Jõhvi vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest vallast, varasemate valdade kohta vaata artiklitest Jõhvi vald (1939) ja Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond).

Jõhvi vald


Pindala: 124 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 11 699 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 94,4 in/km²
EHAKi kood: 0251[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Jõhvi
Eesti Jõhvi vald 2017.svg

Jõhvi vald on vald Ida-Viru maakonnas. Jõhvi valla halduskeskuseks on Jõhvi linn.[4]

Valla pindala on 124 km² ja 2021. aasta alguse seisuga elas vallas 11 699 inimest.

Jõhvi vald taastati omavalitsusena 7. juunil 1992 ning 13. aprillil 2005 liideti sellega Jõhvi linn.

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Jõhvi vallas on Jõhvi linn, Tammiku alevik ja 11 küla.[4]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Edise, Jõhvi, Kahula, Kose, Kotinuka, Linna, Pajualuse, Pargitaguse, Pauliku, Puru ja Sompa.[4]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Jõhvi surnuaed

Jõhvi vallas elas 2020. aasta alguse seisuga 11 261 inimest, kes jagunesid elukoha järgi asustusüksuste vahel järgmiselt[5]:

Rahvaarv
Asustusüksus Elanike arv
Edise küla 191
Jõhvi linn 9701
Jõhvi küla 374
Kahula küla 149
Kose küla 119
Kotinuka küla 60
Linna küla 39
Pajualuse küla 41
Pargitaguse küla 1
Pauliku küla 86
Puru küla 69
Sompa küla 77
Tammiku alevik 316

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklites Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond) ja Jõhvi vald (1939)
Alutaguse hirve skulptuur

Jõhvi vald loodi aastal 1866, mil Jõhvi kihelkond jaotati 27 vallaks.

Vallaga ühendati 1892. aastal Tammiku, Edise ja Sompa vallad ja umbes samal ajal ka Jõhvi kirikuvald.

1913. aastal eraldati Jõhvi vallast Kalina küla, mis liideti Mäetaguse vallaga.

1939. aasta vallareformi otsusega liideti Jõhvi vallaga suur osa Voka vallast ja väike osa Järve vallast. Haldusreformiga moodustatud uuest Jõhvi vallast eraldati 1948. aastal alevina Ahtme.

Esialgu Virumaa osa olnud Jõhvi sai 1949. aastal Jõhvi maakonna osaks, mis juba 1950 likvideeriti. Selle asemele moodustati Jõhvi rajoon, mille osaks ka Jõhvi vald sai.[6]

Jõhvi vald sai omavalitsusliku valla staatuse 7. juunil 1992.[6].

Jõhvi Linnavolikogu 13. aprilli 2005. aasta otsusega liideti Jõhvi linn ja Jõhvi vald, mille asemele tekkis ühine omavalitsus Jõhvi vald[7].

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Alutaguse metsad

Jõhvi vald asub Viru lavamaa maastikurajoonis. Valla lääneosa jääb Jõhvi kõrgustikule ja valla ida- ja kaguosa jäävad Alutaguse madaliku koosseisu. Valla põhja- ja idaosas on põhiliselt suurte soode ja metsade ala, mis oli jääaja lõppedes üle ujutatud. Pinnase aluskord on moodustatud kristalliinsetest moondekivimitest, mida pealiskorras katavad põhiliselt karbonaatsed settekivimid, Ülemvendi, Kambriumi ja Ordoviitsiumi settekivimid. Kvaternaarisetete kiht on põhjaosas õhuke (1–2 meetrit) ja pakseneb lõuna suunal.[6]

Väärtuslikem maavara on põlevkivi: Jõhvi valla altkaevandatud osa on ligikaudu 70%.[8]

Pühajõgi

Veekogud[muuda | muuda lähteteksti]

Jõed: Pühajõgi, Kohtla jõgi, Vasavere jõgi, Rausvere jõgi, Sanniku oja.[6]

Looduslikud Järved: Isandajärv.[6]

Looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkonnana on looduskaitse all Jõhvi park (31,4 ha), Jõhvi linna park ja allee (41 ha; osa pargist jääb valla territooriumist väljapoole), Tammiku puiestee (2,6 ha) ja Tammiku hiietammed (4 ha; 8 puud).[6]

Üksikobjektidena on looduskaitse all Revino vaher, Riia-Võhma tamm ja Peri rändrahn.[6]

Tammiku järv

Tammiku hiis[muuda | muuda lähteteksti]

Tammiku hiis asub Jõhvi vallas Pauliku külas, endise Tammiku kaevanduskompleksist saja meetri kaugusel.

