Kasutaja:LAviki

Hakatuseks

Vikipeedias kirjutamiseks olen juba mõnda aega hoogu võtnud, aga ikka on mõni tähtajaline kirjatöö enne tulnud ära teha, viimane veebruari lõpuks. Kui siis vaimu virgutava tegevuse järele ringi vaatasin, hakkaski silma tõlketalgute üleskutse. See paistis otse saatuse sõrmena minu poole osutavat.

Sisseelamiseks alustasin muidugi juhenditest, aga reeglitesse süvenemise asemel olen hakanud vaatama, kuidas teised on teinud, avades huvipakkuvaid elemente sisaldavaid kohti redigeerimisvaates ja siis katse-eksituse teel liivalosse ehitada püüdes.

Eelistan kirjutada asjadest, mille kohta tahan ka ise rohkem teada saada. Teemakohaste allikate otsimine, nende läbivaatamine ja sõelalejäänust terviku kokkupanemine on tegevus, mis teeb selgemaks nii üldpildi kui ka detailid. Aga ainult siis on kirjutaja vaba käsitletavat sisu ka lugejale arusaadavalt ja ladusalt esitama. Oma erialasest taustast ja tegevusest lähtuvalt kuuluvad minu teemaderingi elektrotehnika, elektroonika ja IKT, eelkõige nende valdkondade praktiline pool.

Kolm aastat hiljem

Arvan. et nüüd, kui olen kolm aastat viki artiklite kirjutamise ja kohendamisega tegelenud, hakkab õpipoisi aeg läbi saama, nii et võib teha mõningaid tähelepanekuid ja tagasi vaadata.

Kolm aastat on ka küllalt pikk aeg, et hakata enda alustatud artikleid järgemööda üle vaatama ja sisu värskendama. Põhjusi on selleks küllaga:

• nii mõndagi uut on juurde tulnud, üht-teist tarbetuks või ajalooks muutunud;
• enda teadmised täienevad samuti kildhaaval ja pilk haarab laiemalt;
• ka vikitarkusi on juurde tulnud;
• artiklite ülevaatamisel jääb silma väiksemaid ja suuremaidki vigu (nii omasid kui ka ühiste jõupingutuste tulemusena lisandunuid).

Statistika (20.04. 2012 kuni 04.05.2015)

• Avalikud muudatused 965
• Muudetud lehekülgi 765
• Alustatud leheküljed 352
• Toimetatud lehekülgi 314
• Pisimuudatusi 119
• Üles laaditud pilte 38
• Muudatusi kokku 1135

2020

Statistika (20.04. 2012 kuni 31.12.2020)

• Alustatud lehekülgi 440
• Suurte muudatustega (üle 1000 baidi) lehekülgi 500
• Väiksemate muudatustega lehekülgi 2250
• Üles laaditud pilte Commonsisse 61
• Muudatusi tehtud kokku 2750 korda

