Lääneranna vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lääneranna vald


Pindala: 1363 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 5190 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,8 in/km²
EHAKi kood: 0430 Muuda Vikiandmetes
Keskus: Lihula
Eesti Lääneranna vald 2017.svg

Lääneranna vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Eestis Pärnu maakonnas. Selle pindala on 1361 km² ning mandriosa rannajoone pikkus ligikaudu 216 km.

Lääneranna vald moodustus Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valla ühinemisel, mis jõustus 24. oktoobril 2017. aastal.[3]

2018. aasta seisuga elas Lääneranna vallas rahvastikuregistri andmetel 5462 inimest, neist 1218 vallakeskuses Lihulas.[4] Elanike arvu järgi on Lääneranna vald suuruselt 49. ning pindalalt viies vald Eestis.

Vallavanem on 2021. aasta seisuga Ene Täht.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Lääneranna vallas on palju soid ja rabasid, millest suur osa on looduskaitse all.

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Eestit iseloomustab madal ja tasane pinnamood, mis on õhukese pinnakattega. Lääneranna on lubjakivise aluspõhjaga ning mullakiht on seal õhuke ning tänu sellele on mõnes kohas nähtaval ka paljas paas. Valla piirkonda jäävad Pärnu ja Lääne-Eesti madalik. Kõrgeim tipp on Linnusemägi (46,3 m).

Kaitstav loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Mihkli-Jaagu hiiekivi

Lääneranna valla territooriumil asuvad mitmed kaitsealad, mis jagunevad loodus- ja maastikukaitsealadeks ning rahvuspargiks. Samuti asub vallas 14 hoiuala.

Lääneranna valda jääb lõunapoolne osa Matsalu rahvuspargist. Muu hulgas on vallas kaitsealadest veel Avaste, Jäärumetsa, Kolga, Mihkli, Nehatu, Paadrema, Puhtu-Laelatu, Tuhu, Vaiste, Varbla laidude, Varbla ja Ännikse looduskaitseala ning Lihula maastikukaitseala.

Lääneranna vallas leidub rohkesti rändrahne. Looduskaitse all on neist muu hulgas Jaagu-Mihkli kivi, Ussikivi, Massu rändrahn, Soomadise rändrahn, Näärikivid ja Lihuntsi kivi.

Mullastik[muuda | muuda lähteteksti]

Mullakiht on Lääneranna vallas väga õhuke ning kõige rohkem esinevad mullatüübid on raba- ja siirdesoomullad; leede- ja leetunud liivmullad; gleiliiv-, savi-, liiv-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, leostunud ja leetjad liivsavimullad, mis asuvad hallikaskollasel moreenil, rähk-liivsavimullad ning paepealsed liivsavimullad.[5]

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Rannaniit

Lääne-Eesti, sealhulgas Lääneranna vald, on Eesti üks liigirikkamaid piirkondi. Puhtu-Laelatu looduskaitseala põhjaosas asuval Laelatu puisniidul on teadaolevalt nii Eesti kui kogu Põhja-Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus.

Valla metsades on levinumad tamm, haab, saar ja kask, põõsaist sarapuu, kuslapuu ning magedad sõstrad, rohttaimedest maarjahein, kastehein, mägimünt, harilik pune, kaltsifiilsetest taimedest kare hanerohi, kuldkann ja nõmmmünt. Samuti kasvab valla territooriumil muidu haruldane hiilakas.

Valla suurimas pargis (Veltsa mõisa park suurusega 20 ha) on kokku ligi 50 liiki, millest 22 on võõrliigid. Silmapaistvamad on seal euroopa lehis, torkav kuusk ja alpi seedermänd. Kunagi leidusid pargis ka aprikoosipuu ja kreeka pähklipuu, mis nüüdseks on hävinenud. Teistes parkides leiduvad näiteks harilik pöök, Engelmanni kuusk, siberi nulg, must, hall ja kollane mänd, robiiniad ning valge mooruspuu.

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Suurimad läbi Lääneranna valla voolavad jõed on Kasari, Paadrema ja Allika jõgi, mille pikkused on vastavalt 131,7 km, 32,2 km ja 27,8 km. Lääneranna vallas on siseveekogusid[6] ligi 77, millest suuremad on Lavassaare järv ning Kasse laht ja Mõisalaht.

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Lääneranna vallas on 152 asustusüksust, mille seas on Lihula linn, Virtsu alevik ja 150 küla.

Vald koosneb neljast piirkonnast: Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla.

Külad Lääneranna vallas: Alaküla, Allika, Aruküla, Emmu, Esivere, Haapsi, Hanila, Helmküla, Hälvati, Hõbeda, Hõbesalu, Irta, Iska, Joonuse, Jänistvere, Järise, Järve, Jõeääre, Kadaka, Kalli, Kanamardi, Karinõmme, Karuba, Karuse, Kaseküla, Kause, Keemu, Kelu, Kibura, Kidise, Kiisamaa, Kilgi, Kinksi, Kirbla, Kirikuküla, Kiska, Kloostri, Koeri, Kokuta, Koonga, Korju, Kuhu, Kuke, Kulli, Kunila, Kurese, Käru, Kõera, Kõima, Kõmsi, Laulepa, Lautna, Linnuse, Liustemäe, Lõo, Lõpe, Maade, Maikse, Massu, Matsalu, Matsi, Meelva, Mereäärse, Metsküla, Mihkli, Muriste, Mäense, Mäliküla, Mõisaküla, Mõisimaa, Mõtsu, Naissoo, Nedrema, Nehatu, Nurme, Nurmsi, Nätsi, Nõmme, Oidrema, Paadrema, Paatsalu, Pagasi, Paimvere, Pajumaa, Palatu, Parasmaa, Parivere, Peanse, Peantse, Penijõe, Petaaluse, Piha, Piisu, Pikavere, Pivarootsi, Poanse, Rabavere, Raespa, Raheste, Rame, Rannaküla, Rannu, Rauksi, Ridase, Rooglaiu, Rootsi, Rootsi-Aruküla, Rumba, Rädi, Saare, Saastna, Salavere, Salevere, Saulepi, Seira, Seli, Selja, Sookalda, Sookatse, Soovälja, Tamba, Tamme, Tarva, Tiilima, Tuhu, Tuudi, Täpsi, Tõitse, Tõusi, Ullaste, Uluste, Ura, Urita, Vagivere, Vaiste, Valuste, Vanamõisa, Varbla, Vastaba, Vatla, Veltsa, Voose, Võhma, Võigaste, Võitra, Võrungi, Äila, Ännikse, Õepa, Õhu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Muinasaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Lääneranna vald oli asustatud juba kiviajal. Vanimad teadaolevad asulakohad on dateeritud II aastatuhandesse eKr (Pärnamäe)[7] ja I aastatuhande keskpaika eKr (Kaseküla).[8] Mõlemast asulakohast on leitud kivikirstkalmeid, mis on üsna haruldased. Tarandkalmetest leidub Lääneranna vallas Kõmsi tarandkalmed ja Poanse tarandkalmed.[9]

Lääneranna valla territooriumilt leiab ka mitmeid muinasaegseid linnuseid, näiteks Salvere, Lihuntsi ja Lihula.[10]

Muinasaja lõpus olid kohalikeks võimukeskusteks kujunenud Vatla (Karuse) ja Soontagana maalinnad ning Lihula linnus (Leale).[11][12]

Esimesed kirjalikud allikad viitavad sellele, et Lääneranna valla piirkonnas oli neli muinaskihelkonda: Lihula (Leale), Kotsu (Cotze, Cozzo, Cotye), Hanila (Haniale) ja Soontagana (Sontackle). Lääneranna valda kuuluva Hanila kohta saab lugeda ka Läti Henriku kroonikast, kus Virtsu sadama tähtsuse tõttu oli just Hanila tol ajal Virtsu ümbruskonna keskuseks.

Keskaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Peale Liivimaa ristisõdade lõppu ja Lääneranna piirkond alguses Taani võimualasse (1215–1223), ent läks seejärel suuremas osas Saare-Lääne piiskopkonna koosseisu (välja arvatud mõned alad, mis kuulusid Saksa ordule).

Vanade muinaskihelkondade põhjale loodi neli kirikukihelkonda: Hanila, Mihkli, Karuse ja Lihula. Hiljem lisanud neile 1611. aastal Varbla kihelkond[13] ning 1728. aastal Kirbla kihelkond.[14]

Lääneranna piirkond läks aastal 1559. Taani kuninga kätte, kuid peale Liivi sõda läks tänane Lääneranna territoorium valdavas osas (pool Mihkli kihelkonnast ei läinud) Rootsi võimu alla.

Uusaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi ajal asutati valla territooriumile esimesed talurahvakoolid. Lihulas töötas 1694. aastal kihelkonnakool.[15]

Lääneranna aladel asus kuus kirikumõisa, 25 rüütlimõisa, 14 kõrvalmõisa, kolm riigimõisa ja üks poolmõis. Suuremad mõisad: Lihula (Schloß Leal), Massu (Massau), Matsalu (Matzal), Oidremaa (Oidenorm), Penijõe (Pennijöggi), Pivarootsi (Paulsruhe, Piwarootz), Saastna (Sastama), Saulepi (Saulep), Uue-Varbla (Neu-Werpel), Uue-Virtsu (Neu-Werder), Vana-Virtsu (Alt-Werder, Schloß Werder) ja Vatla mõis (Wattel).

19. ja 20. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

1866. aasta vallareformiga tekkisid Lääneranna territooriumile ametlike haldusüksustena vallad.

Eesti iseseisvudes jagunes Lääneranna territoorium Kirbla, Koonga, Lihula, Massu, Paadremaa, Paatsalu, Saulepa, Veltsa ja Virtsu valdade vahel. Nõukogude okupatsiooni alguses läbi viidud haldusreformiga tekkisid Varbla, Karuse, Lihula, Soontaga ja Kirbla vallad. 1950. aastal moodustati Lihula rajoon, mis hõlmas Hanila, Karuse, Kirbla, Kooga, Lõpe ja Varbla külanõukogusid. Iseseisvuse taastamise järel loodi tänase Lääneranna territooriumile Lihula, Hanila, Varbla ja Koonga vallad.

Lääneranna valla sünd[muuda | muuda lähteteksti]

Lääneranna valla sünd sai alguse sellest, kui riigikogu võttis 2016. aasta 7. juunil vastu haldusreformi seaduse. Selle seaduse tagajärjel hakkas Lihula vald pidama läbirääkimisi Hanila, Koonga ja Varbla vallaga. Vallad soovisid ühinemisettepanekut erineval ajal vastu võtta, kuid läbirääkimiste ring kujunes siiski välja 2016. aasta juuni alguseks. 24. oktoobril 2017. aastal jõustus valdade ühinemine ning nendest moodustus omavalitsusüksus Lääneranna vald. Ühinemislepingu sõlmisid Hanila vallavolikogu esimees Mardo Leiumaa ja vallavanem Arno Peksar, Koonga vallavolikogu esimees Vallo Kappak ja vallavanem Mikk Pikkmets, Lihula vallavolikogu esimees Jaak Kastepõld ja vallavanem Varje Ojala-Toos ning Varbla vallavolikogu esimees Margit Merila ja vallavanem Sivar Tõnisson.[16]

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Lääneranna valla esialgne nimi pidi olema Lihula vald, sest see on ajalooliselt pika tähenduse ja tähtsusega, kuid hiljem otsustati uue tähendusega Lääneranna kasuks. Koonga vallavanem Mikk Pikkmets selgitas, et sõna Lääneranna viitab nii pikale rannajoonele kui ka sellele, et vald asub Lääne-Eestis.

Haridus ja kultuurielu[muuda | muuda lähteteksti]

Varbla Kool (august 2015)
Varbla kirik

Lääneranna vallas on 7 kooli: Lihula Gümnaasium, Koonga Kool, Lõpe Kool, Varbla Kool, Virtsu Kool, Metsküla Algkool ja Kõmsi Lasteaed-Algkool; neli huvikooli, millest kaks on erahuvikoolid: Lääneranna Spordikool, Lihula Muusika- ja Kunstikool, Massu Ratsaspordikool ja MTÜ Loom Loomeklubi; lasteaed (lasteaiarühmad asuvad Koonga, Lõpe, Virtsu ja Varbla koolis ning Kõmsi-Lasteaed Algkoolis); 11 kultuuriasutust, sealhulgas 6 rahvamaja: Lihula, Kõmsi, Varbla, Vatla, Virtsu, Paadrema; 3 seltsimaja: Hanila, Saulepi ja Virtsu; ning üks klubi Lõpes.

