Viljandi maakond

See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Viljandimaa

---

Viljandi maakond
Viljandimaa lipp Viljandimaa vapp
Pindala: 3420 km² (2017)
Elanikke: 45 637 (1.01.2023)
Rahvastikutihedus: 13,3 in/km²
Maakonnalinn: Viljandi

Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti kesk- ja lõunaosas.

Viljandimaa piirneb läänes Pärnu, põhjas Järva, kirdes Jõgeva, idas Tartu ja kagus Valga maakonnaga ning lõunas Lätiga.

Nüüdne Viljandi maakond erineb mõneti 1939.–1949. aastate Viljandimaast, mis hõlmas ka nüüdsed Järvamaa vallad Imavere ja Kabala, Jõgevamaast Põltsamaa-Pajusi piirkonna ning Pärnumaast Kaansoo ümbruse, samal ajal ei kuulunud Viljandimaasse nüüdsed Abja-Paluoja ja Mõisaküla linn, Abja vald ning Halliste, Uue-Kariste ja Vana-Kariste ümbrus Halliste vallast.

Kohalikud omavalitsused

Viljandimaa omavalitsusüksused pärast 2017. aasta haldusreformi

2017. aasta haldusreformi tulemusel kuulub Viljandi maakonda neli omavalitsusüksust: Viljandi linn, Mulgi vald, Viljandi vald ja Põhja-Sakala vald.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli Viljandi maakonnas 12 omavalitsusüksust. Neist kolm olid linnad: Mõisaküla, Viljandi ja Võhma. Ülejäänud omavalitsusüksused olid vallad: Abja, Halliste, Karksi, Kolga-Jaani, Kõo, Kõpu, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi vald.

Loodus

Suur osa maakonnast asub Sakala kõrgustikul, mille kõrgeim tipp Härjassaare mägi on ka maakonna kõrgeim koht.

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Viljandi maakonnas 55 657 elanikku, kellest 46,69% mehed ja 53,31% naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,29‰, suremuse üldkordaja 13,04‰ ja loomulik iive –3,76‰. 94,33% elanikest olid eestlased ja 3,33% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,86%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,76% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,37%. Töötuse määr oli 7,0%. Rahvastiku tihedus oli 16,3 in/km².

Asustusüksused

Viljandi maakonnas on kuus linna, kaheksa alevikku ja 254 küla.

Linnad: Abja-Paluoja – Karksi-Nuia – Mõisaküla – Suure-Jaani – Viljandi – Võhma

Alevikud: Halliste – Kolga-Jaani – Kõpu – Mustla – Olustvere – Ramsi – Viiratsi – Õisu