Elektrotehnika	Elektroonika	Raadio ja TV	IKT	Varia
Säästulamp	Elektrooniline paber	Mikrolained	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia	Metroloogia (füüsika)
Elektroforees	E-luger	F-konnektor	Modulatsioon	Ühikute detsimaaleesliited
Isetühjenemine	Optoelektroonika	Poollainedipool	Ortogonaalne sagedustihendus	Juhend:Tabelite tegemine
Keelrelee	Pooljuhtlaser	Yagi antenn	VGA-pistikühendus	Resonaator
Magnetkontakt	Laserdiood	Logoperioodiline antenn	Elektrisignaal	Tulekahjuandur
Lainejuhe	Pöördhõive	Paraboolantenn	Ajakonstant	Akustilised pinnalained
Planaarantenn	Supressordiood	Suundantenn	Mahutavus (andmekandja)	Eelisarvurida
Lainetakistus	Gunni diood	Laviindiood	Fraktaalantenn	E-rida
Suhteline dielektriline läbitavus	Pooljuhtrelee	Raadiosignaal	Sideliin	Gaasigeneraator
Sagedusfilter	Magnetron	Isotroopkiirgur	Traatside	Trükiplaat
Lülitus	Güraator	Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus	Optiline side	Mõõde
Takistuse temperatuuritegur	Pinnalainefilter	Efektiivne kiirgusvõimsus	Valgusjuhe	Näidik
Püsivooluallikas	Elektroonikakomponent	Transponder	Satelliitside	Mõõtühik
Elektromagnetspekter	Memristor	Raadiomajakas	Sidesatelliit	CGS-süsteem
Ultraviolettkiirgus	Elektroonikalülitus	Raadiolokatsioon	Satelliitnavigatsioon	MKSA-süsteem
Pulkpistik	Operatsioonvõimendi	Modulaator	Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem	Mahutavus (laevandus)
Elektrivõrgu-pistikupesa	Eksimeerlaser	Demodulaator	Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem	Maailmaaeg
Moodulpistikühendus	IGCT-türistor	Raadio	Automaatne asukoha määramise süsteem	Rahvusvaheline aatomiaeg
Schuko-pistikupesa	Toiteadapter	Pikklaine	Naviseade	Efemeriidiaeg
XLR-konnektor	Elektrongeneraator	Detektorraadio	Modulatsioon (ülekandetehnika)	Kellaaeg
Primaarelement	Võimendi	Audion-vastuvõtja	Koodek	Termiline energia
Tsinksüsielement	Trükilülitus	Heterodüün	MHL-liides	Navigatsioon
Leeliselement	Analoogelektroonika	Stereodekooder	WirelessHD	Kvartskell
Tsinkõhkelement	Ventiil (elektriõpetus)	RDS	MPEG-2	Ferriit
Liitiumelement	Pingestabilisaator	Autoraadio	MPEG-4 AVC	Energiatehnika
Hõbeoksiidelement	Pinge impulss-stabilisaator	Helivõimendi	H.265/HEVC	Energiamuundur
Nööpelement	Elektronseadis	Audiovõimendi	Aktiivsusmonitor	Radiaator
Sekundaarelement	Integraallülitus	Netiraadio	Audiovorming	Eraldusvõime
Püsivooluallikas	Pildisensor	Digitaalringhääling	Chromecast	Kaamera
Püsipingeallikas	Pildiandur	DAB-raadio	TIFF	Aparaat (tehnika)
Elektrood	CCD-sensor	Dolby Digital	Värvisügavus	Luumen
Katood	CMOS-sensor	DTS	Andmetöötlus	Püsimagnet
Anood	Elektromehaaniline mikrosüsteem	Stereokeskus	Kasutajakonto	Värvsus
Nominaalpinge	MEMS	Tuuner	Kasutajanimi	Värvitemperatuur
Faasijuht	Inertsiaalandur	Ressiiver	Mälupesa	Värvimudel
Neutraaljuht	Liikumisandur	AV-ressiiver	Sisselogimine	Värviesitus
Kaitsejuht	PIR-andur	Kodukino	Telemeetria	Vihtide ja Mõõtude Peakonverents
Võnkering	Halli andur	Kuvari eraldusvõime	Vorming	Valgussäritus
Vooluring	Temperatuuriandur	Videomagnetofon	Draiv	Valgusvoog
Hüvetegur	Takistustermoandur	Televisioonisüsteem	Telefaks	Valgusviljakus
Elektriahel	Taimer	Televisioonikanal		Valgustustihedus
Elektrigeneraator	Nutikell	Full HD	Mäluseade	Valgustugevus
Elektrongeneraator	Müra (elektroonika)	Ultrakõrglahutusega televisioon	Andmesalvesti	Valgushulk
Ajakonstant	Soojusmüra	DVB-S	Impulsskoodmodulatsioon	Trükkimine
Magnetahel	Signaali-müra suhe	Mobiiltelevisioon	Säilmälu	Trükitehnika
Absoluutne dielektriline läbitavus	Loogikalülitus	Digiboks	Pooljuhtmälu	Trükipoogen
Suhteline magnetiline läbitavus	EI-loogikaelement	Ruuporantenn	Püsimälu	Arvestuspoogen
Magnetiline läbitavus	Schottky barjäär	Diktofon	PROM	Energiamärgis
Dielektriline läbitavus	Sisefotoefekt	Helimoonutus	Staatiline muutmälu	Etalon
Suhteline magnetiline läbitavus	Faasilukk	Helitehnika	SRAM	Fotomeetria
Absoluutne dielektriline läbitavus	Pingega tüüritav ostsillaator	Füüsikakonstant Helivõimendussüsteem	Telekommunikatsiooni lühendite loend	Heledus
Magneetikud	Faasidetektor	Kuular	Nutiseade	Intensiivsus (füüsika)
Hüsterees	Ekvalaiser	Kuuldeaparaat	Tahveltelefon	Kandela
Sumbumus	Videosignaal	Magnetofon	Helivorming	Trükikiri
