Kolmanda astme linn

Allikas: Vikipeedia

Kolmanda astme linn oli 1. mail 1938 jõustunud Linnaseaduse alusel linn, kus oli vähem kui 10.000 elanikku.

Kolmanda astme linnad olid Antsla (1. mail 1938 1599 elanikku), Elva (2058 elanikku), Haapsalu (4811 elanikku), Jõgeva (1471 elanikku), Jõhvi (2431 elanikku), Kallaste (1576 elanikku), Keila (1139 elanikku), Kilingi-Nõmme (1963 elanikku), Kunda (1963 elanikku), Kuressaare (4754 elanikku), Kärdla (1497 elanikku), Mustla (1033 elanikku), Mustvee (2652 elanikku), Mõisaküla (2404 elanikku), Otepää (2133 elanikku), Paide (3396 elanikku), Paldiski (707 elanikku), Petseri (4854 elanikku), Põltsamaa (2921 elanikku), Sindi (2083 elanikku), Suure-Jaani (1100 elanikku), Tapa (3739 elanikku), Tõrva (3069 elanikku), Türi (3223 elanikku) ja Võru (6399 elanikku)[1].

Kolmanda astme linnas oli linnavalitsuse juhi ametinimetuseks maakonnalinnades (Haapsalu, Kuressaare, Paide, Petseri ja Võru) linnapea ja teistes linnades linnavanem.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Linnade rahvastik mais 1938. a. Alatine tabel nr. 15. Eesti Statistika, juuli-august 1938 (25. august 1938), nr. 200 (7) – 201 (8), lk. 146

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]