Peipsiääre vald

See artikkel räägib praegusest vallast; varasemate valdade kohta vaata lehekülge Peipsiääre vald (täpsustus)

---

Peipsiääre vald
Peipsiääre valla lipp Peipsiääre valla vapp
Pindala: 652 km² (2017)
Elanikke: 5331 (1.01.2021)
Rahvastikutihedus: 8,2 in/km²
EHAKi kood: 0586
Keskus: Alatskivi

Peipsiääre vald on omavalitsusüksus Eestis Tartu maakonnas. Peipsiääre vald asub Peipsi järve ja Vooremaa vahel Peipsi madalikul.

Peipsiääre vald moodustati 2017. aastal Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, varasema Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemisel.

Vald piirneb põhjas Mustvee vallaga (Jõgevamaa), läänes Tartu vallaga, lõunas Luunja ja teisel pool Emajõge Kastre vallaga ning idas u 40 km pikkuselt Peipsi järvega. Vallakeskus asub Alatskivi alevikus ning kaugus maakonnakeskusest Tartust on 40 km, Tallinnast 205 km ja Jõhvist 105 km.

Vald moodustati haldusreformi tulemusena 23. oktoobril 2017. Ühinesid Alatskivi vald, Kallaste linn, Pala vald, varasem Peipsiääre vald ja Vara vald.

Peipsiääre valla pindala on 652 km². 2021. aasta alguse seisuga elas seal 5331 inimest.

Vaade Varnja kesktänavale

Asustusjaotus

Vallas on 1 linn (Kallaste), 4 alevikku ja 84 küla. Küladest suurimad on Koosa, Vara ja Pala.

Alevikud: Alatskivi, Kasepää, Kolkja, Varnja

Külad: Alajõe, Alasoo, Assikvere, Haapsipea, Haavakivi, Kadrina, Kargaja, Kauda, Keressaare, Kesklahe, Kirtsi, Kodavere, Kokanurga, Kokora, Koosa, Koosalaane, Kuningvere, Kusma, Kuusiku, Kõdesi, Lahe, Lahepera, Linaleo, Lümati, Matjama, Meoma, Metsakivi, Metsanurga, Moku, Mustametsa, Naelavere, Nina, Nõva, Orgemäe, Padakõrve, Pala, Papiaru, Passi, Peatskivi, Perametsa, Piibumäe, Piirivarbe, Pilpaküla, Praaga, Punikvere, Pusi, Põdra, Põldmaa, Põrgu, Päiksi, Raatvere, Ranna, Rehemetsa, Riidma, Ronisoo, Rootsiküla, Rupsi, Saburi, Sassukvere, Savastvere, Savimetsa, Savka, Selgise, Sipelga, Sookalduse, Sudemäe, Sõõru, Särgla, Sääritsa, Tagumaa, Tedreküla, Torila, Toruküla, Tõruvere, Tähemaa, Undi, Vanaussaia, Vara, Vea, Virtsu, Välgi, Väljaküla, Äteniidi, Ätte

Sümboolika

Peipsiääre valla sümboolika autor on Marju Pottisepa kavandiga "Jääkulgur". Vallale loodud sümboolikas on kujutatud Alatskivi lossi peasissepääsu osa, mis sümboliseerib turvalisust. Hõbedane kala kujutab Peipsi tinti ja lainelõikes sinine päis märgib Peipsi järve, millega vald piirneb.

Peipsiääre valla vapp

Kuldsel kilbil on sinine värav ja kahe torniga loss ning lainelõikes päis. Päisel hõbedane kala, vajadusel asendab kulda kollane ja hõbedat valge.

Peipsiääre valla lipp

Kollasel lipuväljal on sinine värav ja kahe torniga loss ning sinine lainelõikes piit.

Rahvastik

Peipsiääre valla lõunaosas on asustus soise maastiku tõttu hõre. Asustus on tihedam Peipsi järve ääres Varnja alevikust põhja pool ning Aovere–Kallaste–Omedu maantee ümbruses. Enam kui pool rahvastikust elab kümnes suuremas asustusüksuses.

