Mine sisu juurde

Eesti linnad

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti linnade loend)

2026. aasta seisuga on Eestis 47 linna, mis on asustusüksused.[1][2] Neist kümme on samades piirides omavalitsusüksused, viis linnasisesed linnad ja ülejäänud 32 vallasisesed linnad.

Eestis loetakse linnaks üldjuhul asustusüksusi, milles on vähemalt 1000 elanikku.[2] Suurima elanike arvuga on pealinn Tallinn (452 563 elanikku, 2026) ja väikseima elanike arvuga Kallaste (628 elanikku, 2026).[3] 2026. aasta rahvaloenduse andmetel elas linnades kokku 898 228 inimest.

Eesti linnade loend

[muuda | muuda lähteteksti]

Tärninga on tähistatud linnad, mis on samades piirides asustus- ja omavalitsusüksused.

Linn Linna
staatus		 Pindala
(km²)		 Elanikke
(2026)[3]		 Maakond Omavalitsus-
üksus
Tallinn 1248 159,3452 563 Harjumaa Tallinn*
Tartu ? 39,096 506 Tartumaa Tartu linn
Narva 1345 68,751 411 Ida-Virumaa Narva linn*
Pärnu 1251 33,240 934 Pärnumaa Pärnu linn
Kohtla-Järve 1946 39,332 368 Ida-Virumaa Kohtla-Järve linn*
Viljandi 1283 14,717 000 Viljandimaa Viljandi linn*
Maardu 1980 23,416 812 Harjumaa Maardu linn*
Rakvere 1302 10,615 345 Lääne-Virumaa Rakvere linn*
Kuressaare 1563 15,512 729 Saaremaa Saaremaa vald
Sillamäe 1957 12,111 942 Ida-Virumaa Sillamäe linn*
Võru 1784 14,011 813 Võrumaa Võru linn*
Valga 1584 16,711 732 Valgamaa Valga vald
Keila 1938 11,210 986 Harjumaa Keila linn*
Jõhvi 1938 7,610 448 Ida-Virumaa Jõhvi vald
Haapsalu 1279 11,19 338 Läänemaa Haapsalu linn
Paide 1291 10,17 873 Järvamaa Paide linn
Saue 1993 4,46 146 Harjumaa Saue vald
Elva 1938 9,95 560 Tartumaa Elva vald
Tapa 1926 17,45 388 Lääne-Virumaa Tapa vald
Põlva 1993 5,55 292 Põlvamaa Põlva vald
Rapla 1993 4,75 209 Raplamaa Rapla vald
Türi 1926 6,95 022 Järvamaa Türi vald
Jõgeva 1938 3,94 934 Jõgevamaa Jõgeva vald
Kiviõli 1946 11,84 645 Ida-Virumaa Lüganuse vald
Paldiski 1783 59,93 975 Harjumaa Lääne-Harju vald
Põltsamaa 1926 6,03 966 Jõgevamaa Põltsamaa vald
Sindi 1938 5,03 749 Pärnumaa Tori vald
Kunda 1938 10,12 975 Lääne-Virumaa Viru-Nigula vald
Kärdla 1938 4,52 871 Hiiumaa Hiiumaa vald
Kehra 1993 3,92 755 Harjumaa Anija vald
Narva-Jõesuu 1993 10,22 611 Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linn
Tõrva 1926 4,82 549 Valgamaa Tõrva vald
Loksa 1993 3,82 459 Harjumaa Loksa linn*
Tamsalu 1996 6,32 287 Lääne-Virumaa Tapa vald
Otepää 1936 6,22 052 Valgamaa Otepää vald
Räpina 1993 3,82 002 Põlvamaa Räpina vald
Kilingi-Nõmme 1938 4,31 567 Pärnumaa Saarde vald
