New York

Allikas: Vikipeedia

See artikkel on linnast; osariigi kohta vaata artiklit New Yorgi osariik

New Yorgi pitsat
New York

[ njuu j'ork ]
inglise City of New York

New Yorgi lipp

Pindala: 1214 km²
Elanikke: 8 175 133 (2010)

koordinaadid: 40° 40′ N, 74° 0′ Wkoordinaadid: 40° 40′ N, 74° 0′ W

New York (inglise keeles ametlik nimi City of New York; mitteametlik nimi New York City, et eristada linna New Yorgi osariigist, kus ta asub) on USA suurima elanike arvuga linn ning México järel elanike arvult teine linn Põhja-Ameerikas.

New Yorki hüütakse USA-s hellitavalt "Big Apple" ('suur õun') ning teda peetakse üheks "maailmalinnadest". Newyorklased nimetavad oma linna "maailma pealinnaks", mida õigustab see, et seal asub ÜRO peakorter ning seal asuvad kõik saatkonnad ÜRO juures.

New York on üks maailma finants-, kaubandus- ja majanduskeskusi.

Et New Yorgis on immigrante rohkem kui 180 riigist, siis on ta üks kosmopoliitsemaid kohti maailmas.

Linnapea on alates 2001. aastast Michael R. Bloomberg.

[redigeeri] Ajalugu

13. septembril 1788 kuulutati New York Ameerika Ühendriikide esimeseks pealinnaks.

[redigeeri] Haldusjaotus

Halduslikult jaguneb New York viieks linnaosaks (Borough):

Bronx (elanikke 1 357 589), hiphop- kultuuri sünnipaik, pesapalliklubi New York Yankeesi kodustaadioni asupaik
Brooklyn (elanikke 2 486 235), suurima elanike arvuga linnaosa, kuni 1898. aastani eraldi linn; seal asub USA üks esimesi lõbustusparke Coney Islandil ning selle vahetus läheduses vene rahvusest sisserännanute piirkond Brighton Beach
Manhattan (elanikke 1 593 200), linna äri- ja meelelahutuskeskus
Queens (elanikke 2 241 600), suurima pindalaga linnaosa, asub Long Islandi lääneosas; pesapalliklubi New York Mets kodustaadioni asupaik; Flushing Meadows-Corona pargis toimuvad iga-aastased USA lahtised meistrivõistlused tennises. Queensis asuvad New Yorgi suurimad rahvusvahelised lennujaamad La Guardia ja Kennedy lennujaam. Sillad ja tunnelid ühendavad Queensi Manhattaniga. Sai linnaosaks aastal 1898.
Staten Island (elanikke 464 573), kus on suurim itaalia päritolu ameeriklaste kogukond.

Suurem osa New Yorgi linnast paikneb saartel: Manhattan ja Staten Island omaette, Queens ja Brooklyn hõlmavad Long Islandi lääneosa. Ainult Bronx on osa mandrist.

[redigeeri] Linna infrastruktuur

Kuna linaosad asuvad East Riveri ja Hudsoni jõest eraldatuna, siis on linna infrastruktuuri olulisteks linnaosasid ühendavad sillad: Manhattani sild, Brooklyni sild, Queensboro sild, Williamsburgi sild - üle East Riveri; Georg Washingtoni sild, Triboroughi sild, Whitestone sild, Throgs Necki sild ja Verzzano-Narrowsi sild (arhitekt Othmar Ammann) üle Hudsoni jõe.

[redigeeri] Rahvastik

New York on üks tihedamalt asustatud kohti USA-s. Linna elanike arv ületab 2000. aasta rahvaloenduse järgi 8 miljonit ja 2009. aastal elas seal 8 391 881^[1] ja 2010. aasta rahvaloenduse järgi 8 175 133 inimest.

New Yorgi linna ümber on tekkinud New Yorgi linnastu, mille elanike arv on umbes 22,2 miljonit. See omakorda on osa Bostonist Washingtonini ulatuvast nn BosWashi megalopolisest, mille elanike arv on ligikaudu 50 miljonit.

[redigeeri] Majandus

New York Citys oli 2005. aastal USA suurim ja maailmas teine SKP, mis oli 1133 miljardit USA dollarit. Sellest suurem SKP oli ainult Tokyos ($1191 mld).^[2]