Kivisüsi

Allikas: Vikipeedia
Kivisüsi
Kivisüsi

Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.

Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste hulka.

Kivisüsi on must või hallikasmust. Eristatakse nelja kivisöe petrograafilist erimit: läikivat (viträän), poolläikivat (klarään), matti (düraan), ja kiulist (füsfään). Kivisöe põhiosa (kuni 90%) moodustab kõrgmolekulaarne orgaaniline aine. Selle koostis ja omadused sõltuvad suurel määral muundumisastmest ning pertograafiliste erimite sisaldusest. Koostisesse kuuluvad peale süsiniku (kuni 95%) vesinik (kuni 6%), hapnik (kuni 15%), väävel (kuni 5%, harilikult alla 1,5 %) ja lämmastik (kuni 2%). Peale orgaanilise aine sisaldab kivisüsi alati niiskust (harilikult alla 10%) ja mineraalaineid (5-40%). [1]

Antratsiit

Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam-vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Nendevahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed.

Maailma kivisöevarud on moodustunud peamiselt Mesosoikumis.

Kivisöe kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kivisüsi on tähtis energia saamise aine juba tööstuse arenemisaastatest kuni tänapäevani välja. Praeguseks on kivisöe kasutamine vähenenud ja nafta osakaal suurenenud. Kuna maakera kivisöevarud on suuremad kui naftavarud, tuleb naftavarude vähenedes uuesti hakata rõhku pöörama kivisöele. Enimkasutatav valdkond, kus kivisütt kasutatakse, on tööstus ja soojuse saamine, ka elektrienergia tootmises on kivisüsi tuumajõu suur konkurent. Lisaks valmistatakse kivisöest erinevaid kompleksühendeid.[2] Kivisüsi on Eestis traditsiooniline katlakütus väikekateldes. Hetkel Eesti turul pakutavad kivisöed tarnitakse peamiselt Siberist Hakassiast (kütteväärtus keskmiselt 6,1 MWh/t) ja Kuzbassist (kütteväärtus 7,4-7,6 MWh/t). Kivisöe fraktsioon on 50-150 mm. Kivisüsi sisaldab 10-25% ka peenemat fraktsiooni. [3]

Kivisöe erisoojus on 36 MJ/kg.

Kivisöest saadavad kompleksühendid:

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. EE 4, Tallinn: Kirjastus Valgus, 1989
  2. http://kodu.ut.ee/~ripsik/Sissejuhatus.html 30 aprill 2012
  3. http://www.kristenikytused.ee/sysi.html 30. aprill 2012

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]