Peipsiääre valla elanike arvu muutumine

Aasta	Rahvaarv
2015	5792
2016	5682
2017	5573
2018	5506
2019	5458
2020	5373
2021	5331

Loodus

Pinnamood

Peipsiääre vald asub Peipsi madalikul. Vald paikneb Peipsi järve ja Vooremaa vahel.

Maastik Koosa lähedal

Mullastik

Peipsiääre valla kaguosas domineerivad madalsoomullad ja põhjas gleimullad. Valla territooriumil leidub veel leetunud mulda, gleistunud kahkjad leetunud mulda, leetunud huumuslikud leetemulda, kahkjad leetunud gleimulda ja turvastunud mulda.

Geoloogiline ehitus

Peipsiääre vald asub Ida-Euroopa platvormi äärealal, mis on tektooniliselt stabiilne ning maavärinaid üldjuhul ei esine. Peipsiääre valla aluspõhi koosneb Devoni liivakivist. Kallaste paljand on seejuures Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand.

Veestik

Peipsi järv Peipsiääre vallas

Peipsiääre vallast voolab läbi 11 jõge. Üks nendest jõgedest on Emajõgi, mis suubub Praaga külas Peipsi järve. Looduslikke järvi asub valla territooriumil 11 ning pais- ja tehisjärvi on 10.

Suuremateks järvedeks on valla idaserva ääristav Peipsi järv ning sisemaal Koosa, Lahepera, Kuningvere, Kokora Mustjärv ja Alatskivi järv.

Taimestik

Peamiselt tasast maastikku ilmestavad lisaks u 40 km pikkusele rannajoonele peamiselt metsad, sood, põllud ja rohumaad. Ligi pool (49%, u 32 tuhat ha) maakatastrisse kantud kõlvikutest on metsamaa ning kolmandik on haritav maa (24%, u 16 tuhat ha). Looduslik rohumaa moodustab 7% valla pindalast.

Haldus

Peipsiääre vald moodustati 2017. aastal Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, varasema Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemisel.

Vallavolikogu

Peipsiääre Vallavolikogu on 21-liikmeline.

Peipsiääre Vallavolikogu koosseis alates 16. oktoober 2021.

Vallavolikogu esimees on Kalev Parik ja aseesimees Väino Kivirüüt. Volikogu koosneb 2021. aasta KOV valimiste järel kahe valimisliidu liikmetest – Valimisliit Uus Vald ja Valimisliit Peipsiääre Ühinenud Kogukonnad.

Vallavalitsus

Peipsiääre Vallavalitsus on 8-liikmeline.

Peipsiääre Vallavalitsuse koosseis alates 22. november 2021.

Peipsiääre valla vallavanem on Aleksandr Širokov. Abivallavanem on Peeter Kiuru.

Taristu

Elekter

Tänavavalgustus on olemas Kallaste linnas, alevikes ja suuremates külades. Tänavavalgustusvõrk on mitmes kohas amortiseerunud ja vajab kaasajastamist.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Peipsiääre vallas osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) teenust AS Emajõe Veevärk.

Transport

Alatskivi alevikus on elektriautode laadimispunkt.

Teed

Vallas on kokku 299 km kohalikke teid, mis kuuluvad vallale või mille osas on vald sõlminud eraomanikega avaliku kasutuse lepingud. 2% maanteedest ja 31% tänavatest on kõvakattega. Vald asub mõnevõrra eemal suurematest liikumisteedest. Peipsiääre valda läbib olulisematest riigiteedest tugimaantee nr 43 Aovere – Kallaste – Omedu ja mitmed kõrvalmaanteed.

Ühistransport

Alatskivilt ja Kallastelt läheb buss Tartusse 14 korda päevas. Valla suuremaid keskusi teenindab 29 maakonnaliini.

