Tapa vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest vallast; varasema valle kohta vaata artiklit Tapa vald (2005), veel varasema kohta artiklit Tapa vald (Ambla kihelkond)

Tapa vald

Tapa valla vapp
Tapa valla vapp
Tapa valla lipp
Tapa valla lipp

Pindala: 480 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 11 049 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 23 in/km²
EHAKi kood: 0792[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Tapa

Tapa vald on kohalik omavalitsus Lääne-Viru maakonnas, mille keskus on Tapa linn .

Tapa vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim vald, mis piirneb Anija, Kuusalu, Kadrina, Rakvere, Väike-Maarja ja Järva vallaga.

Vald moodustati 2017. aasta oktoobris Tapa ja Tamsalu valla liitumisel[4].

Tapa vald jaotub üheksaks kogukondlikuks piirkonnaks:

  • Assamalla – Assamalla, Kullenga, Lemmküla, Vadiküla, Võhmetu, Koplitaguse ja Koduküla küla;
  • Jäneda – Jäneda, Kõrveküla, Läpi, Patika ja Raudla küla;
  • Karkuse – Karkuse, Nõmmküla, Näo, Piilu ja Saiakopli küla;
  • Lehtse – Lehtse alevik, Jootme, Kuru, Linnape, Läste, Pruuna, Rabasaare, Rägavere, Räsna ja Tõõrakõrve küla;
  • Moe – Imastu, Loksu, Lokuta, Moe, Saksi ja Vahakulmu küla;
  • Porkuni – Porkuni, Piisupi, Vistla, Järvajõe ja Kadapiku küla;
  • Tamsalu – Tamsalu linn, Sääse alevik, Uudeküla, Alupere, Naistevälja, Kaeva, Loksa, Savalduma, Araski, Sauvälja, Metskaevu ja Põdrangu küla;
  • Tapa linn;
  • Vajangu – Vajangu, Kuie, Kursi, Kerguta, Aavere, Võhmuta, Türje ja Järsi küla.

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Vallasisesed linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Alevikud[muuda | muuda lähteteksti]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Tapa valla elanike arv[5][muuda | muuda lähteteksti]

Aasta 2017 2018
Elanikke 11 648 11 169

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tapa vald hõlmab põhiosa ajaloolisest Ambla ja umbes kolmandiku Järva-Jaani kihelkonnast, samuti vähemal määral Kadrina, Koeru ja Väike-Maarja kihelkonda kuulunud alasid.

Tapa vallas või siis selle vahetus läheduses on mitmed muistsed asustuskeskused:

Jänedal on asunud ka linnus. Kuna Jäneda linnuse õuelt on avastatud püsiasustusele viitav kultuurkiht, võib oletada, et tegemist oli n-ö korralikult funktsioneeriva keskusega. Arvatav linnus on asunud ka Jalgsema külas (Järva vald, vahetult Tapa valla piiril) Siimumäel. Muistse Järvamaa linnuste rollist sõjalise rajatisena pole aga midagi teada, sest Henrik Liivimaa kroonikas seda ei maini ja pole ka andmeid nende piiramiste kohta vallutussõdade ajal 13. sajandil.[7]

Hilisem Ambla ja Järva-Madise kihelkond moodustasid koos ühe muinaskihelkonna – Loppegunde. Tänane Tapa vald koos temaga vahetult piirnevate aladega moodustasid Loppegunde tuumala. Loppegunde oli muinas-Järvamaa põhjapoolseim kihelkond. Muinas-kihelkonna keskusena on pakutud välja nii Reineveret (Järva vald, piirneb vahetult Tapa valla Karkuse külaga) kui Käravetet (Järva vald, Tapa valla piiri läheduses). Priit Lätti peab tõenäolisemaks teist varianti. Reinevere on põhjapoolseim punkt, kuhu jõudis välja kroonik Henrik 13. sajandil.