Magnetvõimendi	Videokaamera	Mikrofon	Diskreetimine	Taatlemine
Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend	Videosalvesti	Vinüülplaadimängija		SI-süsteemi ühikud
Elektrivool	Videotehnika	Dünaamikaulatus		Ruuminurk
Alalisvooluühendus	FTA vastuvõtja	HDR video		Regulaator
Skinnefekt	TVS-diood	AMOLED		Radiomeetria
Mahutavus (keemiline vooluallikas)		Audiosignaal		Raamatuformaat
Diferentsiaaltakistus	Fotoresist	Hübriidtelevisioon		Poogen (paber)
Elektriarvesti	Integraallülitus	Pilditehnika		Petrooleumilamp
Magnetomotoorjõud	Mikroelektroonika	Elektroakustika		Paberiformaat
Püroelekter	Mikrolülitus	MicroLED-kuvar		Orbrida
Halli efekt	Pooljuhttehnoloogia			Mõõt (mõõtevahend)
Sildlülitus	Sumisti (tehnika)			Klaaskeraamika
Võnkemood	Valgusdiood			Kuva
Vastastikune induktsioon	Polümeerelektroonika			Köide
Lainemood	Aegrelee			Köitmine
Elektrotehniline teras	Akulaadur			Mikrotehnoloogia
Magnetiline hüsterees	Piesosensor			Küljendamine
Ferriit (elektrotehnika)	Piesoresonaator			Luminofoor
Galvaaniline sidestus	MEMS-ostsillaator			Legeerimine
Galvaaniline eraldus	Keraamikakondensaator			Lamp
Voolutangid	Elektrolüütkondensaator			Ladumine (trükindus)
Ampertangid	Elavhõbealaldi			Kompressor
Elektronjuhtivus	Klüstron			Skeem
Ruumlaeng	Kulglainelamp			Füüsikakonstant
Akutööriist	Pentood			Füüsikaseadus
Alajaam	Laviinläbilöök			Kiirgus
Ampermeeter	Pin-diood			Formaat
Dielektriline polarisatsioon	Fototüristor			Kere (tehnika)
Elektrikilp	Fotodetektor			Eboniit
Elektriline dipoolmoment	Valgussensor			Polüuretaan
Elektripaigaldis	Kiirgusdetektor			Poster
Elektritarviti	Osakeste loendur			Stroboskoopiline efekt
Elektrivoo tihedus	Televisioonisaatetoru			Suurte arvude nimetused
Elektromagnet	Kiletransistor			SI-süsteemi põhiühikud
Elektromagnetiline ballast	Elektroonikakomponentide loend			Ülipeenstruktuur
Elektrooniline ballast	TFT			Lehtmetall
Energiakulumõõtur	Fotoelektriline efekt			Foolium
Gaaslahendus	RL-ahel			Stanniol
Gaaslahenduslamp	Diiak			Millimeeter elavhõbedasammast
Halogeenlamp	Laviintransistor			Optiline tugevus
Huumlamp				Temperatuuriskaala
Hämardamine				Matemaatiliste märkide loend
Impulsslamp				Elektrokeemiline potentsiaal
Induktsioonpliit				Vesinikelektrood
Ionisatsioon				Energiatase (kvantfüüsika)
Juhistik				Tsooniteooria
Kaarlahendus				Energiatsoon
Keraamiline pliit				Potentsiaalibarjäär
Kodumasin				Rydbergi konstant
Kodutehnika				Kvantoptika
Kohvimasin				Potentsiaal (füüsika)
Kompaktluminofoorlamp				Larmori pretsessioon
Koroonalahendus				Tsüklotronresonants
Külmkapp				Güromagnetiline suhe
Külmkatoodhuumlamp				Väljajoon
Liiteseadis				Jõuväli
Magnet				Transtsendentne arv
Magnetiline moment				Bakteritsiidlamp
Magnetiline induktsioon				Isokroonsus
Magnetvoog				Atmosfäär (ühik)
Magnetvälja tugevus				Ørstedi katse
Maxwelli võrrandid				Konservatiivne jõud (füüsika)
Metallhalogeniidlamp				Keemiline potentsiaal
Multimeeter				Relatiivne rõhuskaala
Mõõteriist				Füüsikaline atmosfäär
Mõõtevahend				Keemiline potentsiaal
Naatriumlamp				Relatiivne rõhuskaala
Nihkevool				Füüsikaline atmosfäär
Nõudepesumasin				Teaduse ja Tehnoloogia Andmekomitee
Pardel				Inertsiaalsüsteem
Pesumasin				Soojusvool
Sädelahendus				Spekter (füüsika)
Tolmuimeja				Apertuur
Valgusallikas				Kondensor
Valgustehnika				Kujutis (optika)
Valgusti				Okulaar
Valgustus				Optikasüsteem
Valgustus (tehnika)				Pikksilm
Wheatstone'i sild				Plastifikaatorid
Välklamp				V Radioaktiivrida
Kereühendus				Ringprotsess
Maandustakistus				Suhteline tihedus
Piksekaitse				Süntees
Potentsiaaliühtlustus				Tooriumirida
Uitvool				Polüpropeen
Elektriinsener				Polüetüleentereftalaat
Alalispingemuundur				Polüestrid
Dielektrik
Dünamo
Faraday puur
Galvaanilise eraldusega alalispingemuundur
Galvanotehnika
Kõrgendav pingemuundur
Maaühendus
Magneeto
Staator
Sünkroonmasin
Varjestamine
Vastandpolaarne pingemuundur
Sammupinge
Elektriisolatsioon
Ferroelektrik
Senjettelektrik
Vooluvõrgu-pistikupesa
Elektromagnethäired
Turbogeneraator
Turboagregaat
Erijuhtivus
Elektriliste suuruste loend
Elektrofoor
Elektrostaatiline masin
Hõõrdeelekter
Magnetpoolus
Poyntingi vektor
Põrkeionisatsioon
Van de Graaffi generator