Karksi-Nuia 1993 2,91 404 Viljandimaa Mulgi vald
Võhma 1993 1,91 219 Viljandimaa Põhja-Sakala vald
Lihula 1993 4,21 205 Pärnumaa Lääneranna vald
Antsla 1938 2,91 201 Võrumaa Antsla vald
Mustvee 1938 5,71 101 Jõgevamaa Mustvee vald
Suure-Jaani 1938 2,91 081 Viljandimaa Põhja-Sakala vald
Abja-Paluoja 1993 4,51 030 Viljandimaa Mulgi vald
Püssi 1993 2,1852 Ida-Virumaa Lüganuse vald
Mõisaküla 1938 2,2693 Viljandimaa Mulgi vald
Kallaste 1938 2,3628 Tartumaa Peipsiääre vald
Eesti linnade rahvaarv rahvaloenduste andmetel (1922–2021)
Linn 1922 1934 1959[4] 1970[4] 1979[4] 1989[5] 2000[5] 2011[5] 2021[3]
Tallinn 122 419 137 792 281 714369 583441 800499 421400 378393 222438 341
Tartu 50 342 58 876 74 26390 459104 381113 420101 16997 60091 407
Narva 26 912 23 512 30 38161 34675 90984 97568 68058 66353 424
Pärnu 18 499 20 334 41 02950 22454 05156 93745 50039 72838 347
Kohtla-Järve 40 46482 55887 47291 66447 67937 20132 577
Viljandi 9400 11 788 17 91620 81422 36823 08020 75617 47316 875
Maardu 16 05216 73817 52415 284
Rakvere 7660 10 027 14 29617 89119 01119 82217 09715 26414 984
Kuressaare 3364 4478 972012 14014 20716 16614 92513 16612 698
Sillamäe 821013 50516 15720 56117 19914 25212 230
Valga 9455 10 842 13 35416 79518 47417 72214 32312 26111 792
Võru 5077 5332 10 70015 39816 76717 49614 87912 66711 533
Jõhvi 10 50212 11211 02510 130
Keila 30325574719410 0729388976310 078
Haapsalu 4251 4649 856711 48313 03514 61712 05410 2519220
Paide 2980 3285 58347911964110 849964282287544
Saue 495855145831
Elva 4800636563586325602056075616
Tapa 3751 800110 03710 85110 439676558965168
Põlva 646757675115
Türi 2903 5625627566266862632459545070
Rapla 575852024887
Jõgeva 2496364453897035642055014851
Kiviõli 10 44411 15311 05010 390740556344725
Põltsamaa 2609 3667452348935207484941883847
Sindi 3083390844284548417940763744
Paldiski 1053 851 3387690773117690424840853542
Kärdla 2688296934264139377330503160
Kunda 3776522648285037389934222865
Tõrva 2599 2579275531573546320127292690
Narva-Jõesuu 298326322664
Kehra 322428892607
Loksa 349427592467
Otepää 2158242422892424228221082074
Räpina 296727512066
Tamsalu 261822362053
Kilingi-Nõmme 2141231925072504222320751605
Karksi-Nuia 226919311453
Võhma 159613141280
Antsla 2453221119521688154712911263
Lihula 149713991175
Mustvee 2325222720871994175313581175
Suure-Jaani 1713161016531503132410391173
Abja-Paluoja 141712401030
Püssi 18721083863
Mõisaküla 21631887161813491165825756
Kallaste 16681604143113611211852685
Nõmme 15 105
Petseri 2013 4274
Mustla 1011 1101 964
Ahtme 11 215