Vallas tegutseb raamatukogu Lääneranna Raamatukogu nime all, mis koosneb 1. septembril 2018 ühtse juhtimise alla viidud valla raamatukogudest (Kirbla, Koonga, Kõmsi, Lõpe, Metsküla, Saulepi, Tuudi, Varbla, Vatla ja Virtsu). Raamatukogu on struktureeritud keskraamatukogu (mis asub Lihulas) ja selle haruraamatukogudena.

Muuseumitest tegutseb Lääneranna vallas Lihula muuseum ja August Tampärgi nimeline Hanila muuseum, mis koos moodustavad Lääneranna Muuseumid.

Lääneranna vallas on kaheksa kogudust: kaks Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ning kuus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudust:

Ajakirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2018. aasta 18. juunist ilmub Läänemere vallas 11 korda aastas Lääneranna Teataja, mis on kättesaadav nii paberkandjal kui ka internetis. Lääneranna Teataja eelkäija kandis nime Lihula Teataja.[17]

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Valla sümboliteks on lipp, mis kinnitati vallavolikogu poolt 27. septembril 2018, ja vapp, mis kinnitati 23. augustil 2018.

Lääneranna valla sümboolika on kokkupõimitud ühinenud valdade sümboolikast. Sinine värvus on võetud Koonga ja Hanila vallalt, müürihambuline jaotus Lihula vallalt, lainelõikes jalus Varbla vallalt ning hõbedane värvus Hanila, Koonga ja Varbla vallalt.

Vapi kilp on sinine. Vapi põhitunnuseks on hõbedane lendlev kotkas, mis on hõbedase lainelõikes jaluse kohal. Kilbi sinine värv viitab merele ja tegevusalale, mis on merega seotud ning tähistab soid, rabasid ja merd. Sinine värv on vee ja puhta õhu sümbol, mis näitab valla elanike tulevikupüüdlusi ning puhta looduse ja looduskaitse- ja hoiualasid.

Lipp on jaotatud kolmeks horisontaalseks väljaks. Värvideks on sinine ja valge: ülemine pool on sinine ning alumine valge. Valge pool algab müürihambaga ning iga hamba pikkus on kolmandik lipu ühest kolmeks jaotatud horisontaalist.[18]

Normaalsuurus lipul on 960 × 720 mm ning laiuse ja pikkuse suhe on 4:3.

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Vallavalitsus[muuda | muuda lähteteksti]

Lääneranna Vallavalitsuses on moodustatud viis osakonda: arendusosakond; haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakond; kommunaal- ja haldusosakond; finantsosakond ja vallakantselei. Vallavalitsusse kuulus 25. novembri 2021 seisuga viis liiget: vallavanem Ene Täht ning vallavalitsuse liikmetest Mihkel Kalmaru, Margus Källe, Eda Männilaan ja Martin Tee.

2017–2020 oli vallavanem Mikk Pikkmets.[19]

Vallavolikogu[muuda | muuda lähteteksti]

Vallavolikokku kuuluvad 21 liiget. Vallavolikogu esimeheks on 2021. aasta seisuga Armand Reinmaa ja aseesimeheks Vallo Kappak.

Lääneranna vallas tegutseb ka Lääneranna noortevolikogu, mille koosseisu kuulub 13 liiget. Noortevolikogu tööd korraldab juhatus ning tegevust juhib esimees (äraoleku puhul aseesimees). Esimeheks on Karmen Pikkmets, aseesimeheks Lii Urb ning protokollijaks Mareena Metsmaa.

KOV volikogu valimised[muuda | muuda lähteteksti]

2021[muuda | muuda lähteteksti]

KOV volikogu valimised 2021. aastal toimusid 17. oktoobril, kus hääleõiguslikud elanikud valisid 21-liikmelise Lääneranna vallavolikogu. Kõik valimisnimekirjas olnud erakonnad ja liidud said vähemalt ühe mandaadi. Hääli anti kokku 2716.[20]

Enim hääli kogus Lääneranna Valimisliit (1330 häält), kes said 11 mandaati. Järgmisena said 502 häälega neli mandaati Eesti Keskerakond, 477 häälega kolm mandaati EKRE, 268 häälega kaks mandaati valimisliit Tegusad Kogukonnad ja 139 häälega ISAMAA erakond ühe mandaadi.