Pärimus räägib, et hiis olevat ulatunud Kahulast endise Tammiku mõisani, kusjuures eristada sai hiie kolme osa: Tamme-, Alguse- ehk Otsahiis, Kuusiku-, Kesk-, Salupea- ehk Saluhiis ning Lepa- ehk Lõpuhiis. Rahvajuttudes olla ka Kalevipoeg ise tuulevarju otsides Tammiku hiies maganud.[9]

1926. aastaks oli Tammiku mõisa ümbruses alles vaid kolm hõredat puudesalka ja 1962. aastal oli säilinud 12 suurt hiietamme, millest 2020. aastateks on alles kaheksa. Nimetatud pühapaik on looduskaitse all; seal on looduslik kõnnirada ja tutvustavad infostendid.[9][10]

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklites Jõhvi valla lipp ja Jõhvi valla vapp

Jõhvi valla lipp on täisnurkne riidelaid, mille kõrguse ja laiuse suhe on 1:2. Lipp koosneb viiest ribast: äärtel ja keskel 1/7 laiused valged ribad, nende vahel 2/7 laiused rohelised ribad. Lipu normaalsuurus on 82,5x165 cm. Valla lipud lehvivad alaliselt nii vallavalitsuse kui ka volikogu haldushoonete ees, ning need heisatakse ajutiselt valla tähtpäevade puhul.[4]

Jõhvi valla vapp on kilbikujuline. Vapi välja alumine 2/3 on rohelise põhjaga, millel on paremalt vasakule vaatav kullavärvi hirve sarvede ja kaelaga pea kujutis, suust väljaulatuva punase keelega. Vapi välja ülemisel 1/3 punase põhjaga osal on kujutatud kolme hõbedavärvilist kuuske. Vapi tänapäevane kujundus kinnitati Jõhvi linnavolikogu poolt 2. detsembril 1938.[4]

Valla sümboolika alla kuulub ka vallavanema ametiraha. Ametiraha on hõbedast lülidega kett. Ametist lahkuv vallavanem annab alati ametiraha uuele vallavanemale. Seda kantakse valda esindades ja pidulikel üritustel.[4]

Valla ajaleht[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Jõhvi Teataja

Alates 1992. aasta novembrist ilmub Jõhvi vallas üks kord kuus Jõhvi Teataja. Aastatel 1992–1995 ilmus Jõhvi Teataja 2–5 korda aastas. Teatajat annab välja Jõhvi Vallavalitsus.[11]

2021. aasta suvel kaaluti Jõhvi vallavolikogus vallalehe sulgemist, põhjenduseks vallalehes ilmuv liigne propaganda.[12]

Eelarve[muuda | muuda lähteteksti]

Jõhvi valla 2021. aasta vastuvõetud eelarve maht on 22,5 miljonit eurot, millest põhitegevuse tulud moodustasid 15,1 miljonit eurot ja ülejäänu jagunes investeerimistegevuse tulude, investeerimislaenu ja likviidsete vahendite vahel. Suurim osa kuludest läheb haridusvaldkonda, kuhu paigutatakse 51,5% põhitegevuse kulude mahust.[13]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Jõhvi gümnaasiumi peasissepääs

Jõhvi vallas tegutsevad üldhariduskoolidest Jõhvi Põhikool ja Jõhvi Vene Põhikool. 2015. aastal alustas riigigümnaasiumina Jõhvi Gümnaasium[14]. Kutsekoolidest tegutsevad Jõhvi vallas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (eesti ja vene õppekeeltega) ja Juuksurite erakool Maridel (vene õppekeelega)[15]. Alates aastast 2021 tegutseb Jõhvis ka uudne iseõppel põhinev tehnoloogiakool, mis annab IT-alast haridust[16][17].

Jõhvi vallas haldab lasteaedasid juriidiline ühendus Jõhvi Lasteaiad, mille alla kuuluvad lasteaiad Pillerkaar, Sipsik ja Kalevipoeg[18].

Jõhvi vallas on registreeritud kaks raamatukogu: Jõhvi Keskraamatukogu ja Tammiku raamatukogu[19].