Tervishoid

Lähim haigla on Tartus SA Tartu Ülikooli Kliinikum, kus toimub ka erakorralise meditsiini vastuvõtt. Perearsti vastuvõtud toimuvad ning apteegid asuvad Alatskivil, Kallastel, Palal, Koosal ja Kolkjas. Hambaarsti vastuvõtud toimuvad Alatskivil, Kallastel, Palal ja Koosal.

Kultuur

Peipsiääre vald on kultuuriliselt eripärane piirkond, sest vallas on ajalooliselt kolm kultuuriruumi: vene vanausulised, baltisaksa mõisakultuur ja eesti talupojakultuur. Lisaks on Peipsiääre vallas erinevaid kirikuid: luteri ja õigeusu kirikud ning vanausuliste palvelad. Mööda Peipsi järve rannikut lookleb Sibulatee, mis ühendab vene vanausuliste, eesti talupoja ja baltisaksa mõisakultuuri.

Peipsiääre vallaga on seotud mitmed Kalevipoja legendid. Näiteks on vallas Kalevipoja säng ning kuulsad Välgi ja Selgise metsad.

Peipsi rannakülad on arhitektuuripärandit kandvad ja miljööväärtuslikud. Neid alasid iseloomustab madal ja tihe puitarhitektuur. Traditsioonideks on järvega seotud elatusalad (nt kalapüük) ja väikesemahuline aedviljakasvatus. Peipsiveere kultuur on põimunud mitmesuguste venepäraste elementidega. See on tingitud sagedastest üle järve kontaktidest varasema ajaloo jooksul kui ka sajandite pikkusest eesti, vadja ja vene asutusest rannapiirkonnas.

Peipsiääre valla eri piirkondades on kokku ligi sada kogukonnaorganisatsiooni. Suurem osa neist on külaseltsid, mille eesmärgiks on kohalikku elu edendada ja toetada. Lisaks külaseltsidele on veel ka aktiivsed kohalikku kultuuri edendavad, vaba aja tegevusi korraldavad ning keskkonna- ja looduskaitsega tegelevad ühendused ja organisatsioonid.

Üritused ja tähtpäevad

Üle valla tähistatakse traditsioonilisi tähtpäevi nagu jaanipäev ja vabariigi aastapäev.

Kõige rahvarohkemateks üritusteks on Karakatitsa, Kallaste kala- ja sibulalaat, Alatskivi vanavaralaat, Varnja kalalaat ning Varnja sibula- ja jõhvikalaat.

Karakatitsa Varnja külas 2021. aastal

Vallaleht

Vallas ilmub 11 korda aastas iga kuu viimasel neljapäeval vallaleht Peipsiääre Teataja. Peipsiääre teataja on tasuta kättesaadav vallamajas, valla teeninduskeskustes, kauplustes, raamatukogudes ja tanklas.

Kultuuri- ja seltsimajad

Peipsiääre vallas on seitse kultuuri- ja seltsimaja.

• Assikvere Seltsimaja
• Kolkja rahvamaja
• Koosa rahvamaja
• Kokora Külakeskus
• Pala kultuurimaja
• Ranna rahvamaja
• Vara kogukonnakeskus

Raamatukogud

Peipsiääre vallas on üksteist raamatukogu: Alatskivil, Kallastel, Kokoral, Kolkjas, Koosal, Lümatis, Ninal, Palal, Varal, Varnjas ja Välgis.

Kirikud ja palvemajad

Alatskivi kirik

• Alatskivi kirik
• Nina Jumalaema Kaitsmise kirik
• Kodavere Püha Mihkli kirik
• Kallaste vanausuliste palvela
• Kasepää vanausuliste palvela
• Väike Kolkja vanausuliste palvela
• Suur-Kolkja vanausuliste palvela
• Varnja palvela
• Vara Brigitta kirik
• Välgi Püha Aleksander Nevski kirik

Haridus

Peipsiääre vallas asub 4 kooli, 6 lasteaeda ja 1 huvikool.

Koolid

Anna Haava nimeline Pala Kool

Pala kool

Anna Haava nimeline Pala Kool asub Peipsiääre vallas Pala külas. Ajalooliselt on Pala ümbruskond kuulunud Tartu maakonna Kodavere kihelkonda.

