Kultuuriministeerium

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti kultuuriministeeriumist; üldmõiste kohta vaata artiklit Kultuuriministeerium (üldmõiste)

Kultuuriministeerium on Eesti ministeerium, mille valitsemisalas on riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamises ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Ministeeriumi hoone asub Tallinnas, Suur-Karja tänav 23.

Kultuuriministeerium loodi 1953. ja taasloodi 1990. aastal.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kultuuriministeerium loodi 27. aprillil 1953. aastal. 1988. aastal reorganiseeriti ministeerium Eesti NSV Riiklikuks Kultuurikomiteeks. 1990. aastal taasloodi kultuuriministeerium. 1992. aasta hilissügisel ühendati kaks ministeeriumi ühtseks kultuuri- ja haridusministeeriumiks. 1996. aastast sai kultuur kui eriomane ja spetsiifiline valdkond taas omaette ministeeriumi.

Kultuuriministeeriumi hoone[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kultuuriministeerium asub Tallinna südalinnas Eesti ühes imposantsemas 20. sajandi ehitises - juugendstiilses, rahvusromantika ja uusklassitsismi sugemetega endises büroo-üürimajas.

Rahvusvahelise konkursi võitnud soome arhitekti Eliel Saarineni projekteeritud 5-korruseline hoone valmis Suur-Karja, Väike-Karja tänava ja Pärnu maanteega piiratud krundil Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse eestvõtmisel 1911-1912. Hoonet nimetatakse ka Saarineni Majaks.

Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega.

Algselt kaunistasid hoonet 1913. aastal ärklite peale paigutatud, kujur Jaan Koorti loodud egiptusepärased tsemendist dekoratiivskulptuurid, mis kõrvaldati 1921.aastal.

II korrusel Suur-Karja tänava pool, praegustes Kultuuriministeeriumi ruumides, paiknesid stiilse tammevoodri ja -mööbliga pangaruumid, mitmed erabürood ning Laenu-Hoiu Ühisus. Algsest interjöörist on tänini peaaegu muutmatul kujul säilinud sissekäik koos trepikojaga. Maja ülakorrustel olid korterid, alumisel suurte vitriinakendega korrusel äritsoon, mis on oma fuktsiooni säilitanud tänaseni.

Kultuuriministeeriumi kõrval paiknevad hooneansamblis praegu ka Eesti Kultuurkapital, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Teatri Agentuur.

Struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ministeeriumi juhib kultuuriminister, kelleks alates 2013. aasta detsembrist on Urve Tiidus.

Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler.

Kultuuriministeeriumi koosseisus on viie asekantsleri ametikohad: spordi asekantsler, kaunite kunstide asekantsler, kultuuriväärtuste asekantsler, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler ning õiguse ja varahalduse asekantsler.

Struktuuriüksused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ministeeriumi osakonnad on:

  • kunstide osakond, mis tegeleb teatri, muusika ja kontserttegevuse, kirjanduse ja kirjastustegevuse, kunstide, arhitektuuri ja audiovisuaalvaldkonna teemadega;
  • kultuuriväärtuste osakond, mis tegeleb raamatukogunduse, rahvakultuuri, museoloogilise tegevuse ning muinsuskaitseteemadega;
  • kultuurilise mitmekesisuse osakond, mis tegeleb tingimuste loomisega rahvusvähemuste kultuurielu arenguks ja nende lõimumiseks Eesti ühiskonda, kultuurisidemete toetamisega rahvuskaaslaste ja hõimurahvastega;
  • spordiosakond tegeleb spordi- ja kehakultuuriteemadega;
  • finantsosakond koostab ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu, kontrollib eelarvevahendite sihipärast kasutamist üle ja lahendab riigivaraga seotud küsimusi;
  • arendus- ja personaliosakond tegeleb arendustegevuse ja strateegilise planeerimise, kultuuripoliitika analüüsimise ja loomemajanduse arendamisega;
  • üldosakond hoolitseb ministeeriumi asjaajamise, raamatupidamise, samuti haldustöö korraldamise eest;
  • välissuhete osakond tegeleb välissuhete, Euroopa Liidu teemade, riikidevaheliste kultuurikoostöölepetega jpm;
  • õigus- ja varahaldusosakond tegeleb õigusloome, lepingute, õigusalase nõustamisega jpm;
  • siseauditi osakond tegeleb sisekontrolli süsteemiga nii ministeeriumis kui haldusalas;
  • avalike suhete osakond hoolitseb ministeeriumi avalike suhete ja sisekommunikatsiooni alase tegevuse kavandamise ja korraldamise eest.

Valitsemisala asutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on kokku 54 asutust muinsuskaitse-, teatri-, muusika-, muuseumi- jne valdkonnas. Täielik nimekiri asub Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]