Põltsamaa vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest vallast, varasemate valdade kohta vaata artiklitest Põltsamaa vald (1991) ja Põltsamaa vald (1939); 1866–1939 eksisteerisid Vana-Põltsamaa vald ja Uue-Põltsamaa vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa valla vapp.svg
Põltsamaa valla vapp
Põltsamaa valla lipp.svg
Põltsamaa valla lipp

Pindala: 890 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 9752 (1.01.2019)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 11 in/km²
EHAKi kood: 0618[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Põltsamaa

Põltsamaa vald on vald Jõgeva maakonnas.

Põltsamaa vald moodustati 2017. aastal Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi valla ja Puurmani valla ühinemisel. Valda läbib Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ning Jõgeva–Põltsamaa, Põltsamaa–Võhma ja Viljandi–Põltsamaa maantee. Valla tõmbekeskus Põltsamaa linn asub Tallinnast 127 km kaugusel, Tartust 59 km kaugusel ja maakonnakeskusest Jõgeva linnast 30 km kaugusel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Põltsamaa Niguliste kirik
Eesti Aleksandrikooli hoone
Puurmani mõisa härrastemaja tagantvaade öösel

Praeguse Põltsamaa valla alad kuulusid muinasajal peamiselt Mõhu maakonda. Maakond sai nime seal asuva Mõhküla järgi. Põltsamaa vallas Umbusi küla mesoliitilisel asulakohal Võrtsjärve kaldal elasid inimesed samaaegselt Kunda Lammasmäe ja Sindi Pulli küla asukatega.[4]

Põltsamaa piirkonna olulised ajaloolised sündmused[5]:

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Must-toonekurg on praeguse Aidu looduskaitseala territooriumil pesitsenud üle 20 aasta

Põltsamaa vald asub suures osas Ida-Eesti vesikonnas (Peipsi alamvesikond ja Pandivere põhjavee alamvesikond). Läänepoolses servas paikneb osa vallast Lääne-Eesti vesikonnas (Pärnu alamvesikond). Suur osas valla territooriumist paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kus kehtivad piirangud põllumajanduslikule tegevusele. Suur osa valla territooriumist paikneb kas kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus kehtivad ranged nõuded reoveekäitlusele.[5]

Põltsamaa valla tähtsaim maavara on lubjakivi (dolokivi), mida kaevandatakse Rõstla, Kalana, Sopimetsa ja Pudivere külades asuvates karjäärides. Umbusi küla lähedal asubad savi leiukohad, mille teadaolevad varud on 10 miljonit m³. Savikihi paksus on keskmiselt 3,5 m, savi on hinnanguliselt madala kvaliteediga. Vallas on mitmeid uuritud ja hinnatud turbamaardlaid, turba kaevandamine toimub Pikknurme ja Tapiku külades. [5]

Valla maa-alast on metsaga kaetud umbes 44% valla maa-alast, suur osa sellest jääb looduskaitsealade piiridesse. Haruldastest taimeliikidest leidub soomurakat ja mitmeid käpalisi. Haruldastest linnuliikidest leidub seal musta toonekurge, merikotkast, väike-konnakotkast. Põltsamaa valla piiresse jäävad osaliselt rahvusvahelise tähtsusega märgalad: Alam-Pedja looduskaitseala ja Endla looduskaitseala. Väiksemad looduskaitsealad on Aidu looduskaitseala, Altnurga looduskaitseala ja Kirikumetsa looduskaitseala. [5]

Suuremad Põltsamaa valda läbivad jõed on Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi, Navesti jõgi ja Kaave jõgi.

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Karl August Hermanni monument Põltsamaal

Põltsamaa vallas on üks linn, kolm alevikku ja 58 küla.

Linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Alevikud[muuda | muuda lähteteksti]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Aidu, Alastvere, Altnurga, Annikvere, Arisvere, Esku, Jüriküla, Kaavere, Kablaküla, Kalana, Kaliküla, Kalme, Kauru, Kirikuvalla, Kose, Kuningamäe, Kursi, Kõpu, Kõrkküla, Laasme, Lahavere, Lebavere, Loopre, Luige, Lustivere, Mõhküla, Mõisaküla, Mõrtsi küla, Mällikvere küla, Neanurme küla, Nurga küla, Nõmavere küla, Pajusi küla, Pauastvere, Pikknurme, Pilu, Pisisaare, Pudivere, Puduküla, Puiatu, Rõstla, Räsna, Sopimetsa, Sulustvere, Tammiku, Tapiku, Tõivere, Tõrenurme, Tõrve, Umbusi, Uuevälja, Vitsjärve, Vorsti, Võhmanõmme, Võisiku, Vägari, Väike-Kamari, Väljataguse

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Põltsamaa valda juhib 23-liikmeline volikogu ja 6-liikmeline vallavalitsus. Volikogus on moodustatud 8 alatist komisjoni: haridus-, keskkonna- ja korrakaitse-, sotsiaal-, eelarve-, arengu- ja ettevõtlus-, kultuuri- ja spordi-, maaelu- ning revisjonikomisjon.

Vallavanemad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallavolikogu esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Põltsamaa valla vapikilbi jagab pooleks vasakult ülalt paremale alla kulgev diagonaalne kuldne jõgi. Ülemine väli on sinine ja alumine roheline. Taevasinisel väljal on kuldne kroon ja rohelisel väljal kolm kuldset viljapead. Kroon tähistab Põltsamaa linna ja kolm viljapead liitunud valdu: Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani valda. Põltsamaa valla lipp on samades heraldilistes värvides valla vapiga. Sümboolika autor on Heino Prunsvelt.[6]

Sõprusomavalitsused[muuda | muuda lähteteksti]

Kokemäe kirik

Põltsamaa vallal on sõprussuhted järgmiste välisriikide omavalitsusüksustega[7]:

Huviväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaani-Hansu mänd (ka Puurmani vana mänd) – asub Puurmani vallas Jürikülas Mäe Jaani-Hansu talu maadel. Eesti jämedaim mänd. 20 meetri kõrguse männi tüve ümbermõõt oli 1999. aastal 447 cm (10 cm normaalkõrgusest madalamal 459 cm, sest seal on tüvel pahk).[8]
  • Kalana karjäär. Lubjakivi kaevandamisel on karjäärist leitud makroskoopilisi lubistumata vetikaid. Erineva morfoloogiaga* vetikaid on Kalanast leitud üle kümne. Tegu on ühe rikkalikuma vetikate „varakambriga“ kogu maailmas. [9]
  • Puurmani loss on üks Eesti kaunimaid ja suursugusemaid uusrenessansslosse.
  • Põltsamaa linnus on ehitatud Vana-Rooma piirilinnuste eeskujul ja see on suurima ümbermõõduga linnus Eestis (ümbermõõt 437 m). Liivimaa ainsa kuninga hertsog Magnuse residents asus aastatel 1570–1578. [10]
  • Põltsamaa roosiaed – on kollektsiooni suuruse poolest Baltikumis suurim ja kuulub Euroopa 10 suurema rosaariumi hulka, seal leidub ligi 1000 erinevat roosiliiki.
  • Rootsiküla künnapuu – asub Tammiku küla Rootsiküla talu põllul. 1999. aastal mõõtis Hendrik Relve puu kõrguseks 13 m ja tüve rinnasümbermõõduks 551 cm. Rootsiküla künnapuu on teadaolevalt Lümati järel jämeduselt teine künnapuu Eestis.[11]
  • Umbusi Budismi Keskus – Umbusi küla vanasse koolimajja rajatud ainulaadne budismi keskus Eestis.[12]

Tuntud isikuid[muuda | muuda lähteteksti]

Põltsamaa vallaga on olnud pikemat või lühemat aega seotud järgmised isikud:

  • Karl Schlossmann – sündinud Puurmani vallas. Eesti mikrobioloogiateaduse rajaja. Oli 1938. aastal asutatud Eesti Teaduste Akadeemia president.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]