Esimest korda on mainitud hariduse andmist Kodavere kihelkonnas 1688. aastal, kui Tartu praostkonna praost Broocmani kirjast Forseliusele selgub, et Kodavere koolmeistril õpib koolis 15 poissi ning ta soovib, et talle Tartust raamatuid toodaks. Arvatavasti olid enamus õpilasi Palalt, sest siinne piirkond oli tihedasti asustatud ning Pala mõisnik von Stryk oli küllalt edumeelne mees.

1766. aastal avati Pala külakool ning kooli õpetajatest on teada Uudeküla Tõnu poeg Madis, Pilbri Ell, Kingsepa Jüri, Friedrich Martinson, Kooli Jaan, August Alabert.

1810. aastal avati Moko külakool ning seal töötasid õpetajatena Jakob Ottson, Joosep Mõisa, Hilda Ruubel. Koolitöö toimus siis, kui kari aeti lauta ning lõppes, kui kari välja läks.

1822. aastal avati Emilie Markoffi tütarlaste erakool (Mäeotsa kool) Palal. Koolis õppisid ümberkaudsed talutüdrukud saksa keeles. Lisaks tüdrukutele õppis koolis 3-4 poissi, kes olid jõukamatest talupidamistest pärit ning kellele taotleti paremat haridust.

Pala kool ühendati ning 1920. aastal alustas tööd Pala 6-kl. Algkool. Esialgu ei töötanud kool ühes majas. Uue kooli ehitus algas 1924. aastal. Kool ehitati 200 õpilasele. Uus koolimaja avati pidulikult 23. septembril 1928 ning õppetööd alustati 1. oktoobril. Kooli ehitustööd jätkusid veel 1930. aastani.

Juhan Liivi nim Alatskivi Kool

Juhan Liivi nimeline Alatskivi Kool asub Peipsiääre vallas Alatskivi alevikus.

Esimesed teated koolide tööst Alatskivil pärinevad 1766. aastast. Külakoolide arv oli 1810. aastaks jõudsalt kasvanud. Selleks ajaks töötasid Haapsipea, Naelavere, Suurlahe, Torila, Savastvere ja Lahepera koolid. 1920. aastal ühendati kõik ümbruskonna külakoolid Alatskivi 6-klassiliseks Kõrgemaks Algkooliks, mis hakkas töötama lossis. Praeguse Alatskivi Kooli otseseks eelkäijaks võib pidada Alatskivi algkooli.

1940. aastal muudeti kool Nõukogude okupatsiooni ajal 7-klassiliseks. Sõja ajal kasutas kooliruume ka sõjavägi. 1950. aasta 25. oktoobril muudeti Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega Alatskivi Mittetäielik Keskkool Alatskivi Keskkooliks ning avati 8. ja 9. klass.

1961. aasta kevadel alustati Alatskivis uue koolimaja ehitamist. Uues koolimajas algas õppetöö 1962. aastal ning samal aastal muudeti Eestis põhikool 8-klassiliseks. Juhan Liivi 100. sünniaastapäeval (30. aprill 1964) anti Eesti NSV valitsuse määrusega koolile Juhan Liivi nimi.

1977. aastal rajati Kuningvere järvele ujula ning valmis sai kooli staadion. 1983. aastal alustati koolimaja ümberehitamist tsiviilkaitse vajadusteks reserv-sõjaväehaiglaks. 1989. aastal lõpetasid õpilased esmakordselt 9-klassilise põhikooli. 1990. avati vanas koolimajas Alatskivi Muusikakool. 1998. aastal sai kaasaegse sisustuse kooli arvutiklass. 1999. aastal remonditi ja sisustati füüsika ja keemiaklass.

Kolkja Lasteaed-Põhikool

Kolkja Lasteaed-Põhikool asub Peipsiääre vallas Kolkja alevikus.

