Jõgeva vald

See artikkel räägib praegusest vallast, varasemate valdade kohta vaata artikleid Jõgeva vald (Laiuse kihelkond) ja Jõgeva vald (1939).

Jõgeva vald

Jõgeva valla vapp

Jõgeva valla lipp

Pindala: 458 km²

Elanikke: 4307 (1.01.2017)^[1]

Rahvastikutihedus: 9,4 in/km²

EHAKi kood: 0248

Keskus: Jõgeva

Jõgeva vald on omavalitsusüksus Jõgeva maakonnas. Vald paikneb ümber Jõgeva linna, maakonna põhja- ja keskosas. Vallavalitsus asub Jõgeval.

Jõgeva vald on üks suuremaid Eesti maavaldasid pindalaga 458 km², millest umbes 32% moodustab haritavat maad ja 50% metsamaad. Vallas asub 37 küla ja 4 alevikku. Omavalitsuse praegused piirid kujunesid välja 1979. aastal ^[2], mil Jõgeva külanõukoguga liideti Pedja külanõukogu.

Jõgeva vallavanem on Enn Kurg.^[3]

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Jõgeva vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke valla ja Järvamaa Koeru vallaga. Idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vallaga, läänes Puurmani ja Pajusi vallaga. Tähtsamatest ühendusteedest läbivad valda Piibe maantee, Jõgeva–Põltsamaa maantee ja Jõgeva–Mustvee maantee (Põltsamaa–Mustvee maantee) ning Tapa–Tartu raudtee.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Õhtupoolik Männikjärve rabas Endla looduskaitsealal Jõgeva vallas.

Jõgeva valla territooriumi tuumiku moodustavad Pedja jõe ja tema lisajõgede Onga ja Kaave valgalad ning Vooremaa põhjaosa Laiuse suurvoor. Valla äärealad jäävad Endla soostiku ja Kesk-Eesti moreentasandikule. Valla territooriumil asuvad Endla ja Mustallika looduskaitseala. Valla maa-alast on umbes 60% nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, mis paiknevad peamiselt valla kesk- ja lääneosas, hõlmates Kurista, Vaimastvere, Kärde ja Vägeva küla, Jõgeva alevikku ning Siimusti ja Painküla alasid.

Suurematest veekogudest paiknevad osaliselt või täielikult valla piirides:

Laiuse-Kuremaa piirkond asub Saadjärve voorestiku keskosas. Seal vahelduvad 20–30 meetri kõrgused voored soo- ja järvenõgudega.

Maavarad[muuda | muuda lähteteksti]

Jõgeva valla territooriumil on arvestatavad turba, ehitusliiva ja ehituskruusa varud. Täielikult või osaliselt paikneb valla maadel seitse turbamaardlat, kaks ehituskruusa maardlat, kaheksa ehitusliiva maardlat ja üks ehituslubjakivi maardla.

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Jõgeva vallas eristub kesksete asulate järgi viis põhilist piirkonda – Vaimastvere, Laiuse, Kuremaa, Jõgeva aleviku ja Siimusti. Kokku on Jõgeva vallas 41 asulat.

Alevikud[muuda | muuda lähteteksti]

Laiuse pastoraadi peahoone.

Jõgeva alevik, Kuremaa, Laiuse, Siimusti

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Alavere, Ellakvere, Endla, Kaera, Kassinurme, Kaude, Kivijärve, Kurista, Kõola, Kärde, Laiusevälja, Lemuvere, Liivoja, Lõpe, Mooritsa, Mõisamaa, Paduvere, Painküla, Pakaste, Palupere, Patjala, Pedja, Raaduvere, Rohe, Selli, Soomevere, Teilma, Tooma, Vaimastvere, Vana-Jõgeva, Vilina, Viruvere, Võduvere, Võikvere, Vägeva, Väljaotsa, Õuna

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Jõgeva vallas elas 2012. aasta alguse seisuga 4911 inimest^[2]. Sarnaselt enamiku maaomavalitsustega iseloomustab ka Jõgeva valda pidev rahvastiku vananemine ja vähenemine. Rahvastikumuutused alates aastast 2000:

2000	2003	2006	2009	2012
5410	5379	5316	5117	4911

Jõgeva valla rahvastik on koondunud sellistesse suurematesse keskustesse nagu Siimusti (726 elanikku), Jõgeva alevik (560), Laiuse (411), Kuremaa (344) ja Vaimastvere (287).

Valla elanikest moodustavad 94,3% eestlased. Enam esindatud rahvused on veel venelased (3,4%) ja soomlased (0,9%). Ülejäänud rahvused moodustavad elanikkonnast alla 0,5%. Kokku elab Jõgeva vallas 17 rahvuse esindajaid. ^[2]