Jõhvi vald

See artikkel räägib praegusest vallast, varasemate valdade kohta vaata artiklitest Jõhvi vald (1939) ja Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond).

---

Jõhvi vald
Jõhvi valla lipp Jõhvi valla vapp
Pindala: 124 km² (2017)
Elanikke: 11 699 (1.01.2021)
Rahvastikutihedus: 94,4 in/km²
EHAKi kood: 0251
Keskus: Jõhvi

Jõhvi vald on vald Ida-Viru maakonnas. Jõhvi valla halduskeskuseks on Jõhvi linn.

Valla pindala on 124 km² ja 2021. aasta alguse seisuga elas vallas 11 699 inimest.

Jõhvi vald taastati omavalitsusena 7. juunil 1992 ning 13. aprillil 2005 liideti sellega Jõhvi linn.

Asustus

Jõhvi vallas on Jõhvi linn, Tammiku alevik ja 11 küla.

Külad

Edise, Jõhvi, Kahula, Kose, Kotinuka, Linna, Pajualuse, Pargitaguse, Pauliku, Puru ja Sompa.

Rahvastik

Jõhvi surnuaed

Jõhvi vallas elas 2020. aasta alguse seisuga 11 261 inimest, kes jagunesid elukoha järgi asustusüksuste vahel järgmiselt:

Rahvaarv

Asustusüksus	Elanike arv
Edise küla	191
Jõhvi linn	9701
Jõhvi küla	374
Kahula küla	149
Kose küla	119
Kotinuka küla	60
Linna küla	39
Pajualuse küla	41
Pargitaguse küla	1
Pauliku küla	86
Puru küla	69
Sompa küla	77
Tammiku alevik	316

Ajalugu

 Pikemalt artiklites Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond) ja Jõhvi vald (1939)

Alutaguse hirve skulptuur

Jõhvi vald loodi aastal 1866, mil Jõhvi kihelkond jaotati 27 vallaks.

Vallaga ühendati 1892. aastal Tammiku, Edise ja Sompa vallad ja umbes samal ajal ka Jõhvi kirikuvald.

1913. aastal eraldati Jõhvi vallast Kalina küla, mis liideti Mäetaguse vallaga.

1939. aasta vallareformi otsusega liideti Jõhvi vallaga suur osa Voka vallast ja väike osa Järve vallast. Haldusreformiga moodustatud uuest Jõhvi vallast eraldati 1948. aastal alevina Ahtme.

Esialgu Virumaa osa olnud Jõhvi sai 1949. aastal Jõhvi maakonna osaks, mis juba 1950 likvideeriti. Selle asemele moodustati Jõhvi rajoon, mille osaks ka Jõhvi vald sai.

Jõhvi vald sai omavalitsusliku valla staatuse 7. juunil 1992..

Jõhvi Linnavolikogu 13. aprilli 2005. aasta otsusega liideti Jõhvi linn ja Jõhvi vald, mille asemele tekkis ühine omavalitsus Jõhvi vald.

Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus 2017. aastal uuriti liitumisvõimalusi ka Toila vallaga, kuid läbirääkimisi ei saatnud edu. 2022. aasta lõpul alustasid Toila ja Jõhvi vallad taas liitumiskõnelusi.

Loodus

Alutaguse metsad

Jõhvi vald asub Viru lavamaa maastikurajoonis. Valla lääneosa jääb Jõhvi kõrgustikule ja valla ida- ja kaguosa jäävad Alutaguse madaliku koosseisu. Valla põhja- ja idaosas on põhiliselt suurte soode ja metsade ala, mis oli jääaja lõppedes üle ujutatud. Pinnase aluskord on moodustatud kristalliinsetest moondekivimitest, mida pealiskorras katavad põhiliselt karbonaatsed settekivimid, Ülemvendi, Kambriumi ja Ordoviitsiumi settekivimid. Kvaternaarisetete kiht on põhjaosas õhuke (1–2 meetrit) ja pakseneb lõuna suunal.