Esimesed andmed Kolkja Põhikooli algusest on pärit 1901. aastast, mil tegutses vene õppekeelega "Емельяшина школа". Nimi anti koolile asukohamaja peremehe järgi ning koolis oli üks klassikomplekt ja üks õpetaja. Õpetajaks oli Persidski (pärit Välgi külast) ja koolis käisid ainult vabatahtlikud.

Esimesed kirjalikud andmed pärinevad 1929. aastast, mil kool kandis nime "Колецкое начальное училище". 1931. aastast muutus Kolkja Algkool 6-klassiliseks.

1944/1945. õppeaastal sai kool uue nime – Kolkja Mittetäielik keskkool (7 klassi). 1947/1948. õppeaastal õppis Kolkja Mittetäielikus Keskkoolis 8 klassikomplekti 223 õpilasega ja koolis oli kaks esimest klassi.

1990. aastal projekteeriti uus koolimaja ning algas koolimaja ehitamine. Koolimaja ehitus jäi katki seoses Nõukogude Liidu lagunemisega. Koolimaja hakati uuesti ehitama 1995. aastal ning see valmis 1997. aastal. Koolimaja avamisel olid kohal Eesti Vabariigi president Lennart Meri, haridusminister Mait Klaassen, Tartu maavanem Jaan Õunapuu ja Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Peeter Olesk.

Vara Põhikool

Vara Põhikool asub Peipsiääre vallas Vara külas.

Esimest kirjalik teade Vara piirkonnas laste õpetamise kohta pärineb 1680. aastast, mil köster oli üks vähestest, kes lugemise kõrval ka kirjutada oskas. Õpetamise peatasid Põhjasõda ja katkuepideemiad. Lisaks ei olnud uus, Vene võim huvitatud talurahva harimisest. Õpetamine hakkas toimuma kodudes ning vaatamata kesistele tingimustele kasvas lugeda oskajate arv pidevalt.

19. sajandi algul Viidi Venemaal läbi ulatuslik koolireform ning seoses sellega rajati 1806. aastal mõisa toe Varale uus koolihoone. Koolis toimus õpetamine põllutöödest vabadel kuudel ning õpiti lugemist ja usuõpetust. Sajandi keskel hakati vähehaaval kasutusele võtma õpikuid ja lugemikke. Kooli juhatas aastatel 1820–1862 Johan Friedrich Masing.

Eesti Vabariigi ajaks oli Vara Valla territooriumil viis algkooli: Kaarli, Koosa, Matjama, Tähemaa, Välgi (Nõmme). Eesti NSV ajal need koolid suleti või liideti Vara kooliga. 1926. aastal kolis kool Vara mõisast Kaarli mõisa ja nimetati Kaarli algkooliks. Pärast sõda sai sellest Kaarli Mittetäielik Keskkool. 1992. aastal sai koolist Vara Põhikool.

Lasteaiad

Alatskivi lasteaed loodi 1963. aastal ning kuni 1986. aastani tegutseti koguduse hoones. 1986. aastal valmis kuue rühma jaoks mõeldud 140-kohaline lasteaiahoone. Alatskivi Lasteaed töötab 2021. aasta seisuga viie rühmaga. Maksimaalselt saab lasteaeda vastu võtta 88 last.

A. Haava nimeline Pala Kooli lasteaed on kolmerühmaline lasteaed, kus lapsed saavad tegeleda spordi ja liikumisega, laulu ja muusikaga, rahvatantsu ja näitlemisega, looduse ja uurimistega. Lasteaed on aktiivselt koostöös valla teiste allasutustega.

Kolkja lasteaed on osa Kolkja Lasteaed-Põhikoolist asub Peipsiääre vallas Kolkja alevikus. Asutuse tegevus toimub kahes õppekohas: Kolkja alevikus ja Kallaste linnas.

Koosa lasteaed avati 20. veebruaril 1975 Koosa sovhoosi lastepäevakoduna. Maja ehitati algselt neljarühmaliseks ning lasteaia algusaegadel oli lapsi lasteaias üle 80. Töötasid ka ööpäevased rühmad. 2021. aasta seisuga töötab majas kolm rühma: üks sõimerühm ja kaks aiarühma.