Jõhvi vallas on mitmekesised võimalused huviharidusega tegelemiseks. Vallas töötab nii Jõhvi Kunstikool, Jõhvi muusikakool kui ka Jõhvi Spordikool. Kõikides huviharidusasutustes on õppetöö korraldatud nii eesti kui ka vene keeles.[20]

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Jõhvi keskraamatukogu

Jõhvi valla kultuuriasutused moodustavad võrgustiku, mille eesmärgiks on kultuurielu edendamine ja mitmekesistamine. Valla keskne kultuuriasutus on Jõhvi kultuuri- ja huvikeskus, mis ühendab endas huvikeskuse ja linnagalerii, Tammiku rahvamaja, Jõhvi seltsimaja, noortekeskuse ning teadus- ja loomemaja. Iseseisvate organisatsioonidena tegutsevad rahvakultuurikollektiivid, seltsid ja ühendused töötavad Jõhvi seltsimajas, Tammiku rahvamajas, üldharidus- ning huvikoolide ruumides ning valla külaseltside majades.[21]

Jõhvi valla seltsid ja ühendused on Teater Tuuleveski, Jõhvi Rahvatantsuselts Gevi, Jõhvi PÜ naisansambel Elulõng, Jõhvi PÜ Käsitööring Nobenäpp, Jõhvi Pensionäride Ühendus, Jõhvi PÜ memmede tantsurühm Värten, Tammiku segaansambel, Tammiku Külaselts, Kirderanniku koor, Jõhvi Muuseumi Selts jt.[21]

Jõhvi kindluskiriku muuseum on näitusesaal, mis asub Jõhvi Mihkli kiriku altarialustes võlvkeldrites, mida ülakirikuga ühendavad kitsad müürikäigud. Muuseumis eksponeeritakse Jäbara kalmetest leitud Eesti vanimaid raudesemeid. Kiriku krüpt-kabel on kohandatud ka kontserdipaigaks.[22]

Jõhvi vallas on 9 arheoloogia-, 6 arhitektuuri- ja 2 ajaloomälestist[6].

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Jõhvi Mihkli kirik

Jõhvi kõige vanem säilinud hoone on Jõhvi Mihkli kirik, mis pärineb 14. sajandist. Muu kaugetest aegadest jutustav arhitektuur pole linnas säilinud. Ajaloo iroonia on selles, et suurem osa linna südamest hävis 1943. aasta augustis Saksa okupatsiooni ajal ja põleng sai alguse just kirikust. Seda on nimetatud ka Eestis 20. sajandi üheks suuremaks tulekahjuks, mille käigus oli Jõhvi vanim ja tähtsaim tänav ligemale kilomeetri pikkuselt lagedaks põlenud.[23]

Jõhvi jaamahoone

Jõhvi raudteejaama hoone on stalinistliku klassitsismi stiilis kultuurimälestis. See rajati 1951. aastal, kuid 2020. aastate seisuga seisab hoone tühjalt ning on hakanud lagunema.[24][25]

Vanemad arhitektuurilised vaatamisväärsused on ka Jõhvi stalinistlikud linnaosad ning keskväljaku äärne maavalitsuse hoone.[26]

Uuemat arhitektuuri saab näha Jõhvi kontserdimaja vaadates, mis ehitati 2005. aastal. Hoone arhitektid on Ra Luhse ja Tanel Tuhal. Jõhvi kontserdimaja ajalugu ulatub lausa 1491. aastasse. Praeguse moodsa kontserdimaja asemel laius kunagi historitsistlikus stiilis Jõhvi mõis, mille hooneid ümbritses avar park. Veel tänapäevalgi asub kontserdimaja kõrval park, mis annab aimu mõisa kunagisest hiilgusest.[27]

2022. aasta suvel peaks valmima Jõhvi põhikooli uus maja. Koolimaja ehitatakse arhitektuurikonkursi võitnud büroo Kauss töö “Tujukuju” projekti järgi.[28]

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Jõhvi Issanda Ristimise kirik

Jõhvi valla haldusalas asub kaks kirikut: Jõhvi Mihkli kirik ja Jõhvi Issanda Ristimise kirik.

Jõhvi Mihkli kirik on Eesti suurim ühelööviline kirik. Pühakoda on tõenäoliselt rajatud 14. sajandi keskel. Oma praeguse välimuse sai kirik aastal 1728, mil kirikule paigaldati torn. Kirik on hävinenud või saanud kahjustada Liivi sõjas, põhjasõjas ja viimati teise maailmasõja päevil.[29]

Jõhvi Issanda Ristimise kirik ehitati aastal 1895. Aastatel 1950–1957 teenis Aleksei Ridiger Jõhvi Issanda Ristimise kirikus esipreestrina. Aastal 1990 sai temast Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh.[30]

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Jõhvi linnastaadion

Jõhvi valla kõige olulisem spordiobjekt on Jõhvi Spordihall, kus tegutseb arvukalt erinevaid spordiklubisid. Spordihall võeti kasutusele 2009. aastal ja seal korraldatakse iga-aastaselt erinevaid spordivõistlusi.[31] Lisaks spordihallile on Jõhvis ka Jõhvi Spordikooli ujula ja ka Jõhvi linna jalgpalliväljak[32]. Juba aastaid planeeritakse Jõhvi ka jäähalli ehitamist[33].