Väärtuslikem maavara on põlevkivi: Jõhvi valla altkaevandatud osa on ligikaudu 70%.

Pühajõgi

Veekogud

Jõed: Pühajõgi, Kohtla jõgi, Vasavere jõgi, Rausvere jõgi, Sanniku oja.

Looduslikud Järved: Isandajärv.

Looduskaitse

Piirkonnana on looduskaitse all Jõhvi park (31,4 ha), Jõhvi linna park ja allee (41 ha; osa pargist jääb valla territooriumist väljapoole), Tammiku puiestee (2,6 ha) ja Tammiku hiietammed (4 ha; 8 puud).

Üksikobjektidena on looduskaitse all Revino vaher, Riia-Võhma tamm ja Peri rändrahn.

Tammiku järv

Tammiku hiis

Tammiku hiis asub Jõhvi vallas Pauliku külas, endise Tammiku kaevanduskompleksist saja meetri kaugusel.

Pärimus räägib, et hiis olevat ulatunud Kahulast endise Tammiku mõisani, kusjuures eristada sai hiie kolme osa: Tamme-, Alguse- ehk Otsahiis, Kuusiku-, Kesk-, Salupea- ehk Saluhiis ning Lepa- ehk Lõpuhiis. Rahvajuttudes olla ka Kalevipoeg ise tuulevarju otsides Tammiku hiies maganud.

1926. aastaks oli Tammiku mõisa ümbruses alles vaid kolm hõredat puudesalka ja 1962. aastal oli säilinud 12 suurt hiietamme, millest 2020. aastateks on alles kaheksa. Nimetatud pühapaik on looduskaitse all; seal on looduslik kõnnirada ja tutvustavad infostendid.

Sümboolika

 Pikemalt artiklites Jõhvi valla lipp ja Jõhvi valla vapp

Jõhvi valla lipp on täisnurkne riidelaid, mille kõrguse ja laiuse suhe on 1:2. Lipp koosneb viiest ribast: äärtel ja keskel 1/7 laiused valged ribad, nende vahel 2/7 laiused rohelised ribad. Lipu normaalsuurus on 82,5x165 cm. Valla lipud lehvivad alaliselt nii vallavalitsuse kui ka volikogu haldushoonete ees, ning need heisatakse ajutiselt valla tähtpäevade puhul.

Jõhvi valla vapp on kilbikujuline. Vapi välja alumine 2/3 on rohelise põhjaga, millel on paremalt vasakule vaatav kullavärvi hirve sarvede ja kaelaga pea kujutis, suust väljaulatuva punase keelega. Vapi välja ülemisel 1/3 punase põhjaga osal on kujutatud kolme hõbedavärvilist kuuske. Vapi tänapäevane kujundus kinnitati Jõhvi linnavolikogu poolt 2. detsembril 1938.

Valla sümboolika alla kuulub ka vallavanema ametiraha. Ametiraha on hõbedast lülidega kett. Ametist lahkuv vallavanem annab alati ametiraha uuele vallavanemale. Seda kantakse valda esindades ja pidulikel üritustel.

Valla ajaleht

 Pikemalt artiklis Jõhvi Teataja

Alates 1992. aasta novembrist ilmub Jõhvi vallas üks kord kuus Jõhvi Teataja. Aastatel 1992–1995 ilmus Jõhvi Teataja 2–5 korda aastas. Teatajat annab välja Jõhvi Vallavalitsus.

2021. aasta suvel kaaluti Jõhvi vallavolikogus vallalehe sulgemist, põhjenduseks vallalehes ilmuv liigne propaganda.

Eelarve

Jõhvi valla 2021. aasta vastuvõetud eelarve maht on 22,5 miljonit eurot, millest põhitegevuse tulud moodustasid 15,1 miljonit eurot ja ülejäänu jagunes investeerimistegevuse tulude, investeerimislaenu ja likviidsete vahendite vahel. Suurim osa kuludest läheb haridusvaldkonda, kuhu paigutatakse 51,5% põhitegevuse kulude mahust.

