Valga (Liivimaa)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kunagisest Liivimaa linnast; 1920. aastal selle jagamisel loodud Eesti linna kohta vaata lehekülge Valga ja Läti linna kohta lehekülge Valka

Valga oli linn Liivimaal kuni 1920. aastani, mil see jaotati kaheks: Eestile kuuluvaks Valgaks ja Lätile kuuluvaks Valkaks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Valga ümbrus Friedrich Theodor Schuberti topograafilisel kaardil 1850–1890
Next.svg Pikemalt artiklis Valga ajalugu

Valgat on esmakordselt mainitud 1266. aastal nime Walk all Liivimaa ordu dokumentides seoses maapäevade korraldamisega. 15. sajandil oli Valga alev üks kahest kohast, kus kogunes Vana-Liivimaa maapäev, teine oli Volmari Lätis.

1286. aastast leidub sissekanne Riia linna võlaraamatus, kus mainitakse Johannes Clericus de Walcot ja Johannes Stedinc de Walkot. 1296. aastal mainitakse sealsamas Thidericus de Walcot. Ilmselt olid need inimesed Valgast pärit. Võib oletada, et Valga alevi algne nimi oli Walco, Walko, Walk. Teise versiooni järgi pärineb Valga nimi vanast eesti sõnast "valketa", mis tähendas 'valge'. Valgal oli ka teine nimi, mis seostus linna sees voolava Pedeli jõega: Podel, Põdeli jne. Lõpuks jäi nimeks Walk, Valga, Läti poolel Valka.

1536. aastal nimetati Valgat väikeseks asulaks, millest pool kuulub Liivimaa ordule ja pool Tartu piiskopkonnale.[1]

11. juunil 1584 andis Poola kuningas Stefan Bathory Rzeczpospolita Liivimaa hertsogkonda kuulunud Valgale asutamiskirja ja Riia linnaõigused. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks. Valga jäi Poola-Leedu valdustesse. 17. aprillil 1590 kinnitas Poola kuningas Sigismund III Valga asutamiskirja teist korda.

1626. aastal läks Valga rootslaste valdusse. 6. märtsil 1626 kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf kõik Valga senised privileegid.

1710. aastal läks Valga Põhjasõja käigus Venemaa valdusse. 5. oktoobril 1764 kinnitas keisrinna Katariina II järjekordselt Valga linna privileegid. 3. juulil 1783 loodi Katariina II ukaasiga Balti provintsidele uus halduskord. Riia ja Võnnu (Cēsise) maakonna kirdeosadest moodustati Valga kreis, mis kuulus Liivimaa kubermangu. Nii sai Valgast kreisilinn ehk maakonnakeskus. 1865. aastal ehitati linna ühekorruseline kõrge poolkelpkatuse, katuseakende ja tornikesega historitsistlikus stiilis Valga raekoda[2].

1903. aastaks oli Valgast saanud tähtis raudteede keskus. Tänu sellele kasvas Valga linna elanikkond kiiresti. Valga raudteejaama läbis neli raudteed:

23. märtsil 1902 valiti esimene eesti soost Valga linnapea: Johannes Märtson.

1913. aastal oli Valgas 5 suuremat, üle 20 töötajaga tööstusettevötet, kus töötas 700 töölist, sealhulgas raudteetöökodades 500. 1914. aastal ehitati linna elektrijaam, võimsusega 270 kW.

Esimese maailmasõja käigus hõivasid linna Läti punased kütipolgud ja pärast nende taganemist Venemaale okupeerisid sakslased Valga 1918. aasta jaanuaris. 31. jaanuaril 1919 toimus Valga linna lähedal Vabadussõja kuulus Paju lahing.

Eesti ja Läti iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis Briti kolonel Stephen George Tallents. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. 1. aprillil 1927 jõustus Eesti lõunapiir lõplikult.

Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1881: 4 200
  • 1897: 10 900
  • 1913: 16 000

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed andmed kooli olemasolust Valgas on pärit Poola ajast.

Järgmine teadaolev fakt on pärit aastast 1788, kui Valgas tegutses kool, mis andis keskhariduse.

19. sajandi lõpus oli linna koolivõrk küllalt hästi välja arenenud. Geograafilist asendit ja mitmerahvuselist elanikkonda arvestades tegutsesid eesti, läti, vene ja saksa õppekeelsed koolid. Aeglaselt kasvas eesti koolide osatähtsus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Herzog Albrecht von Preußen und Livland (1534–1540), toim. Stefan Hartmann, Köln [etc], 1999, Nr. 874.
  2. Mälestised 23320, Valga Raekoda, Kultuurimälestiste riiklik register