Vara Lasteaed Õnnetriinu on kolmerühmaline lasteaed Vara küla keskuses.

Huviharidus

Alatskivi Muusikakool loodi 1990. aastal ning mõned aastad hiljem lisandusid muusikaõppele juurde kunstiõpe ja tantsuõpe. 1994. aastast kannab kool Alatskivi Kunstide Kooli nime. 2021. aasta seisuga on Alatskivi Kunstide Kooli lõpetanud 93 õpilast. Huvikooli õppetöö toimub Juhan Liivi nimelise Kooli III korruse ruumides ning Vara Põhikoolis.

Sport

Peipsiääre vallas toimuvad iga-aastased suve- ja talimängud ning korraldatakse ka vallasiseseid meistrivõistlusi lauatennises.

Suurim harrastajate ja võistlusspordiga tegelejate arv on võistkondlikel aladel. Nendeks on jalgpall, käsipall, korvpall ja indiaca. Indiaca's on kohalikud elanikud võitnud medaleid isegi rahvusvahelistelt võistlustelt.

Individuaalaladest on Peipsiääre vallas pikkade traditsioonidega maadlus.

Peipsiääre Talimängud

Peipsiääre vallas korraldatakse 2018. aastast regulaarselt Peipsiääre valla Talimänge. Võistlus toimub võistkondade vahel ning mõõtu võetakse mitmel alal. Talimängude võitjavõistkond saab auhinnaks sportliku lumememme rändkarika.

Peipsiääre Talimängude võitjad ja võistlusalad

	I koht	II koht	III koht	Alad
2018	SK Juku	Pala Spordiklubi	Kokora	Kalapüük, suusatamine, rahvastepall, tõukekelk, regi, indiaca, viis-suusak, male, kabe, ergomeeter, korvpall, mälumäng
2019	SK Juku	Pala Spordiklubi	Alatskivi noortekeskus	Kalapüük, suusatamine, tõukekelk, regi, indiaca, teatekelk, male, kabe, ergomeeter, korvpall, mälumäng
2020	Pala Spordiklubi	Alatskivi noortekeskus	Vara-Koosa	Kalapüük, maastikujooks, tõukerattasõit, regi, sulgpall, teatetuubitamine, 3x3 korvpall, kettagolf, male, kabe, ergomeeter, minikorvpalli viskevõistlus, mälumäng
2021	andmed puuduvad	andmed puuduvad	andmed puuduvad	andmed puuduvad
2022	toimub 05.02.2022	toimub 05.02.2022	toimub 05.02.2022	toimub 05.02.2022

Spordiobjektid

Spordisaalid ja -platsid on olemas kõigis suuremates asulates ning koolide ja lasteaedade juures. Peipsiääre vallas tegeletakse nii harrastus- kui ka võistlusspordiga. Välitingimustes on populaarne sportimiskoht Pala suusa- ja jalgrattarada, mis on populaarne nii kohalike kui ka külaliste seas.

• Alatskivi Keskkooli aula-võimla
• Alatskivi Keskkooli staadion
• Alatskivi orienteerumiskaart
• Anna Haava nim Pala Kooli rularambid
• Anna Haava nim Pala Kooli spordisaalid
• Anna Haava nim Pala Kooli staadion ja palliväljakud
• Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli orienteerumiskaart
• Kallaste jalgpallistaadion
• Kallaste Keskkooli orienteerumiskaart
• Kallaste Kooli korvpalliplats
• Kallaste Kooli spordisaal
• Kallaste spordimängude saal
• Kolkja Lasteaed-Põhikooli spordiplats
• Kolkja Lasteaed-Põhikooli spordisaal
• Koosa Mängude Maja
• Koosa spordiväljak
• Lümati spordiplats
• Pala multifunktsionaalne mänguväljak
• Pala suusa- ja jalgrattarada
• Vara kogukonnakeskus
• Vara multifunktsionaalne spordiväljak
• Vara Põhikooli staadion