Haridus

Jõhvi gümnaasiumi peasissepääs

Jõhvi vallas tegutsevad üldhariduskoolidest Jõhvi Põhikool ja Jõhvi Vene Põhikool. 2015. aastal alustas riigigümnaasiumina Jõhvi Gümnaasium. Kutsekoolidest tegutsevad Jõhvi vallas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (eesti ja vene õppekeeltega) ja Juuksurite erakool Maridel (vene õppekeelega). Alates aastast 2021 tegutseb Jõhvis ka uudne iseõppel põhinev tehnoloogiakool, mis annab IT-alast haridust.

Jõhvi vallas haldab lasteaedasid juriidiline ühendus Jõhvi Lasteaiad, mille alla kuuluvad lasteaiad Pillerkaar, Sipsik ja Kalevipoeg.

Jõhvi vallas on registreeritud kaks raamatukogu: Jõhvi Keskraamatukogu ja Tammiku raamatukogu.

Jõhvi vallas on mitmekesised võimalused huviharidusega tegelemiseks. Vallas töötab nii Jõhvi Kunstikool, Jõhvi Muusikakool kui ka Jõhvi Spordikool. Kõigis huviharidusasutustes on õppetöö korraldatud nii eesti kui ka vene keeles.

Kultuur

Jõhvi keskraamatukogu

Jõhvi valla kultuuriasutused moodustavad võrgustiku, mille eesmärgiks on kultuurielu edendamine ja mitmekesistamine. Valla keskne kultuuriasutus on Jõhvi kultuuri- ja huvikeskus, mis ühendab endas huvikeskuse ja linnagalerii, Tammiku rahvamaja, Jõhvi seltsimaja, noortekeskuse ning teadus- ja loomemaja. Iseseisvate organisatsioonidena tegutsevad rahvakultuurikollektiivid, seltsid ja ühendused töötavad Jõhvi seltsimajas, Tammiku rahvamajas, üldharidus- ning huvikoolide ruumides ning valla külaseltside majades.

Jõhvi valla seltsid ja ühendused on Teater Tuuleveski, Jõhvi Rahvatantsuselts Gevi, Jõhvi PÜ naisansambel Elulõng, Jõhvi PÜ Käsitööring Nobenäpp, Jõhvi Pensionäride Ühendus, Jõhvi PÜ memmede tantsurühm Värten, Tammiku segaansambel, Tammiku Külaselts, Kirderanniku koor, Jõhvi Muuseumi Selts jt.

Jõhvi kindluskiriku muuseum on näitusesaal, mis asub Jõhvi Mihkli kiriku altarialustes võlvkeldrites, mida ülakirikuga ühendavad kitsad müürikäigud. Muuseumis eksponeeritakse Jäbara kalmetest leitud Eesti vanimaid raudesemeid. Kiriku krüpt-kabel on kohandatud ka kontserdipaigaks.

Jõhvi vallas on 9 arheoloogia-, 6 arhitektuuri- ja 2 ajaloomälestist.

Arhitektuur

Jõhvi Mihkli kirik

Jõhvi kõige vanem säilinud hoone on Jõhvi Mihkli kirik, mis pärineb 14. sajandist. Muu kaugetest aegadest jutustav arhitektuur pole linnas säilinud. Ajaloo iroonia on selles, et suurem osa linna südamest hävis 1943. aasta augustis Saksa okupatsiooni ajal ja põleng sai alguse just kirikust. Seda on nimetatud ka Eestis 20. sajandi üheks suuremaks tulekahjuks, mille käigus oli Jõhvi vanim ja tähtsaim tänav ligemale kilomeetri pikkuselt lagedaks põlenud.