Külad: Abjaku – Abja-Vanamõisa – Aidu – Aimla – Aindu – Ainja – Allaste – Alustre – Anikatsi – Arjadi – Arjassaare – Arussaare – Atika – Auksi – Eesnurga – Epra – Ereste – Heimtali – Hendrikumõisa – Hirmuküla – Holstre – Hõbemäe – Iia – Ilbaku – Intsu – Ivaski – Jakobimõisa – Jaska – Jõeküla – Jälevere – Jämejala – Järtsaare – Järveküla – Kaarli – Kaavere – Kabila – Kalbuse – Kalvre – Kamara – Kangrussaare – Kannuküla – Karjasoo – Karksi – Karula – Kassi – Kerita – Kibaru – Kibeküla – Kiini – Kiisa – Kildu – Kingu – Kirivere – Kivilõppe – Kobruvere – Koidu – Kokaviidika – Koksvere – Kookla – Kootsi – Kuhjavere – Kuiavere – Kulla – Kuninga – Kuressaare – Kurnuvere – Kuudeküla – Kõidama – Kõo – Kõvaküla – Kärevere – Kärstna – Laane – Laanekuru – Laatre – Lahmuse – Lalsi – Lasari – Leeli – Leemeti – Leie – Lemmakõnnu – Lilli – Loime – Lolu – Loodi – Loopre – Luiga – Lõhavere – Lätkalu – Maalasti – Maltsa – Marjamäe – Marna – Maru – Matapera – Meleski – Metsaküla – Metsküla – Metsla – Moori – Morna – Mudiste – Muksi – Mulgi – Munsi – Muri – Mustapali – Mustivere – Mõnnaste – Mõõnaste – Mäeküla – Mäeküla – Mäeltküla – Mähma – Naistevalla – Navesti – Niguli – Nuutre – Odiste – Oiu – Oorgu – Oti – Otiküla – Paaksima – Paelama – Paenasti – Pahuvere – Paistu – Parika – Peetrimõisa – Penuja – Pikru – Pilistvere – Pinska – Pirmastu – Polli – Pornuse – Porsa – Puiatu – Pulleritsu – Punaküla – Põhjaka – Põlde – Põrga – Päidre – Päigiste – Päraküla – Päri – Pärsi – Pärsti – Pöögle – Raamatu – Raassilla – Raja – Raudna – Rebase – Rebaste – Reegoldi – Ridaküla – Rihkama – Riiassaare – Rimmu – Riuma – Roosilla – Ruudiküla – Räägu – Rääka – Saareküla – Saarepeedi – Saate – Saksaküla – Sammaste – Sandra – Sarja – Saviaugu – Savikoti – Seruküla – Sinialliku – Soe – Soomevere – Sooviku – Sudiste – Suislepa – Sultsi – Supsi – Surva – Suuga – Sürgavere – Taari – Taevere – Tagamõisa – Taganurga – Tarvastu – Tilla – Tinnikuru – Tipu – Tobraselja – Tohvri – Toosi – Tuhalaane – Turva – Tusti – Tõnissaare – Tõnuküla – Tõrreküla – Tällevere – Tänassilma – Tääksi – Tömbi – Uia – Umbsoo – Unakvere – Unametsa – Univere – Uue-Kariste – Uusna – Vabamatsi – Vaibla – Valma – Vana-Kariste – Vanamõisa – Vanausse – Vanaveski – Vana-Võidu – Vanavälja – Vardi – Vardja – Vasara – Vastemõisa – Veelikse – Veisjärve – Venevere – Verilaske – Veskimäe – Vihi – Viisuküla – Vilimeeste – Villa – Vissuvere – Vooru – Võhmassaare – Võistre – Võivaku – Võlli – Väike-Kõpu – Välgita – Väluste – Ämmuste – Ängi – Äriküla – Ülde – Ülemõisa – Ülensi

• 
  Arussaare õigeusu kirik
• 
  Suure-Kõpu mõisa peahoone
• 
  Heimtali mõisa meierei
• 
  Pärsti mõisa peahoone
• 
  Õisu järv
• 
  Viljandi ordulinnuse varemed

Ajalugu

Eesti haldusjaotus (1925)

Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

 Pikemalt artiklis Viljandimaa

12. aprillil (30. märts vkj) 1917. aastal kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus määruse "Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", millega seni Liivimaa kubermangu kuulunud Viljandi maakond liideti autonoomse Eestimaa kubermanguga.

1920. aastal moodustati naabermaakondade aladest uus Valga maakond. 11. veebruaril 1921 määras valitsus kindlaks Valga maakonna maa-ala, Viljandi maakonnast eraldati Jõgeveste, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Helme, Lõve ja Hummuli vald.

1922. aastal elas Viljandi maakonnas 64 547 inimest. 1934. aastal oli Viljandi maakonna pindala 4057 km² ja 58 622 elanikku.

1939. aasta vallareformiga likvideeriti Viljandi maakonnas Heimtali, Kaarli, Kurista, Kärstna, Lähtru, Puiatu, Päri, Pärsti, Riidaja, Rutikvere, Soosaare, Suure-Kõpu, Sürgavere, Uue-Põltsamaa, Uue-Võidu, Uusna, Vana-Põltsamaa, Vana-Tänassilma ja Vana-Võidu vald ning moodustati Holstre, Imavere, Kabala, Karksi, Kõo, Kõpu, Lustivere, Olustvere, Paistu, Pajusi, Põltsamaa, Raudna, Rimmu, Suislepa, Taevere, Tarvastu, Tuhalaane, Tänassilma, Vastemõisa , Viljandi ja Võisiku vald.

Nõukogude okupatsioon (1940–1941)

Eesti okupeerimise järel 1940. aasta juunis asuti omavalitsuste faktilisele likvideerimisele. Juulis-augustis vabastati presidendi käskkirjaga kõik maavanemad ja suurem osa linnapeasid. 8. juulil 1940 vabastati Vabariigi Presidendi käskkirja alusel Viljandi maavanema ametis töötanud Mihkel Hansen ja sama käskkirjaga nimetati maavanemaks Vladimir Laante (jäi ametisse vähem kui seitsmeks kuuks). Siseministri käskkirjaga vabastati 30. juulil ametist Viljandi linnapea Albert Vilms ja tema asemele määrati Adolf Mannermaa (püsis ametis detsembrini).

