Vana-Pärnu

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib endisest linnast; Pärnu linnaosa kohta vaata artiklit Vana-Pärnu (Pärnu)

Vana-Pärnu (ladina (Antiqua) Perona, saksa Alt-Pernau) oli Eesti keskaegne linn Saare-Lääne piiskopkonnas Pärnu jõe suudme läänekaldal.

Pärnu asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Asutatud hiljemalt 1251 Saare-Lääne piiskopkonna pealinnana Heinrich I poolt. Vana-Pärnu hävitati 2. veebruaril 1263 žemaitide poolt, Žemaitija valitseja vürst Treniota juhtimisel, mille järel pealinn viidi üle Haapsalusse.

Taastatud Vana-Pärnule avaldas ebasoodsat mõju vaen teisel pool Pärnu jõge asunud, Liivimaa ordule kuulunud Embeke (Uus-Pärnu) linnaga ja ta põletati veel mitu korda maha, kuni lõpuks Zygmunt III 21. oktoobril 1611 Uus-Pärnu pealekäimisel linna taastamise keelas. Selle otsuse kinnitas Karl IX 19. augustil 1607 ja Gustav II Adolf 28. novembril 1617. Vana-Pärnu maa-ala ühendati Uus-Pärnuga.

16. sajandil algatas Saaremaa piiskop Johannes IV Vana-Pärnusse kõrgema õppeasutuse ("ülikooli") asutamise ja kutsus rektoriks Egbert Harlemi, algatus nurjus alanud reformatsiooni tõttu.

Carl Russwurm on Vana-Pärnu mälestuseks kirjutanud:

Teadmatult astub rändaja jalg vanade eluhoonete alusmüüridele ja hävinud põlvede haudadele, kaastundmuseta nende saatuse vastu, kelledest ta kolletanud paberites paremal juhtumisel ainult mõne nime või lühikese märkuse leiab. Ning siiski on ka need inimesed rõõmu ja ahastust, lõbu ja muresid tunnud, on moodustanud kogukonna, mille alalhoidmine ja edendamine nende uhkuseks oli, bürgermeister ja raat mõistsid neile õigust, käsitööliste ühingute, ühiste jumalateenistuste ja kaubandushuvide kaudu olid nad üksteisega seotud. Oma eesõiguste eest on nad oma kitsarinnalises piiratud meeles, kuid heas usus, et nad toimivad linnale ainult kasuks, võidelnud, ning siiski üht eesõigust teise järele pidanud hävimas nägema... Üks teine sugu on nende asemele astunud, avaramate teadmiste ja laiaulatuslikumate abinõudega, uhke enesetundega uueaja määramatuid leidusi mineviku armetute olukordadega võrreldes; – üks uus linn on õitsele löönud ja edeneb... päevast päeva.

Vana-Pärnu rae liikmete loend[muuda | muuda lähteteksti]

Bürgermeistrid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1466 Yochym [Yochym Dafyth?]
  • 1468 Hynryck Salomon [Hynryck van Salmen?]
  • 1479 Yochym Dafyth
  • 1479–1494 Hynryck van Salmen
  • 1502–1503 Dyderyck Rysenbeck
  • 1516 Hynryck Hoppe
  • 1520 Yachob Wantscherder
  • 1522 Ghert Dalle
  • 1522–1530 Andreus Loer
  • 1535 Benedict Grote
  • 1538 Berend Sloemer
  • 1544 Dyderyck Lytthel
  • 1551–1555 Pauwel Smyth
  • 1599 Peter Kock
  • 1599 Wendell Zigeler

Foogtid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1468–1481 Tydeman Loer
  • 1492–1503 Hynryck Hoppe
  • 1494 Harmen Sylle
  • 1520 Andreus Loer
  • 1525 Dyderyck Lytthel
  • 1530 Berenth Sloemer
  • 1544 Yohan van Erffthen
  • 1551 Hans Lynnten
  • 1553 Jachob Canthelbarch
  • 1554 Alberd Ryttßo
  • 1555 Berenth Ghrotthussen
  • 1556 Carsten Düdinck
  • 1569 Lucas Went
  • 1594 Peter Kock

Raehärrad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1451 Iurgen Weddeberch, Symel van Oghel, Yochym Daffyth, Alff Lyndenbecke
  • 1456 Yachob van Solen, Symon van Oeghel, Rottgerth Dückemacker, Jonth van Mynden, Rotghert Schryffer
  • 1466 Dyderyck Kaddel, Hynryck van Sollen, Hans Hoff
  • 1479 Hans Hoffmonnych, Yachob van der Kullen, Iurghen Rossenhaghen
  • 1491 Hans Kock, Harmen van Sylle
  • 1494 Hynryck Hoppe
  • 1520 Dyderyck Lytthel, Harmen Schybbe
  • 1555 Carsten Dudingk, Tomas Hynryckes, Andres Rycholt
  • 1556 Berenth Ghrotthussen

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Nachrichten über Alt-Pernau, zusammengstellt von Carl Russwurm, Reval, 1880.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]