Minu spikrid

Artikli osade kodeerimine

Alustamise näide:

'''Viki''' ([[havai keel|havai keeles]] ''wiki'', 'kiire') on ...

Tekstielementide kodeerimiseks on Liivakasti tööriistad; vt ka Juhend:Lehekülje redigeerimine.

Siselink (artikli sees olev viide Eesti Vikipeedia artiklile): nt [[seadis]] , [[seadis]]e, [[lamp|lambi]]

Viide artikli osale: [[Artikli pealkiri#Alapealkiri | alapealkiri uuesti või muu lausesse sobiv väljend]], nt

[[Liitiumioonaku#Ehitus|ehituse]]

Viide võõrkeelse Wikipedia artiklile, nt [[:en:Michael Faraday|M. Faraday (ingl k)]]

Viide andmeallikale – tekstis viidatava sõna või lause järele: <ref> ... </ref>

Viited tulevad artikli sisuosa lõppu lisatud malli {{Viited}} asemele

Viide põhjalikumale artiklile (harilikult alapealkirja all); nt {{vaata|Optika}} esitub artiklis kujul

 Pikemalt artiklis Optika

Pildid (Vikipeedia:Piltide kasutamine)

Artiklisse saab valida vaba litsentsiga pilte Commonsist (Use this file). Et kasutada enda tehtud pilti, tuleb see enne oma pildifailide hulgast Commonsisse üles laadida. Selleks avada Vikipeedia lehel menüüst (vasakus veerus tööriistade hulgast) Faili üleslaadimine, kus avaneb Commonsi üleslaadimisviisard.