25. juulist lõpetati Viljandi Maavolikogu, linnavolikogude (Mustlas, Põltsamaal, Suure-Jaanis ja Viljandis) ning vallavolikogude tegevus, nende ülesanded pandi vastavalt Viljandi Maavalitsusele ning linna- ja vallavalitsustele. Juba 2. augustil 1940 esitas maavanem Laante siseministeeriumile kinnitamiseks maakonna valdade vallavalitsuste uued koosseisud.

25. augustil võeti vastu Eesti NSV Konstitutsioon. Selles polnud kohaliku omavalitsuse mõistet. Töötava rahva saadikute nõukogud olid riigivõimuorganid kohalikes haldusüksustes. Loetletud olid maakonna- ja linnanõukogude täitevkomiteede osakonnad, mis pidid juhtima kohaliku tööstust, kaubandust, kommunaal- ja teedemajandust, haridust, kultuuri, tervishoidu ja sotsiaalkindlustust. Osakonnad allusid niihästi kohalikule nõukogule kui ka vastavale rahvakomissariaadile kas otseselt (Viljandi maakonna täitevkomitee osakonnad) või maakonna täitevkomitee osakonna kaudu (maakondliku alluvusega linnade Viljandi, Mustla, Põltsamaa ja Suure-Jaani täitevkomitee osakonnad).

Esialgu jätkasid, osalt muudetud koosseisus tööd senine Viljandi Maavalitsus (Vladimir Laante juhtimisel) ning linna ja vallavalitsused. Maavalitsuses kujunes oluliseks nõukogude maareformi läbiviimine, linnavalitsustes alates 1940. aasta oktoobrist majade natsionaliseerimise korraldamine.

Formaalselt asutati töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteed 17. jaanuaril 1941. Viljandi maakonna täitevkomitee koosseis kinnitati nimeliselt Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega (maakonna täitevkomitee esimeheks määrati Elfriede Piip), maakondliku alluvusega linnade ja valdade täitevkomiteede koosseis kinnitati arvuliselt (üldiselt 3-liikmeline, Viljandi Linna TSN Täitevkomitee koosseis 5-liikmeline). Kohalikke nõukogusid ei valitud ega moodustatud.

14. juunil 1941 toimus Viljandimaal juuniküüditamine, 19. juunil purustati Viljandis linna ja maakonna täitevkomitee juhtide algatusel Vabadussõjas langenute mälestussammas.

Saksa okupatsioon (1941–1944)

Saksa vägede kiire pealetungi tulemusena jõudis II maailmasõda 1941. aasta juuliks Eesti piiridesse. Sakslaste vallutatud piirkondades tulid taas kokku endised valla- ja linnavalitsused. 8. juulil vallutas üks Saksa motoriseeritud eelüksus Viljandi ühepäevase lahinguga. Aasta varem linnapea ametist tagandatud Albert Vilms läks 9. juulil raekotta ja hakkas taas linna valitsemist korraldama.

Saksa okupatsiooni ajal jäi Viljandimaa Eesti kindralkomissariaadi Pärnu piirkonna haldusalasse. Saksa võimude poolt nimetati 14. juulil 1941 ametisse Viljandi linna komandant kapten Fran Küppers ja viimane nimetas ametisse ajutise linnapea Albert Vilmsi ja ajutise maavanema Aleksander Siitami. Sama aasta 1. septembril jõudis Viljandisse sõjaeelne viimane maavanem Mihkel Hansen ja asus Siitami asemele.

Viljandi Maavalitsus ning linna- ja vallavalitsused allusid eeskätt Eesti Omavalitsusele (moodustati septembris 1941). Volikogud ei tegutsenud. Haldusjaotuses muudatusi ei toimunud. Maavanema nimetas ametisse ja vabastas ametist kindralkommissar Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul. Maakondliku alluvusega linnade (Viljandi, Mustla, Põltsamaa ja Suure-Jaani) linnapead nimetas ametisse ja vabastas Eesti Omavalitsuse juht. Vallavanemaid nimetas ametisse ja vabastas maavanem piirkonnakomissari nõusolekul.

10. juulil 1941 alustas tegevust Saksa vangilaager Männimäel; mitmest koolimajast ja Grand Hotellist said laatsaretid.

Sakala hakkas ilmuma 12. juulil 1941; käibele tulid riigimargad ja -pennid.

Viljandi politseiprefektiks määrati 6. augustil 1941 Peeter Kutsar.