Jõhvi jaamahoone

Jõhvi raudteejaama hoone on stalinistliku klassitsismi stiilis kultuurimälestis. See rajati 1951. aastal, kuid 2020. aastate seisuga seisab hoone tühjalt ning on hakanud lagunema.

Vanemad arhitektuurilised vaatamisväärsused on ka Jõhvi stalinistlikud linnaosad ning keskväljaku äärne maavalitsuse hoone.

Uuemat arhitektuuri saab näha Jõhvi kontserdimaja vaadates, mis ehitati 2005. aastal. Hoone arhitektid on Ra Luhse ja Tanel Tuhal. Jõhvi kontserdimaja ajalugu ulatub lausa 1491. aastasse. Praeguse moodsa kontserdimaja asemel laius kunagi historitsistlikus stiilis Jõhvi mõis, mille hooneid ümbritses avar park. Veel tänapäevalgi asub kontserdimaja kõrval park, mis annab aimu mõisa kunagisest hiilgusest.

2022. aasta suvel peaks valmima Jõhvi põhikooli uus maja. Koolimaja ehitatakse arhitektuurikonkursi võitnud büroo Kauss töö “Tujukuju” projekti järgi.

Religioon

Jõhvi Issanda Ristimise kirik

Jõhvi valla haldusalas asub kaks kirikut: Jõhvi Mihkli kirik ja Jõhvi Issanda Ristimise kirik.

Jõhvi Mihkli kirik on Eesti suurim ühelööviline kirik. Pühakoda on tõenäoliselt rajatud 14. sajandi keskel. Oma praeguse välimuse sai kirik aastal 1728, mil kirikule paigaldati torn. Kirik on hävinenud või saanud kahjustada Liivi sõjas, põhjasõjas ja viimati teise maailmasõja päevil.

Jõhvi Issanda Ristimise kirik ehitati aastal 1895. Aastatel 1950–1957 teenis Aleksei Ridiger Jõhvi Issanda Ristimise kirikus esipreestrina. Aastal 1990 sai temast Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh.

Sport

Jõhvi linnastaadion

Jõhvi valla kõige olulisem spordiobjekt on Jõhvi Spordihall, kus tegutseb arvukalt spordiklubisid. Spordihall võeti kasutusele 2009. aastal ja seal korraldatakse igal aastal spordivõistlusi. Lisaks spordihallile on Jõhvis ka Jõhvi Spordikooli ujula ja ka Jõhvi linna jalgpalliväljak. Juba aastaid planeeritakse Jõhvi ka jäähalli ehitamist.

Jõhvi vallas on kolm jõulinnakut: Jõhvi Edise jõulinnak, Jõhvi linnapargi jõulinnak ja Jõhvi Vene Põhikooli jõulinnak. Vallas saab kehakultuuriga tegelda Jõhvi linnapargi terviserajal ja Jõhvi discgolfi pargis.

Monument "Sada aastat Jõhvi jalgpalli"

2020. aastast tegutseb Jõhvis Jõhvi jalgpallimuuseum, mis avati Jõhvi jalgpalliklubi Phoenix eestvedamisel ja algatusel. Muuseumis on eksponeeritud jalgpalliga seotud atribuutika: karikad, medalid jpm.

Turvalisus

Jõhvi vallas Jõhvi linnakus paiknevad Eesti Kaitseväe koosseisu kuuluvad Viru jalaväepataljon ja Kalevi jalaväepataljon.

Viru jalaväepataljonis toimub väljaõpe peamiselt jalaväe õppesuunal, mille koosseisu kuuluvad kõik jalaväe tehnilised erialad (laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed jne) ning sõidukijuhid. Pataljoni ajalugu ulatub aastani 1917, mil loodi 4. jalaväerügement.