Pildi nimi ja vormingutähis (png joonisel, jpg fotol, gif animatsioonil) kokku moodustavad failinime.

Pildi lisamiseks kirjutada:

[[Pilt:Pildi nimi.png|pisi|Pildiallkiri]] – väike pilt raamis paremal. Vajadusel lisada muid parameetreid:

• laius pikslites, nt |pisi|300px| (pisipildi vaikelaius on 220 px)
• paigutus: |vasakul| (tekst jääb paremale), |keskel| (külgedel ilma tekstita)
• raamistus: kui |pisi| asemel kasutada |ääris|, ümbritseb pilti ühekordne raamjoon, kui |ääriseta| , siis on pilt ilma raamita (allkiri ilmub sel juhul ainult pildile osutamisel)

Pildid üksteise kõrvale: kõige välimine (paremal) tavavormingus, järgmised nii:

<div class="tright" style="clear:none"> [[Pilt:Pildinimi.png|pisi|Pildi allkiri]]</div>

Pildigallerii: Võib võtta liivakastist või ka ise määrata sobiva laiuse, kõrguse ja piltide arvu, nt

<gallery widths="155" heights="175" perrow="4">
:Galleriile üldpealirja panemiseks kirjutada algusreale: <gallery caption="Üldpealkiri">

Tabelit saab alustada Liivakastis (vt ka Juhend:Tabelite tegemine

Valemid; vt ka Vikipeedia:Matemaatiliste valemite kirjutamine

Valemid kirjutatakse märgendite <math> ja </math> vahele. Kõik käsud algavad märgiga \

Valem uuest reast taandega

:<math>…</math>

Valemi elemendid	Kirjutada	Esitub kujul
Murrud	\frac{3}{4} + \left(\frac{a}{b + c}\right) ehk {3\over4}	${\frac {3}{4}}+\left({\frac {a}{b+c}}\right)$
Juured	\sqrt a - \sqrt[3]{abc}	${\sqrt {2}}-{\sqrt[{3}]{abc}}$
Astmed	x^2 + a^{n+1}	$x^{2}+a^{n+1}$
Indeksid	a_2 - C_{p}	$a_{2}-C_{p}$
Tehtemärgid	\cdot \times \pm \sim \simeq \leqq \geqq \equiv \approx + -	$\cdot \ \times \ \pm \ \sim \ \simeq \ \leqq \ \geqq \ \equiv \ \approx \$ pluss ja miinus klaviatuurilt
Kreeka tähed	\alpha \beta \gamma \delta \varepsilon \eta \vartheta \lambda \mu \pi \rho \varrho \sigma \tau \upsilon \varphi \psi \omega \Gamma \Delta\Theta \Lambda \Pi \Sigma \Phi \Psi \Omega	$\alpha \;\beta \;\gamma \;\delta \;\varepsilon \;\eta \;\vartheta \;\kappa \;\lambda \;\mu$ $\pi \;\rho \;\varrho \;\sigma \;\tau \;\upsilon \;\varphi \;\psi \;\omega$ $\Gamma \ \Delta \ \Theta \ \Lambda \ \Pi \ \Sigma \ \Phi \ \Psi \ \Omega$
Püstkiri, nt ühikud, indeksid	\text{W}, x_{\text{r}}, L_{\text{max}}	${\text{W}},x_{\text{r}},L_{\text{max}}$
Suurem vahe	a \, b \; c \ d \quad e	$a\,b\;c\ d\quad e$

Matemaatika märgid ja kreeka tähed tekstis (Liivakastist Erimärgid > Sümbolid. Wordi Lisa-menüüst > Ω Sümbol)