1944. aasta jaanuaris tungisid Punaarmee üksused Eesti piirile. Riia pealetungioperatsiooni käigus hõivasid Punaarmee väed septembris 1944 osa Viljandimaast. 37. Politseipataljon ja Wehrmachti 87. diviisi üksused lahkusid Viljandist 22. septembril (Läti suunas). Enne Viljandist lahkumist õhkisid sakslased turu piirkonnas laskemoonalaod, tuleroaks langesid ka maagümnaasiumi hoone ja raudteejaam. Viljandi hõivati Punaarmee üksuste poolt 23. septembril 1944. Hõivamise käigus põles halbade asjaolude kokkulangemise tõttu maha suur osa Viljandi tolleaegsest vanalinnast.

Nõukogude sõjajärgne okupatsioon

Järgmisel päeval pärast Viljandi hõivamist Punaarmee poolt saabus 24. septembril 1944 Viljandisse EK(b)P Viljandimaa Komitee I sekretär Oskar Abori. Päev hiljem alustasid Viljandis tööd Nõukogude okupatsiooniasutused. Septembri lõpus asus Viljandi Linna TSN Täitevkomitee esimehe ametisse peaaegu et omaalgatuslikult muusikaõpetaja ja koorijuht Augustin Pung (püsis ametis märtsini 1945). Viljandi Maakonna TSN Täitevkomitee esimeheks määrati taas Elfriede Piip.

1945. aastal määrati valdade ja maakondliku alluvusega linnade (Viljandi, Mustla, Põltsamaa ja Suure-Jaani) täitevkomiteede koosseisud arvuliselt, Viljandi maakonna täitevkomitee koosseis nimeliselt. Kohalike nõukogude valimised toimusid jaanuaris 1948. Seega alustasid kohalikud nõukogud ENSV Konstitutsioonile vastavalt tööd alles 1948. aastal.

Muudatused haldusjaotuses 1944–1949

1945. aastal alustati valdade koosseisu kuuluvate asulate omaette haldusüksusteks nimetamist. Viljandimaal muudeti Karksi vallas asuv Nuia alevik ja Kõo vallas asuv Võhma alevik töölisaleviks (1961. aastal said töölisalevitest alevid).

Ülemnõukogu seadlused külanõukogude moodustamise kohta võeti vastu augustis-septembris 1945.

1949. aastal moodustati Jõgeva maakond, millega Viljandimaast liideti Põltsamaa linn ning Lustivere, Pajusi ja Põltsamaa vald.

Viljandi maakonna pindala oli aastatel 1939–1949 muutumatu (4002 km²).

Maakonna likvideerimine (1950)

Radikaalse haldusreformi käigus 1950. aastal likvideeriti Eestis maakonnad ja vallad. Eesti jagati toona maarajoonidesse. Endise Viljandi maakonna territoorium jagati kuue vastmoodustatud rajooni vahel (Viljandi, Suure-Jaani, Abja, Türi, Põltsamaa ja Tõrva rajoon).:

Maakonna taastamine (1990)

1990. aastal 1. jaanuarist moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Viljandi rajooni piires Viljandi maakond.

Viljandimaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi

Pärast taasiseseisvumist (1991–)

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Viljandi maakonda järgmised haldusüksused:

• linnad: Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Mõisaküla, Suure-Jaani, Viljandi, Võhma
• vallad: Abja, Halliste, Kolga-Jaani, Kõo, Kõpu, Olustvere, Paistu, Polli, Pärsti, Saarepeedi, Suure-Jaani, Tarvastu, Vastemõisa ja Viiratsi vald

1998. aastal ühines Abja-Paluoja linn Abja vallga ning 1999. aastal ühines Karksi-Nuia linn Karksi vallaga. 2013. aastal ühinesid Pärsti, Paistu, Viiratsi ja Saarepeedi vald Viljandi vallaks. 2017. aasta haldusreformiga moodustati Viljandi maakonnas seniste omavalitsusüksuste liitmise teel Mulgi, Viljandi ja Põhja-Sakala vald. Haldusreformieelsetes piirides säilis Viljandi linn.

Vaata ka

• Viljandimaa vapimärk
• Viljandi rajoon

Kirjandus

• Hendrik Sepp, Viljandimaa ajalugu XVII sajandist, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1939
• Viljandimaa: maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. I, Üldosa, Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkonna väljaanne; nr. 12

Välislingid

• Viljandimaa portaal
• Viljandi maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis