 28. märtsil 2009
  63. Cupola, vaadatud 28. märtsil 2009
  64. STS-133 refined to a five crew, one EVA mission—will leave MPLM on ISS
  65. Europe looks to buy Soyuz craft
  66. Shuttle Q&A Part 5, vaadatud 12. oktoobril
  67. Consolidated Launch Manifest, vaadatud 1. märtsil 2011
  68. September 2007 FGB-based Multipurpose Lab Module (MLM)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]