Jõhvi vallas on kolm jõulinnakut: Jõhvi Edise jõulinnak, Jõhvi linnapargi jõulinnak ja Jõhvi Vene Põhikooli jõulinnak. Vallas saab kehakultuuriga tegelda Jõhvi linnapargi terviserajal ja Jõhvi discgolfi pargis.[34]

Monument "Sada aastat Jõhvi jalgpalli"

2020. aastast tegutseb Jõhvis Jõhvi jalgpallimuuseum, mis avati Jõhvi jalgpalliklubi Phoenix eestvedamisel ja algatusel. Muuseumis on eksponeeritud jalgpalliga seotud atribuutika: karikad, medalid jpm.[35]

Turvalisus[muuda | muuda lähteteksti]

Jõhvi vallas Jõhvi linnakus paiknevad Eesti Kaitseväe koosseisu kuuluvad Viru jalaväepataljon ja Kalevi jalaväepataljon.

Viru jalaväepataljonis toimub väljaõpe peamiselt jalaväe õppesuunal, mille koosseisu kuuluvad kõik jalaväe tehnilised erialad (laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed jne) ning sõidukijuhid. Pataljoni ajalugu ulatub aastani 1917, mil loodi 4. jalaväerügement.[36]

Viru vangla

Kalevi jalaväepataljon on loodud ESS Kalevi liikmetest aastal 1918. Pataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi[37]. Kalevi jalaväepataljoni väljaõppes on võimalik spetsialiseeruda järgmistele erialadele: jalaväe jaoülem, jalaväelane, soomukijuht, sihtur, kuulipildur, tankitõrjuja, täpsuslaskur[38].

Viru Vangla hooned valmisid 2008. aastal Jõhvi idapiiril. Viru vangla on esimene vangla, kus kõik territooriumil asuvad hooned on turvalisuse suurendamiseks omavahel ühendatud kinniste ühendusteedega. 2021. aasta 6. detsembri seisuga oli vanglas 641 vangi.[39]

Jõhvi vallas asub ka Ida prefektuur, mis on üks neljast Politsei- ja Piirivalveameti kohalikust täidesaatva riigivõimu volitusi omavast allüksusest. Prefektuur moodustati 2010. aastal, mil liideti Ida Politseiprefektuur ja Kirde Piirivalvepiirkond.[40]

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Max Kaur, Jõhvi valla vallavanem 2019–2020

Vallas töötavad nii vallavolikogu kui ka volikogu moodustatud vallavalitsus.[4][41]

Vallavanemad ja linnapead[muuda | muuda lähteteksti]

Voldemar Härma 1939–1940 linnapea
Aavo Keerme 1991–2005 linnapea
Tauno Võhmar 2005–2014 vallavanem
Aivar Surva 2014–2016 vallavanem
Eduard East 2016–2017 vallavanem
Aleksei Naumkin 2017–2018 vallavanem
Martin Repinski 2018–2019 vallavanem
Max Kaur 2019–2020 vallavanem
Jüri Konrad 2020–2021 vallavanem
Maris Toomel 2021 – vallavanem

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Kingissepp Venemaal
Skien Norras

Jõhvi valla sõpruslinnad on[42]

Jõhvi silmapaistvad isikud[muuda | muuda lähteteksti]

Eduard Bornhöhe

Rakvere lähistelt pärit kirjanik Eduard Bornhöhe on nii elanud kui ka töötanud Jõhvis, kus teenis raha kohtu eesistujana[43].