Spordiklubid

• MTÜ Spordiklubi Juku
• SA Vara Sport
• Pala Spordiklubi
• MTÜ Spordiklubi Peipsiäärsed
• MTÜ Peipsi Jahtklubi
• MTÜ Maadlusklubi Koosa
• MTÜ Kaks Kaptenit
• MTÜ Quale Sport
• Turbokilpkonn Racing MTÜ

Vaatamisväärsused

Alatskivi loss

 Pikemalt artiklis Alatskivi loss

Alatskivi mõisa peahoone 2

1885. aastal valminud Alatskivi loss on Balmorali lossi eeskujul ehitatud mõisa peahoone, mille projekteeris kohalik mõisaomanik Arved Georg von Nolcken. Alatskivi lossi ehituse eeltööd algasid 1876. aastal ning nurgakivi pandi 1880. aastal. Alatskivi loss on Peipsiääre valla tuntuim maamärk. Lossi kujutist on kasutatud Peipsiääre valla vapil.

Eduard Tubina muuseum

 Pikemalt artiklis Eduard Tubina muuseum

2011. aastal avatud Eduard Tubina muuseum asub Alatskivi lossis. Muuseumis on võimalik tutvuda Eesti ühe kuulsaima helilooja Eduard Tubina elu ja loominguga. Muuseumis saab näha ja kuulata Tubina käsikirju, salvestisi, raamatuid, muusikainstrumente, heliplaate ja teatrikavandeid. Lisaks on muuseumis Tubina tehtud filmid ja fotod. E. Tubina muuseumis saab tutvuda tuntud muusikategelastega, kes õppisid koos Tubinaga Tartus Heino Elleri juures.

Juhan Liivi muuseum

 Pikemalt artiklis Liivi Muuseum

Juhan Liivi muuseum asub kirjanike Juhan ja Jakob Liivi kodutalus. Lisaks püsinäitusele "Oleksin ma luuletaja", saab muuseumis tutvuda Kodavere kihelkonna ajaloo ja etnilisi gruppe tutvustava püsinäitusega "Kodavere – hää mürakas kihelkonda".

Alatskivi Kalevipoja säng Friedrich Kruse joonistusel

Alatskivi Kalevipoja säng

 Pikemalt artiklis Alatskivi Kalevipoja säng

Alatskivi Kalevipoja säng asub 10–15 m kõrgusel järsunõlvalisel seljakul. Selle kirdejalamil voolab Alatskivi jõgi. Linnuse tasase pinnaga õueala pindala on 2200 ruutmeetrit. Kagupoolse otsavalli kõrgus siseküljel on 1,8 m, loodepoolsel vallil 1,4 m.

Kollase nartsissi kasvukoha kaitseala 4. aprillil 2020

Sookalduse nartsissid

 Pikemalt artiklis Kollase nartsissi loodusliku kasvukoha kaitseala

Peipsiääre vallas Sookalduse külas asub Baltikumis ainulaadne kollase nartsissi looduslik kasvuala. Nartsisside kasvuala on võetud looduskaitse alla. Nartsissid pärinevad Sookalduse peremehe Singil Peebu (Peep Sibul) pool 19. sajandi lõpus oma koduaeda istutatud Saare mõisast saadud lillesibulast. Olenevalt kevadest saab nartsisse vaadata alates aprilli keskpaigast.

Punane liivakivipaljand Kallaste linnas

Kallaste liivakivipaljand

 Pikemalt artiklis Kallaste paljand

Punane liivakivipaljand on Kallaste linnas asuv Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand. 2001. aastal mõõdeti liivakivi paljandi pikkuseks umbes 930 meetrit. Paljandi maksimaalne kõrgus on 8 meetrit. Alates linna lõunaservast keskväljakuni on näha 11 paljandit. Liivakivisse on tekkinud kõrgvee ajal hulgaliselt koopaid. Suuremate koobaste kõrgus ületab 1,5 meetrit ja sügavus võib olla kuni 6 meetrit.

