Ahtme

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ahtme linnaosa

Pindala: 10,5 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 15 185 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 1453,1 in/km²
Park Tammiku mikrorajoonis
Ahtme linnaosa (2) Kohtla-Järve kaardil

Ahtme on Kohtla-Järve linnaosa. Asub Jõhvist lõunas.

Ahtme oli iseseisev linn 19531960 ja 19911993.[3]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Ahtmel 17 252 inimest. Eestlasi oli neist 2128 (12,3%).[4]

Ahtmes asus üks suuremaid põlevkivikaevandusi. Varem tegutses seal Kohtla-Järve Soojusele kuuluv Ahtme soojuselektrijaam.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuli 1948 seadlusega anti varasemale Ahtme asulale töölisalevi staatus.[5] Seoses Jõhvi maakonna moodustamisega arvati Ahtme töölisalev 25. veebruarist 1949 Virumaa koosseisust Jõhvi maakonda. Seoses maakondade likvideerimise ja maarajoonide moodustamisega arvati Ahtme töölisalev 26. septembrist 1950 Jõhvi rajooni.

17. oktoobrist 1953 sai Ahtme rajoonilise alluvusega linna staatuse Jõhvi rajoonis.[6]

Ahtme on Kohtla-Järve kagupoolseim linnaosa ja jaotub nn Uus-Ahtmeks ja sellest kagu poole jäävaks Vana-Ahtmeks. Viimase lähedusse jääb linnaosa tööstustsoon (Ahtme soojuselektrijaam, Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaat[7]) ning kaks kaevandust (Ahtme kaevandus). Ahtme regulaarse tänavavõrguga esimese ehituspiirkonna teljeks oli raudtee juurde viiv Lehola tänav. Kuni 1955. aastani ehitati Ahtmes üleliiduliste tüüpprojektide järgi ühe- ja kahekorruselisi elamuid ning mitmed ühiskondlikud hooneid (Kohtla-Järve Ahtme Põhikool, lasteasutused, Ahtme restoran). 1950. aastate keskel alustati kolme- ja 1960. aastatel neljakorruseliste elamute ehitamist. Kavandatud ühiskondlikus keskuses valmis kino Kosmos ning Puru külaga piirneval linnaosa põhjaserval haigla. Samal ajal alustati elamuehitust haruraudteest kirdes, kus valmisid Ahtme internaatkool ja kauplus[8].

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega 14. oktoobrist 1960 "Eesti NSV Põlevkivibasseini territooriumil ühtse administratiivkeskuse loomise kohta" liideti Ahtme linn (samuti Jõhvi linn ja Sompa töölisalev) Kohtla-Järve linnaga ning Ahtmest sai Kohtla-Järve linnaosa.

Asumid[muuda | muuda lähteteksti]

2007. aastal oli Ahtmes viis asumit:[9]

2007. aastal planeeriti lisaks kaks asumit:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 11.12.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 6.06.2021.
  3. Eesti haldusterritoriaalse jaotuse ja korralduse areng 1990. aastatest (I osa), vaadatud 22.02.2016
  4. Statistikaameti andmebaas
  5. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Ahtme ja Sompa töölisalevite moodustamise kohta. Eesti NSV Teataja, 21, 134, 1948
  6. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Ahtme töölisalevi rajoonilise alluvusega linnaks kujundamise kohta. Eesti NSV Teataja, 11, 144, 1953
  7. Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaat, 1957-1973, The National Archives of Estonia
  8. Kohtla-Järve, www.eestigiid.ee
  9. OÜ Hendrikson&Ko (2007). "Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneeringu seletuskiri" (pdf). Vaadatud 20.07.08. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |online= (juhend)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]