Nõukogude armee

Allikas: Vikipeedia

Nõukogude Armee (1946–1991)


Red army conscript hat insignia.jpg
Moodustatud 1946
Peakorter Moskva
Piirkond NSV Liit
Juhtkond NSV Liidu kaitseminister
Nõukogude armee Kindralstaap

Nõukogude Armee (Советская Армия) Nõukogude Liidu relvajõudude nimetus veebruarist 1946, kuni 1991 aastani.

NSV Liidu kõigi relvastatud formeeringute üldnimetus oli NSV Liidu relvajõud, mille juhtorganiks oli NSV Liidu Kaitseministeerium. Relvajõudude koosseisu kuulus ka Nõukogude armee, kuhu kuulusid kõik väeliigid NSV Liidu maaväed, NSV Liidu õhuväed, 1959. aastal moodustatud eraldi väeliigina NSV Liidu strateegilised raketiväed ja NSV Liidu õhukaitseväed, koos nende õppe- ja teaduslike uurimisasutustega, välja arvatud NSV Liidu merevägi (Военно-Морской Флот). Relvajõudude organisatsioon oli nii funktsionaalne kui ka geograafiline.

Juhid, juhtorganid ja organisatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude armee koosseisu kuulusid väeliigid:

Nõukogude armee aastapäev[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude armee aastapäeval 23. veebruaril 1918 toimus esimene massiline vabatahtlikkuse alusel punaarmeelaste võtmine Punaarmeesse Petrogradis ja Moskvas. Samuti loetakse seda päeva Punaarmee esimese lahingu päevaks Keiserliku Saksamaa vägedega, kus toimus esimene relvakonflikt seni takistamatult Pihkva suunalt Petrogradi suunal pealetungi arendanud saksa vägedega.

Nõukogude ajal tõlgendati seda, kui võitu Saksa vägede üle Narva all, kuid lahing Narva all toimus 28. novembril 1918 ja 23. veebruaril toimusid tegelikkuses kohaliku tähtsusega lahingud Punaarmee Põhjarinde 7. armee väeosade ja evakueeruva saksa armee vahel Pihkva piirkonnas.

Maaväe üksused
Armee (армия)
Korpus (корпус)
Diviis (дивизия)
Brigaad (бригада)
Polk (полк)
Pataljon (батальон)
Rood (рота)
Rühm (взвод)
Jagu (отделение)


Nõukogude armee sõjaväeringkonnad ja väegrupid 1991. aastal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]