Keitis (hilisem Järva-Jaani Järva vallas, vahetult Tapa valla piiril) oli samuti muinaskihelkonna, mille nime pole aga teada, keskus.[7] Kroonik Henrik mainib samuti Jalgsemat (asub Järva vallas Tapa valla vahetus läheduses), mille elanikud olid taanlaste poolt juba ristitud.[7]

1938. aasta valdade reformi järel oli suurem osa tänasest Tapa vallast omaaegse Lehtse valla ja Vajangu valla alal. Tapa linn oli 1938 iseseisev haldusüksus.

Endised kohalikud omavalitsused Tapa valla alal[muuda | muuda lähteteksti]

Endised mõisad Tapa valla alal[muuda | muuda lähteteksti]

Ambla kihelkond[muuda | muuda lähteteksti]

Järva-Jaani kihelkond[muuda | muuda lähteteksti]

Kadrina kihelkond[muuda | muuda lähteteksti]

Väike-Maarja kihelkond[muuda | muuda lähteteksti]

"Kõrve"-nimelised kohad[muuda | muuda lähteteksti]

Tapa vallas on mitu ajaloolist kõrve-nimelist küla[8]:

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Maastikuliselt jääb suurem osa vallast Pandivere kõrgustikule, valla põhja- ja lääneosa aga Kõrvemaale. Tapa vald asub Valgejõe ja Jägala jõe veelahkmel. Suurimad valda läbivad jõed on Valgejõgi, Soodla jõgi ja Jänijõgi.

Tapa vald jääb valdavalt Lääne-Eesti vesikonna Lääne-Eesti alamvesikonda (Pandivere). Soodla jõgi on osa Tallinna veehaardest.

Suurem osa Tapa vallast, va Piibe maanteest (riigi tugimaantee nr 13 Jägala–Käravete) läände jääv ala, asub Pandivere nitraaditundlikul alal.

Poliitika ja juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Valimistulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Valimised 2017[9]
kohti %
Kokku 23 100
Eesti Keskerakond 5 20,4
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 0 3,9
Eesti Reformierakond 4 18,0
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei 0 0,2
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 0 2,2
Valimisliit "Koostöö" 4 17,4
Valimisliit "Valgejõgi" 10 37,0
Üksikkandidaat 0 0,7

Vallavolikogu esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Vallavolikogu aseesimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Vallavanemad[muuda | muuda lähteteksti]

Abivallavanemad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 01.01.2018-oktoober 2018:
    • Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
    • Aivi Must (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalvaldkond)
    • Riho Tell (vallavalitsuse liige, arengu- ja finantsvaldkond)
  • alates oktoober-november 2018:
    • Andrus Freienthal (majandusvaldkond)
    • vakantne (haridus- ja sotsiaalvaldkond)
    • vakantne (arengu- ja finantsvaldkond)

Vallasekretärid[muuda | muuda lähteteksti]

Aukodanikud[muuda | muuda lähteteksti]

Tapa vallaga seotud tuntud inimesed[muuda | muuda lähteteksti]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Gümnaasiumid:

Põhikoolid:

Põhikool-lasteaiad:

Lasteaiad:

  • Krõll (Tamsalu ja Sääse)
  • Pisipõnn (Tapa)
  • Vikerkaar (Tapa)

Riigikoolid:

Erakoolid:

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Raudteed[muuda | muuda lähteteksti]

Tapa kui vallasisene linn on raudteesõlmpunkt, kus saavad kokku Tallinna–Tapa, Tapa–Narva ja Tapa–Tartu laiarööpmeline raudtee.

Tapa vallas asuvad järgmised raudteejaamad ja -peatused:

Tapa valla piiril, kuid Harjumaa Anija valla Aegviidu alevis asub ka Nelijärve raudteepeatus.

Ajalooline Patika raudteepeatus on suletud alates maist 2005.

Tamsalu oli aastatel 1920-1972 kitsarööpmelise Türi–Paide–Tamsalu raudtee lõppjaam. Tapa vallas asusid järgmised kitsarööpmelised raudteejaamad: Tamsalu, Vajangu ja Võhmuta. Praegu arendatakse endisel raudteetammil Türi-Tamsalu matkateed.

Maanteed[muuda | muuda lähteteksti]

Tapa valda läbib riigi põhimaantee number 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru ja järgmised riigi tugimaanteed:

Sõprusvallad[muuda | muuda lähteteksti]

Haldusreform[muuda | muuda lähteteksti]

2017. aasta haldusreformi käigus soovisid endise Ambla valla põhjaosa asulad (Ambla ja Käravete alevik, Jõgisoo, Raka, Roosna, Reinevere, Märjandi, Kukevere ja Sääsküla küla) liituda Järva valla asemel Tapa vallaga. Ambla Vallavolikogu seda soovi ei rahuldanud ning Ambla vald liitus tervikuna Järva vallaks.[16]

2018. aasta maikuus algatasid samad Järva valla põhjaosa asulad üleminekuprotsessi Tapa valla koosseisu uuesti.[17] Järva Vallavolikogu arutas eelmainitud eelnõud esimest korda 11. septembril 2018 otsust tegemata.[18]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Matkateed ja looduse õpperajad[muuda | muuda lähteteksti]

Riigiasutused[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitsevägi[muuda | muuda lähteteksti]

Maaeluministeerium[muuda | muuda lähteteksti]

Haridus- ja Teadusministeerium[muuda | muuda lähteteksti]

AS Hoolekandeteenused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 17.05.2018.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. "Vabariigi Valitsuse 29.122016.a määrus nr 171 "Tamsalu valla ja Tapa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine"". Riigi Teataja.
  5. "RV0240: Rahvastik 1. jaanuari seisuga". Statistikaamet, 05.01.2018.
  6. Priit Lätti. Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused. Ajakiri Mäetagused, nr 28.
  7. 7,0 7,1 7,2 Priit Lätti. Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused. Ajakiri Mäetagused, nr 28, lk 144.
  8. Jakob Kents (1947). Eesti „kõrve“-nimelised kohad – ürgse maastiku ja asustusloo ilmendajad. Tartu: Teaduslik Kirjandus. 
  9. "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised: 15.10.2017".
  10. Kristi Ehrlich, Eva Klaas. "Tapa vallavolikogu juhib Toomas Uudeberg". Virumaa Teataja, 25.10.2017. Kasutatud 01.11.2017.
  11. Margus Martin. "Tapa vallavolikogu avaldas esimehele umbusaldust". Virumaa Teataja, 10.09.2018. Kasutatud 10.09.2018.
  12. 12,0 12,1 "Tapa volikogu esimeheks valiti Maksim Butšenkov ja vallavanemaks Riho Tell". Tapa.ee, 16.10.2018. Kasutatud 21.10.2018.
  13. Eva Klaas, Anu Viita-Neuhaus. "Tapa valda juhib taas Alari Kirt". Virumaa Teataja, 01.11.2017. Kasutatud 01.11.2017.
  14. Margus Martin. "Fotod: Tapa volikogu erakorraline istung tõi inimesed meelt avaldama". Virumaa Teataja, 17.09.2018. Kasutatud 17.09.2018.
  15. Eva Samolberg-Palmi. "Mihkli kool vahetab aadressi". Virumaa Teataja, 07.06.2018. Kasutatud 28.06.2018.
  16. "Ambla kandi rahvas kogus Tapa vallaga ühinemise toetuseks ligi pool tuhat allkirja". Virumaa Teataja, 21.05.2016. Kasutatud 28.06.2018.
  17. Tiit Reinberg. "500 allkirja koos. Ambla ja Käravete inimesed tahavad liituda Tapa vallaga". Virumaa Teataja, 16.06.2018. Kasutatud 28.06.2018.
  18. Tiit Reinberg. "Volikogu võttis mõtlemisaega, kas lubada Ambla piirkonnal liituda Tapa vallaga". Järva Teataja, 11.09.2018. Kasutatud 12.09.2018.