2017[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige esimesed KOV volikogu valimised toimusid 15. oktoobril 2017. aastal ning hääleõiguslikud elanikud valisid 21-liikmelise Lääneranna vallavolikogu. Hääli anti kokku 2702[21] ning tulemused olid järgmised:

Nimekirjas olid veel Eesti Keskerakond, mis sai 10 häält, ning üksikkandidaadid, kes hääli ei saanud.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]

Lääneranna vallas tegeletakse loomakasvatusest piima-, lihaveiste- ja lambakasvatusega. Peale heintaimede kasvatuse, kasvatatakse ka teravilja, köögivilja ja õlikultuure. Samuti on valla territooriumil ligi 100 mesilaste kasvatust.[22]

Sadamad[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aasta 1. oktoobrist alustas parvlaevaliikluse teenindamist Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad OÜ. Ühendus on Mandri-Eesti ja Muhu vahel (Virtsu – Kuivastu liin).[23]

Lääneranna valla territooriumil asub 10 sadamaregistrisse kantud sadamat, millest kaks on väikesadamad: Admirali väikesadam, Männi väikesadam; kaks vanasadamad: Virtsu vanasadam ja Saastna vanasadam; viis sadamad: Virtsu sadam, Lääne sadam, Paatsalu sadam, Varbla Puhkeküla sadam ja Pihelgalaiu sadam ning üks Virtsu kalasadam.

Tuulepargid[muuda | muuda lähteteksti]

Lääneranna vallas on tuuleenergeetika uus tootmisharu. Kokku asub valla territooriumil 10 tuuleparki, millest kuulsamad on Virtsu ja Tooma tuulepargid.

Loodusturism[muuda | muuda lähteteksti]

Lääneranna vallas asub kaks RMK ametlikku telkimisala, Soontagana ja Matsiranna, lisaks Penijõe, Nedrema Puisniidu ja Kolga looduse õpperaja lõkkeplatsid.[24] Valla territooriumil algab Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee, mis saab alguse Penijõe mõisa juurest Matsalu rahvuspargist ning on 613 km pikkune. Lääneranna vallas asuvad Keemu, Kloostri, Penijõe ja Suitsu vaatetorn.[25]

Tuntud inimesed[muuda | muuda lähteteksti]

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 8.06.2021.
  3. 18. jaanuar 2017, Vabariigi Valitsuse määrus Hanila valla, Koonga valla, Lihula valla ja Varbla valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 "Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine, riigiteataja.ee
  4. Asulad. Lääneranna vallavalitsus, vaadatud 17.02.2022.
  5. Mullatüübid, vaadatud 11.12.2021
  6. veeseire kaart, vaadatud 11.12.2021.
  7. Pärnamäe, vaadatud 12.12.2021
  8. Kaseküla, vaadatud 12.12.2021.
  9. Poanse tarandkalmed, vaadatud 12.12.2021.
  10. Linnused, vaadatud 12.12.2021.
  11. [Heiki Valk. Strongholds East of the Baltic Sea in the 11th–13th/14th Centuries: the Topic, Concepts, Research, and Terms. – Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the 11th–13th Centuries. A Collection of Articles in Memory of Evald Tõnisson. Ed. H. Valk. (MT, 24. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised, 37.) Tartu, 81–114.], vaadatud 12.12.2021.
  12. [Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XXIV 3, lk 214–215], vaadatud 12.12.2021.
  13. Varbla kihelkond, vaadatud 12.12.2021.
  14. Kirbla kihelkond, vaadatud 12.12.2021.
  15. [Pärtel Piirimäe, Marten Seppel, Andres Andresen ja Ago Pajur. Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile, II osa. Rootsi ajast 1905. aastani. Tallinn: Avita 2015, lk 37.], vaadatud 12.12.2021.
  16. Haldusreform, vaadatud 11.12.2021.
  17. [Lihula Teataja 3-2017 Lihula Teataja], vaadatud 11.12.2021.
  18. Riigi Teataja, vaadatud 11.12.2021
  19. Kristina Kukk. "Lääneranna vallavanemaks valiti Mikk Pikkmets".
  20. 2021. aasta valimiste tulemus, vaadatud 11.12.2021.
  21. 2017. aasta valimiste tulmused, vaadatud 11.12.2021.
  22. põllumaade kaart, vaadatud 12.12.2021.
  23. Sadamad, vaadatud 11.12.2021.
  24. lõkkeplatside ja telkimisalade kaart, vaadatud 12.12.2021.
  25. RMK lehekülg, vaadatud 12.12.2021.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]