Jõhvis valitakse aukodanikke, kellele kingitakse aukodaniku rinnamärk. Jõhvi aukodanikeks on valitud[44]:

2019. aastast antakse silmapaistvatele isikutele Jõhvi raemedal. Seniste kavaleride hulgas on olnud nii ettevõtjaid, kunstnikke kui ka meditsiinitöötajaid.[45]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 21.06.2021.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 "Jõhvi valla põhimäärus". Riigi Teataja. 16.12.2010. Vaadatud 12.12.2021.
  5. "Jõhvi valla asulate statistika". 27.05.2020. Vaadatud 12.12.2021.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 "Jõhvi vald". Eesti Entsüklopeedia. Detsember 2003. Vaadatud 12.12.2021.
  7. "Jõhvi valla ja Jõhvi linna ühinemisleping". Riigi Teataja. 13.04.2005. Vaadatud 12.12.2021.
  8. "Ida-Virumaa põlekvikikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering". Vaadatud 12.12.2021.
  9. 9,0 9,1 "Tammiku hiis". Vaadatud 12.12.2021.
  10. "Tammiku hiis". Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus.
  11. "Jõhvi Teataja : Ida-Virumaa pealinna leht = Вестник Йыхви : газета столицы Ида-Вирумаа / Jõhvi Vallavalitsus". Vaadatud 12.12.2021.
  12. Erik Kalda (17.06.2021). "Jõhvi vallaleht tahetakse kinni panna". Põhjarannik. Vaadatud 12.12.2021.
  13. "Eelarve ja majandusaasta aruanded". Vaadatud 12.12.2021.
  14. "Jõhvi Gümnaasium". Vaadatud 12.12.2021.
  15. "Koolid". Jõhvi valla koduleht. Vaadatud 12.12.2021.
  16. Maria Kottsova (26.04.2021). "Uudne Jõhvi tehnoloogiakool alustab õppijate vastuvõtmist. Kohtade arv on piiratud. Kuidas õpilaste valimine toimub?". Delfi ärileht. Vaadatud 12.12.2021.
  17. "Kood/Jõhvi". Vaadatud 12.12.2021.
  18. "Jõhvi lasteaiad". Vaadatud 12.12.2021.
  19. "Jõhvi valla raamatukogud". Jõhvi valla koduleht. Vaadatud 12.12.2021.
  20. "Jõhvi valla huviharidus". Jõhvi valla koduleht. Vaadatud 12.12.2021.
  21. 21,0 21,1 "Kultuuriasutused ja -ühendused". Jõhvi valla koduleht. Vaadatud 12.12.2021.
  22. "Jõhvi muuseum". Vaadatud 12.12.2021.
  23. "Jõhvi vaatamisväärsused". Vaadatud 12.12.2021.
  24. "Jõhvi raudteejaama hoone". Kultuurimälestiste register. Vaadatud 12.12.2021.
  25. "Jõhvi raudteejaam, hoone dokumenteerimine" (PDF). Eesti XX sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Vaadatud 12.12.2021.
  26. "Jõhvi stalinistlikud linnaosad". Kultuurimälestiste register. Vaadatud 12.12.2021.
  27. "Jõhvi kontserdimaja: meist". Vaadatud 12.12.2021.
  28. "Jõhvi Põhikool: Virtuaaltuur 2022". Vaadatud 12.12.2021.
  29. "Jõhvi Mihkli kogudus: kirik". Vaadatud 12.12.2021.
  30. "Jõhvi Issanda Ristimise kirik". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 12.12.2021.
  31. "Jõhvi spordirajatised". Jõhvi valla koduleht. Vaadatud 12.12.2021.
  32. "Spordihalli kasutamine". Jõhvi Spordikooli koduleht. Vaadatud 12.12.2021.
  33. Erik Kalda (20.03.2021). "Jõhvi volikogu kiitis heaks jäähalli rajamise uude kohta". Põhjarannik. Vaadatud 12.12.2021.
  34. "Jõhvi valla spordiväljakud". Vaadatud 12.12.2021.
  35. "Jõhvis avati jalgpallimuuseum". Eesti Jalgpalli Liit. Vaadatud 12.12.2021.
  36. "Viru jalaväepataljon". Vaadatud 12.12.2021.
  37. "Kalevi jalaväepataljon". Vaadatud 12.12.2021.
  38. "Teadmiseks ajateenistusse astujale".
  39. "Viru vangla". Vaadatud 12.12.2021.
  40. "Ida prefektuuri põhimäärus". Riigi Teataja. 30.09.2009. Vaadatud 12.12.2021.
  41. "Jõhvi endised omavalitsusjuhid". Jõhvi valla koduleht. Vaadatud 12.12.2021.
  42. Jõhvi valla konsolideerimisgrupi 2017. aasta majandusaasta aruanne
  43. "Eduard Bornhöhe". Kreutzwaldi sajand: Eesti kultuurilooline veeb. Vaadatud 12.12.2021.
  44. "Valla aukodanikud". Jõhvi valla koduleht. Vaadatud 12.12.2021.
  45. "Jõhvi raemedali kavalerid". Vaadatud 12.12.2021.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]