Vajalik märk või täht	Kirjutada teksti
−   ±   ⋅   ×  ÷   ≠    ≤   ≥ ≈   ∞   ‰   °   ∅   √   /tühik/	− ± ⋅ × ÷ ≠ ≤ ≥ ≈ ∞ ‰ ° ∅ √  
α   β   γ   δ   ε   η   λ   μ   π   ρ σ   τ   φ   ω   Δ   Σ   Φ   Ψ   Ω	α β γ δ ε η λ μ π ρ &sigma τ φ ω Δ >Σ Φ Ψ Ω

==Viited==

(vt ka Mall:Viited, korduvviited: Vikipeedia:Viitamine)

{{Viited}}

==Vaata ka==

(artikli sisuga seotud teised viki artiklid)

*[[Vikipeedia artikkel]]

==Allikad== või ==Kirjandus==

(artikli kirjutamisel aluseks olnud raamatud, artiklid, veebilehed vm)

*Autori nimi. Raamatu pealkiri. Ilmumisaasta) (raamat)

*Autori nimi. Artikli pealkiri – Perioodikaväljaande pealkiri. Ilmumisaasta) (artikkel)

*[http://... ...] (veebileht; loetelus jääb näha veebiaadressi tühiku järel olev tekst, nt artikli pealkiri, keel; kui nurksulud ära jätta, tuleb kirjesse ka veebiaadress)

==Välislingid==

(viited artikli teemat põhjalikumalt käsitlevatele veebilehtedele)

*[http://... ...]

- - - - - - - - -

[[Kategooria:...]] (vt ka Juhend:Kategooriad). Kui kuulub mitmesse kategooriasse, siis eraldi kirjed üksteise alla.

Uue kategooria loomine:

• lisada artiklile uue kategooria märge: [[Kategooria:...]] ja salvestada artikkel
• avada tekkinud punane link
• lisada ülemkategooria ja salvestada.

- - - - - - - - -

Interviki link (artikli sidumiseks teiskeelsete vikidega): pärast artikli salvestamist Vali keel (vasakus veerus); avanenud keeleloendis kirjutada lingitava maa lühend (en de fi ru) ja artikli pealkiri selle maa vikis > Lingi leheküljega > Kinnita.

Vajadusel linki muuta tuleb enne kustuda vale link: Redigeeri linki > [edit] > eesti keele (et) real klõpsata prügikastil > [save]

- - - - - - - - -

Tõlkeviide (vt Mall:Tõlgitud leht)

Nt kui kasutati Saksa viki artiklit Diode, siis kirjutada Arutelu lehele
{{tõlgitud leht|de|Diode}}

Selle asemel võib kasutatud vikile viidata ka resümees

- - - - - - - - -

Ümbersuunamine põhiartiklile
#suuna [[Sihtartikli pealkiri]]

- - - - - - - - -

Täpsustuslehekülg: {{täpsustus}} esitub kujul

See on täpsustuslehekülg. Vajaduse korral muuda palun siia suunaval leheküljel lingi sihtkoht täpseks.

---

- - - - - - - - -

Allkiri ja ajatempel (ainult rubriigis Arutelu, teksti lõpus): ~~~~

Enda tehtud joonise salvestamine Windowsi kausta Pildid (või Fotod)

• Joonis skaneerida (skanneri või universaalprinteriga) ja printida PDF-failina teeki Dokumendid.
• Avada kaustast Minu dokumendid see PDF-fail programmiga Adobe Reader (hiire paremklõpsu alt) ja lõigata välja pilt tarvilikus suuruses (selleks on mugav kasutada Adobe Readeri Edit-menüüst Take a Snapshot tööriista, sest see salvestab väljalõigatud osa kohe arvuti puhvermällu).
• Avada uus Wordi leht ja kleepida sinna puhvrist pildifail.
• Kui pildile pole vaja teksti lisada, valida paremklõpsuga avanenud hüpikmenüüst Salvestada pildina ja pilt salvestub teeki Pildid.
• Pildile teksti kirjutamiseks valida (enne salvestamist) Pildiriistad > Vorming > Murra teksti ridu: Pilt teksti taha. Kursori viimiseks vajalikku kohta kasutada reavahetuse ja tühiku klahve ning nooleklahve.
  • Kui kasutatakse võõrkeelse tekstiga faili (Wikimedia Commonsist), siis kirjutada asendatavate sõnade peale paraja suurusega tekst, tõsta see esile ja üle valada valge värviga (Wordi Avaleht > Varjustus)
• Et tekst jääks pildi külge kinni, printida pilt PDF-failiks (printerite valiku hulgas peab olema PDFCreator või Microsoft Print to PDF), printeri Sätted: Prindi praegune lehekülg.
  • Lõpuks lõigata lisatud tekstiga pildiosa uuesti välja ja Salvesta pildina teeki Pildid.