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Keskaegsed linnad Eesti alal

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keskaegsed linnad olid Tallinn (linnaõigused 1248), Tartu (enne 1262), Vana-Pärnu (1251), Uus-Pärnu (1318), Narva (1345), Paide (1291), Rakvere (1302), Viljandi (1283) ja Haapsalu (1279) ja Toompea.[viide?] 1296. aastal mainis Helmold de Lode kirjas Lübecki raele oma linnu Lodenrodet ja Koilat, mille kohta puuduvad muud andmed. Linnade linnaõiguse reeglina Liivimaa osas lähtusid Riia õigusest ja Eestimaa osas Lübecki (Tallinna) õigusest. Erandiks olid Haapsalu ja Paide, kus keskajal kehtis Riia õigus.

1563. aastal sai linnaõigused Kuressaare ja 1584. aastal Valga. 17. sajandi algul kaotati Vana-Pärnu linn ja väikesed sisemaalinnad (Paide, Rakvere ja Viljandi) kaotasid suure osa oma õigustest ja sattusid alevitena sõltuvusse mõisaomanikust.

Väikelinnade omavalitsusena ja esimese astme kohtuna tegutses foogtikohus, mis koosnes kohtufoogtist ja paarist linnavanemast. Foogtikohtud loodi magistraatide alluvusse alates 16. sajandist, neil lasusid politsei- ja alamastme kohtu ülesanded. 1785. aasta Venemaa keisririigi linnaseadusega muudeti magistraat ainult esimese instantsi kohtuasutuseks, foogtikohtud kaotati või väiksemates linnades reorganiseeriti magistraatideks.

Uusaegsed linnad Eesti alal

[muuda | muuda lähteteksti]

Asehalduskorra kehtestamisega Tallinna ja Riia asehaldurkonnas oli Eesti aladel kuus linna: Tallinn, Tartu, Kuressaare, Narva, Pärnu, Viljandi, sh Venemaa keisrinna Katariina II 1785. aasta linnaseaduse alusel said linnaõigused Kuressaare, Paldiski, Valga ja Võru. 1783. aasta asehalduskorra sisseviimisel muudeti senised linnad kreisikeskusteks ja linnaõigused said tagasi Rakvere, Viljandi ja Pärnu, linnaks sai Paldiski ning uue kreisilinnana rajati Võru. Asehalduskorra kehtestamisel allutati raed administratiivalal kubermanguvalitsustele ja majandusalal kroonupalatile.

Linnaseaduse järgi moodustasid kõik linnakodanikud ühe linnakogukonna, mis omakorda jagunes eri klassideks eriliste õiguste ja kohustustega. Esimesse klassi kuulusid varakad linnaelanikud – kinnisvaraomanikud. Linnakodanike teise klassi moodustasid gildid, mis vanemates, keskaja linnades olid tekkinud kui autonoomsed seisuslikud ühingud. Gildiliikmed jagunesid omakorda vastavalt nende käes oleva kapitali suurusele, mille nad linnavõimudele olid esitanud. Iga kapitaliomanik maksis vastavalt üles antud kapitali suurusele aastas ühe protsendi riigimaksu. Näiteks kodanikud, kes olid oma vara hinnanud suuremaks kui 10 000 rubla, kuulusid esimesse gildi. Teise gildi kuulusid kodanikud, kelle vara väärtus oli 5000 – 10 000 rubla, ja kolmandasse gildi 1000–5000-rublase vara omanikud. Esimese gildi liikmed võisid näiteks tegutseda kõikidel tööstus- ja kaubandusaladel, teise gildi liikmed võisid tegutseda vaid sisemaal ning kolmanda gildi liikmetel oli võimaldatud vaid väikekaubitsemine ja madalamad käsitööalad. Sellesse gildi kuulusidki peamiselt käsitöölised, kes omakorda jagunesid tsunftideks. Käsitööliste tegevust reguleeris linnaseadusele lisatud määrustik käsitöö kohta. Linnaelanikud, kes olid alatiselt linnas viibivad sise- ja välismaalt saabunud võõrad, arvati neljandasse klassi, kusjuures neid liigitati omakorda veel rahvuste järgi. Viienda elanikkonna klassi moodustasid nimekad isikud ehk literaadid: teadusemehed, kunstnikud, suurte kapitalide omanikud jne. Viimase, kuuenda klassi moodustas lihtrahvas, kes ei omanud maju, ei tegelenud käsitööga.

18. sajandi lõpul domineerisid Eesti linnades puithooned. Leidus ka erandeid: Tallinnas ja Kuressaares moodustasid kivihooned vastava ehitusmaterjali piisava olemasolu tõttu ligi poole hoonestusest. 1820. aastail võis näha järgmist pilti:

Linn Kivihooneid Puithooneid
Võru 10 79
Pärnu 87 532
Tartu 111 628
Kuressaare 99 103
Tallinn 440 1059

Linnad Eesti vabariigi ajal

[muuda | muuda lähteteksti]

1920. aastal oli Eestis 12 linna: Haapsalu, Kuressaare, Narva, Paide, Paldiski, Petseri, Pärnu, Tallinn, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru.

1926. aastal muudeti Vabariigi Valitsuse otsusega Nõmme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi alev nende elanike soovil linnadeks. 1927. aastal said linnaks Tõrva ja 1936. aastal Otepää.

Linnaseadusega, mis jõustus 1. maist 1938, alevid kaotati. Seaduse alusel said linna staatuse 14 alevit – Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani.

1. mail 1938 oli Eestis kokku 33 linna:

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_linnad&oldid=7155049#Eesti_linnade_loend"