Viru vangla

Kalevi jalaväepataljon on loodud ESS Kalevi liikmetest aastal 1918. Pataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi. Kalevi jalaväepataljoni väljaõppes on võimalik spetsialiseeruda järgmistele erialadele: jalaväe jaoülem, jalaväelane, soomukijuht, sihtur, kuulipildur, tankitõrjuja, täpsuslaskur.

Viru Vangla hooned valmisid 2008. aastal Jõhvi idapiiril. Viru vangla on esimene vangla, kus kõik territooriumil asuvad hooned on turvalisuse suurendamiseks omavahel ühendatud kinniste ühendusteedega. 2021. aasta 6. detsembri seisuga oli vanglas 641 vangi.

Jõhvi vallas asub ka Ida prefektuur, mis on üks neljast Politsei- ja Piirivalveameti kohalikust täidesaatva riigivõimu volitusi omavast allüksusest. Prefektuur moodustati 2010. aastal, mil liideti Ida Politseiprefektuur ja Kirde Piirivalvepiirkond.

Juhtimine

Vallas töötavad nii vallavolikogu kui ka volikogu moodustatud vallavalitsus.

Vallavanemad ja linnapead

Voldemar Härma	1939–1940	linnapea
Aavo Keerme	1991–2005	linnapea
Tauno Võhmar	2005–2014	vallavanem
Aivar Surva	2014–2016	vallavanem
Eduard East	2016–2017	vallavanem
Aleksei Naumkin	2017–2018	vallavanem
Martin Repinski	2018–2019	vallavanem
Max Kaur	2019–2020	vallavanem
Jüri Konrad	2020–2021	vallavanem
Maris Toomel	2021 –	vallavanem

Sõpruslinnad

Kingissepp Venemaal

Skien Norras

Jõhvi valla sõpruslinnad on

• Loimaa – Soome, 1997
• Uddevalla – Rootsi, 1997
• Kingissepp – Venemaa, 1999
• Thisted – Taani, 2000
• Skien – Norra, 2003
• Olecko – Poola, 2006
• Postavõ – Valgevene, 2008
• Gorodnja – Ukraina, 2011
• Krasnenkaja Retska – Venemaa, 2016

Jõhvi silmapaistvad isikud

Eduard Bornhöhe

Rakvere lähistelt pärit kirjanik Eduard Bornhöhe on nii elanud kui ka töötanud Jõhvis, kus teenis raha kohtu eesistujana.

Jõhvis valitakse aukodanikke, kellele kingitakse aukodaniku rinnamärk. Jõhvi aukodanikeks on valitud:

• 1998 – Harald Rooks
• 2002 – Väino Viilup
• 2003 – Helju Tori
• 2004 – Endla Jaanus
• 2007 – Margarita Ostroumova
• 2008 – Gale Popova
• 2008 – Lembit Kiisma
• 2009 – Eugen Vaher
• 2010 – Viktor Nikolai
• 2011 – Priidik Kippar
• 2012 – Peeter Kaldur
• 2013 – Aavo Keerme
• 2013 – Endel Paap
• 2015 – Vallo Reimaa
• 2016 – Sirje Koitmets
• 2018 – Voldemar Berelkovski

2019. aastast antakse silmapaistvatele isikutele Jõhvi raemedal. Seniste kavaleride hulgas on olnud nii ettevõtjaid, kunstnikke kui ka meditsiinitöötajaid.

Pilte

• 

  Jõhvi linn

• 

  Jõhvi promenaad

• 

  Jõhvi endine postijaam

• 

  Tammiku mõisa peahoone

Vaata ka

• Jõhvi Teataja
• Alutaguse kihelkond
• Jõhvi kihelkond
• Jõhvi külanõukogu
• Jõhvi maakond
• Viru kaevandus

Välislingid

• Jõhvi valla koduleht
• Põhjarannik: "Otse eetris ropendanud Jõhvi valla suhtekorraldaja: "Eesti on politseiriik ja Jõhvi pommiauk"" (07.01.2021)
• Avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded Jõhvi vallas