Kuidas saada mõttekriipsu

Sidekriips (-) on mõeldud sõnaosade sidumiseks. Mõttepauside tähistamiseks, samuti kuni-märgina numbrite vahel on ette nähtud mõttekriips; valida on lühem ehk en-kriips (–) ja pikem ehk em-kriips (—).

Mõttekriipsu võib saada mitut moodi:

• kasutada täisklaviatuuriga arvuti numbriklaviatuuril miinusmärgi klahvi (paremal ülal):
  • lühike mõttekriips (–): Ctrl + miinusklahv
  • pikk mõttekriips (—): Crtl + Alt + miinusklahv
• kahe järjestikuse sidekriipsuga. Et kaks sidekriipsu (--) muutuks alati mõttekriipsuks (‒):
  • avada Wordi Lisa-menüüst Ω Sümbol > Veel sümboleid
  • märgitabeli lehe allosas valida Märgikood: 2013 ja klõpsata Automaatkorrektuur
  • kirjutada kasti Asendatav kaks järjestikust sidekriipsu -- ja klõpsata Asenda

Allikate valimisest

Põhimõistete lahtiseletamisel vaatan esmalt järele, mis on juba kirjas usaldusväärsetes teatmeallikates, sealhulgas Eesti Entsüklopeedias ja TEA e-Entsüklopeedias ning loomulikult teiskeelsete vikide vastavates artiklites.

ÕS ja EKSS brauseri lemmikute ribal leiavad samuti õige sagedast kasutamist sõnade õigekirja kontrollimisel, tähenduse (mõiste sisu) piiritlemisel/täpsustamisel ja sünonüümide leidmisel.

Terminoloogia küsimustes on käepärast Eesti Keele Instituudi mitmekeelne terminibaas ESTERM erialased veevisõnastikud Keeleveebis.

Enamasti tuleb ka teemakohasel guugeldamisel välja artikli jaoks kasuliku teavet.

Vikitõlkimisest

Mõne artikli lugemisel jääb mulje, et kirjutaja arvates tähendab tõlkimine inglise viki artikli sõnade asendamist eestikeelsete, seejuures esimesena meelde tulevate vastetega. Niisuguseid artikleid ei saa täpsemate tõlkevastete leidmise või sõnade ümbertõstmisega korda teha, vaid tuleb lähtetekst üles otsida või lisaallikaid kasutada. Inglisekeelsed artiklid on tihtipeale ka laialivalguvad, rohkete kordamiste ja ümberütlemistega (täiendajaid ja parandajaid ülemäära palju!), võrreldes nt enamiku saksa ja soome artiklitega.

Sõna-sõnalt ei tõlgita teatavasti ka autoriõiguse objektiks olevat kirjandusteost (raamatut, artiklit), kuid nõutav on algupärandi sisu ja stiili adekvaatne edasiandmine. Hoopis vabamalt saab kasutada teiste vikipeediate materjale. Vikitõlke tähendust ja võimalusi on seletatud nt tõlketalgute juhendis: tarbetekstide tõlkimine kujutab endast oma otstarvet parimal viisil täitva teksti loomist. Selle juures ei ole oluline, kui suurel määral on eeskujuna kasutatud tõlgitavat teksti. Tõlkimise käigus võib ühte artiklisse koondada materjali ka erineva lähtekeelega artiklitest.