Kolkja vanausuliste muuseum

 Pikemalt artiklis Kolkja vanausuliste muuseum

Kolkja külas asub vanausuliste muuseum, kus saab näha vanausuliste traditsioonilisi riideid, tarbeesemeid, käsitööd, tööriistu, fotosid, raamatuid ja muud. Vene vanausulised järgivad oma usulisi tavasid muutumatult juba üle 1000 aasta. Eestis on 11 vanausuliste kogudust ning liikmeid on umbes 15 000. Peipsiääre valla territooriumil tegutsevad neli kogudust, milleks on: Kallaste, Kolkja, Kasepää ja Varnja.

Samovarimaja

Samovarimaja asub Peipsi ääres Varnja vanausuliste külas. Samovarimajas on vaatamiseks üle saja samovari ja samovaridega seotud eseme.

Matkarajad, lõkkekohad ja metsaonnid

Alatskivi matkarada on 4,5 km pikkune ja kulgeb Alatskivi lossi läheduses. Matkarada on vahelduva reljeefi, mitmete huviväärsuste ja mitmekesise elustikuga. Rada on korralikult tähistatud ning liiga märgades kohtades varustatud laudteega. Matkarada saab alustada Alatskivilt või Kalevipoja sängi juurest. Rajal on võimalik näha Alatskivi lossi ja lossiparki, Hirveaeda, Truuduse tamme, Punast allikat, Turbasilda, Lambasilda, tamme-sanglepa alleed, Kalevipoja sängi, lõkkeplatsi, Veskijärve ja Lossijärve. Võimalus on matkarada pikendada 9 km-le ning minna vaatama Kalevipoja viskekivi ehk Apollo kivi ja pärnaringe.

Padakõrve matkarada on 3,6 km pikkune matkarada, mis tutvustab sipelgate elu ja asub Padakõrve looduskaitsealal. Rada kulgeb mööda kruusateed, mille ääres on teabetahvlid ja sipelgapesade juures vastavad sildid-viidad. Matkarada võib läbida ka sõidukiga. Matkaraja äärde jääb Eesti üks võimsamaid laanekuklaste asurkondi ning mitmekesised metsakooslused.

Selgise rattarada on umbes 30 km pikkune. Rada on tõusude ja langustega ning kulgeb mööda looklevaid metsateid ja sirgeid sihte. Rattarada läbib erinevaid metsakooslusi. Puhkekohtadeks on raja alguses asuv Kukemetsa metsaonn ja umbes pool km rajast kõrvale jääv Kärgandi lõkkekoht.

Koosa jõe Emajõkke suubumiskohas asub Koosa lõkkekoht, mida kasutavad peamiselt kalamehed ööbimiseks. Sinna lõkkekohta saab ainult mööda vett.

Kukemetsa metsaonn on hästi ligipääsetav ning asub korraliku metsasisese kruusatee ääres. Metsaonni ümbruses on marja- ja seenerikkad metsad. Metsaonni juurest algab Selgise rattarada. Metsaonn on peatuskohaks Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkateel.

Kärgandi lõkkekoht asub lagendikul keset mitmekesiseid metsi. Lõkkekoha ümbrus on väga vaheldusrikka reljeefiga ning sobib jalutamiseks ning marjade ja seente korjamiseks. Lõkkekoht jääb ca 0,5 km kaugusele Selgise rattarajast.

Tähemaa lõkkekoht on rajatud peatuskohaks Peipsiveere looduskaitseala läheduses.

Tuntud inimesed

• Juhan Liiv (1864–1913) – luuletaja ja proosakirjanik
• Anna Haava (1864–1957) – luuletaja, liberist ja tõlkija
• Eduard Markus (1889–1971) – geograaf
• Eduard Tubin (1905–1982) – helilooja ja dirigent
• Alexis Rannit (1914–1985) – luuletaja, kriitik ja kirjanduse uurija

Välislingid

• Peipsiääre vallavalitsus