Nõukogude armee

Allikas: Vikipeedia

Nõukogude Armee (1946–1991)


Red army conscript hat insignia.jpg
Moodustatud 1946
Peakorter Moskva
Piirkond NSV Liit
Juhtkond NSV Liidu kaitseminister
Nõukogude armee Kindralstaap

Nõukogude Armee (Советская Армия) Nõukogude Liidu relvajõudude nimetusena võeti kasutusele veebruarist 1946. Nõukogude Armeesse kuulusid kõik väeliigid koos nende õppe- ja teaduslike uurimisasutustega, välja arvatud Nõukogude Liidu Merevägi (Военно-Морской Флот).

NSV Liidu kõigi relvastatud formeeringute üldnimetus oli NSV Liidu relvajõud, mille koosseisu kuulus ka Nõukogude Armee.

Juhid, juhtorganid ja organisatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude Armee aastapäev[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude Armee aastapäeval 23. veebruaril 1918 toimus esimene massiline vabatahtlikkuse alusel punaarmeelaste võtmine Punaarmeesse Petrogradis ja Moskvas. Samuti loetakse seda päeva Punaarmee esimese lahingu päevaks Keiserliku Saksamaa vägedega, kus toimus esimene relvakonflikt seni takistamatult Pihkva suunalt Petrogradi suunal pealetungi arendanud saksa vägedega.

Nõukogude ajal tõlgendati seda, kui võitu Saksa vägede üle Narva all, kuid lahing Narva all toimus 28. novembril 1918 ja 23. veebruaril toimusid tegelikkuses kohaliku tähtsusega lahingud Punaarmee Põhjarinde 7. armee väeosade ja evakueeruva saksa armee vahel Pihkva piirkonnas.

Maaväe üksused
Armee (армия)
Korpus (корпус)
Diviis (дивизия)
Brigaad (бригада)
Polk (полк)
Pataljon (батальон)
Rood (рота)
Rühm (взвод)
Jagu (отделение)


Nõukogude armee sõjaväeringkonnad ja väegrupid 1991. aastal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]