Nõukogude armee
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
|
Nõukogude Armee (1946–1991) |
|
|---|---|
|
|
|
| Moodustatud | 1946 |
| Peakorter | Moskva |
| Piirkond | NSV Liit |
| Juhtkond | NSV Liidu kaitseminister Nõukogude armee Kindralstaap |
Nõukogude Armee (Советская Армия) Nõukogude Liidu relvajõudude nimetusena võeti kasutusele veebruarist 1946. Nõukogude Armeesse kuulusid kõik väeliigid koos nende õppe- ja teaduslike uurimisasutustega välja arvatud Nõukogude Liidu Merevägi (Военно-Морской Флот).
NSV Liidu kõigi relvastatud formeeringute üldnimetus oli NSV Liidu relvajõud, mille koosseisu kuulus ka Nõukogude Armee.
Sisukord |
Juhid, juhtorganid ja organisatsioon [muuda]
Nõukogude Armee aastapäev [muuda]
Nõukogude Armee aastapäeval 23. veebruaril 1918 toimus esimene massiline vabatahtlikkuse alusel punaarmeelaste võtmine Punaarmeesse Petrogradis ja Moskvas. Samuti loetakse seda päeva Punaarmee esimese lahingu päevaks Keiserliku Saksamaa vägedega, kus toimus esimene relvakonflikt seni takistamatult Pihkva suunalt Petrogradi suunal pealetungi arendanud saksa vägedega.
Nõukogude ajal tõlgendati seda, kui võitu Saksa vägede üle Narva all, kuid lahing Narva all toimus 28. novembril 1918 ja 23. veebruaril toimusid tegelikkuses kohaliku tähtsusega lahingud Punaarmee Põhjarinde 7. armee väeosade ja evakueeruva saksa armee vahel Pihkva piirkonnas.
| Maaväe üksused |
| Armee (армия) |
| Korpus (корпус) |
| Diviis (дивизия) |
| Brigaad (бригада) |
| Polk (полк) |
| Pataljon (батальон) |
| Rood (рота) |
| Rühm (взвод) |
| Jagu (отделение) |
Nõukogude armee sõjaväeringkonnad ja väegrupid 1991. aastal [muuda]
- Nõukogude väegrupp Saksamaal, (Группа Советских Войск в Германии);
- Põhja väegrupp, (Северная Группа Войск);
- Keskväegrupp, (Центральная Группа войск);
- Lõuna väegrupp, (Южная Группа Войск);
|
|
Vaata ka [muuda]
| Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |