Kultuuriministeerium

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti kultuuriministeeriumist; üldmõiste kohta vaata artiklit Kultuuriministeerium (üldmõiste)

Kultuuriministeerium on Eesti valitsusasutus, asukohaga Tallinn, Suur-Karja tänav 23. Ministeeriumi valitsemisalas on riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamises ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Kultuuriministeerium loodi 1953. ja taasloodi 1990. aastal.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kultuuriministeeriumi hoone Suur-Karja 23, Tallinn

Kultuuriministeerium loodi 27. aprillil 1953. aastal. 1988. aastal reorganiseeriti ministeerium Eesti NSV Riiklikuks Kultuurikomiteeks. 1990. aastal taasloodi Kultuuriministeerium. 1992. aasta hilissügisel ühendati kaks ministeeriumi ühtseks Kultuuri- ja Haridusministeeriumiks. 1996. aastast sai kultuur kui eriomane ja spetsiifiline valdkond taas omaette ministeeriumi, eksisteerib eraldiseisev Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium.

Ministeeriumi juhib kultuuriminister.

Kultuuriministeeriumi hoone[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kultuuriministeerium asub Eesti ühes imposantsemas 20. sajandi ehitises - juugendstiilses, rahvusromantika ja uusklassitsismi sugemetega endises büroo-üürimajas Tallinna südalinnas.

Tallinna uut ärikeskust kujundav, eelnenud rahvusvahelise konkursi võitnud maineka soome arhitekti Eliel Saarineni (1873-1950) projekteeritud hoone valmis Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse eestvõtmisel 1911-1912.

Monumentaalne 5-korruseline Krediitühistu maja paigutub Suur-Karja, Väike-Karja tänava ja Pärnu maanteega piiratud ahtale krundile.

Vaade Kultuuriministeeriumi hoone sisehoovist

Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega.

Algselt kaunistasid hoonet 1913. aastal ärklite peale paigutatud, kujur Jaan Koorti (1883-1935) loodud egiptusepärased tsemendist dekoratiivskulptuurid, mis kõrvaldati 1921.aastal.

II korrusel Suur-Karja tänava pool, praegustes Kultuuriministeeriumi ruumides, paiknesid stiilse tammevoodri ja -mööbliga pangaruumid, mitmed erabürood ning Laenu-Hoiu Ühisus. Algsest interjöörist on tänini peaaegu muutmatul kujul säilinud sissekäik koos trepikojaga. Maja ülakorrustel olid korterid, alumisel suurte vitriinakendega korrusel paigutus äritsoon, mis on oma fuktsiooni säilitanud tänaseni.

Kultuuriministeeriumi kõrval paiknevad hooneansamblis praegu ka Eesti Kultuurkapital, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Teatri Agentuur.

Struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ministeeriumi juhib kultuuriminister, kelleks alates 2013. aasta detsembrist on Urve Tiidus.

Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler.

Kultuuriministeeriumi koosseisus on viie asekantsleri ametikohad: spordi asekantsler, kaunite kunstide asekantsler, kultuuriväärtuste asekantsler, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler ning õiguse ja varahalduse asekantsler.

Struktuuriüksused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ministeeriumi osakonnad on:

  • kunstide osakond, mis tegeleb teatri, muusika ja kontserttegevuse, kirjanduse ja kirjastustegevuse, kunstide, arhitektuuri ja filmi teemadega;
  • kultuuriväärtuste osakond, mis tegeleb raamatukogunduse, rahvakultuuri, museoloogilise tegevuse ning muinsuskaitseteemadega;
  • kultuurilise mitmekesisuse osakond, mis tegeleb tingimuste loomisega rahvusvähemuste kultuurielu arenguks ja nende lõimumiseks Eesti ühiskonda, kultuurisidemete toetamisega rahvuskaaslaste ja hõimurahvastega;
  • spordiosakond tegeleb spordi- ja kehakultuuriteemadega;
  • meediaosakond tegeleb meedia ja autoriõigusealaste teemadega, seaduses sätestatud pädevuse piires ka riikliku järelevalve teostamisega;
  • finantsosakond koostab ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu, kontrollib eelarvevahendite sihipärast kasutamist üle ja lahendab riigivaraga seotud küsimusi;
  • arendus- ja personaliosakond tegeleb arendustegevuse ja strateegilise planeerimise, kultuuripoliitika analüüsimise ja loomemajanduse arendamisega;
  • üldosakond hoolitseb ministeeriumi asjaajamise, raamatupidamise, samuti haldustöö korraldamise eest;
  • välissuhete osakond tegeleb välissuhete, Euroopa Liidu teemade, riikidevaheliste kultuurikoostöölepetega jpm;
  • õigus- ja varahaldusosakond tegeleb õigusloome, lepingute, õigusalase nõustamisega jpm;
  • siseauditi osakond tegeleb sisekontrolli süsteemiga nii ministeeriumis kui haldusalas;
  • avalike suhete osakond hoolitseb ministeeriumi avalike suhete ja sisekommunikatsiooni alase tegevuse kavandamise ja korraldamise eest.

Valitsemisala asutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on kokku 55 asutust muinsuskaitse-, teatri-, muusika-, muuseumi- jne valdkonnas. Täielik nimekiri asub Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]