Millest ma toimetamisel lähtun

Toimetamist vajavates artiklites on peale keelelise ja vormistusliku külje sagedaseks puuduseks juba olemasolevate artiklite kordamine ja takerdumine kõrvalteemadesse, nii et põhisisu jääb nende varju. Vikipeedia poole pöördutakse eelkõige siiski teatava kindlalt piiritletud teabe saamiseks.

Toimetamisel püüan esile tuua vaadeldava mõiste tuuma ja tema koha üldisemas mõistesüsteemis. Artiklist hargnevatele teemadele saab ju viidata. Üldjuhul – mida laiahaardelisem mõiste, seda lühem artikkel.

Laiali kipuvad valguma just uute alustajate kirjatükid, kui ei suudeta vastu panna kiusatusele kõik teemast ärgitatud teadmised letti laduda (vaevumata järele vaatama, mis vikis on juba olemas). Meenub Murphy tähelepanek, et rumal räägib kõigest mida teab, tark teab mida räägib. Aga ka erialaspetsialisti artikli ainevalik võib vajada tasakaalustamist, kui ta üldisema sisuga artiklis paisutab oma eriasse puutuva spetsiifilise osa ebaproportsionaalselt üle.

Sageli vajavad artiklid (nii mõnedki neist on alustatud juba kümme või enam aastat tagasi) värskendamist ja uute andmetega täiendamist, samuti aegunud materjalist puhastamist või selle ajaloo alajaotisse tõstmist.

Vormistuslike tüüpvigadena torkavad silma eksimused tähistestandardite nende nõuete vastu, et füüsikaliste suuruste tähised peavad olema kaldkirjas ja mõõtühikute tähised püstkirjas, õige sageli on mõttekriipsu asemel sidekriips. Inglisekeelsetest allikatest pärinevates arvandmetes unustatakse kümnendmurdudes mõnikord punkt komaga asendada.

Jälle viga!

Artiklit kirjutama asudes teen kõigepealt kindlaks mõiste koha juba olemasolevate Viki-artiklite hierarhias, et seostuvates teemades viidata juba olemasolevale. Kirjutamisel tuginen vähemalt kolme usaldusväärse allika andmetele (eri keeltes), kontrollin iga fakti ja oskussõna kasutust (ka terminivariantide tegelikku levikut guugeldamise teel), viimistlen korduvalt (vähemalt nädala jooksul) üle lugedes sõnastust, käin teksti spelleriga üle … ja kui ma siis salvestatud artikli mõne aja pärast taas avan, siis esimese asjana torkab selles silma mõni viga, olgu see lihtne näpukas või vorminduse aps, aga tihtipeale ka sisuvääratus.

Ega vigu polegi võimalik täielikult vältida, küll aga saab nende arvu ikka ja jälle vähendada. Nii leiab ka Murphy:

• Avastamatud vead on lõputud oma mitmekesisuses, vastupidi avastatavaile, mille arv juba oma määratluse järgi on piiratud.
• Igasugune fakt, nimi, arv, mis on silmanähtavalt õige ning mida pole mõtet kontrollida, on suure tõenäosusega vale.
• Kui viga avastatakse ja parandatakse, siis selgub, et alguses olid asjad õigesti.

Mõned teavitused

• 13. detsember 2012

		Tunnustäht kaastöö eest
		Väärt artikliloome eest. Ivo (arutelu) 13. detsember 2012, kell 10:36 (EET)

• 26. veebruar 2016

You just made your thousandth edit; thank you for being a great contributor! − 1 a

/Tegid just omatuhandenda muudatuse. Aitäh, et oled viljakas kaastööline/

• 25. august 2016

Andres tänas sind muudatuse eest leheküljel "‪Füüsikakonstant".‬

• 21. november 2016

Sinu kasutajaõigusi muudeti. Sind lisati rühma: ‪Usaldatud kasutajad.‬

Usaldatud kasutajate loend

• 26.mai 2017

Esitan Kuu vikipedist, mai 2017 kandidaadiks kasutaja LAviki (kaastöö) elektromagnetismi alaste artiklite koostamise ja toimetamise eest. Andres (arutelu) 26. mai 2017

Kasutaja:LAviki Lembit Abo, abole@hot.ee