Merevägi

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on üldmõistest; Eesti väeliigi kohta vaata Eesti merevägi

Võitmatu Armaada lahing Inglismaa laevastikuga 1588. aasta augustis.

Merevägi on riikliku merelaevastiku osa, millele on antud ülesandeks riikliku julgeoleku, seadusaktide täitmise ja korrakaitse tagamine merel koos sõjaväeliste abinõude tarvituselevõtuga vajaduse korral.

Koos abi- ja varustuslaevadega kuuluvad mereväe alla seda laevastikku teenindav isiklik koosseis nii laevadel kui kaldal, kaldal asuvad mereväe teenindavad asutused ja organisatsioonid ning nende administratsioon.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalooliselt merevägi on olnud riikliku poliitika täideviimise instrumendiks antiikaegadest saadik. Nii oli see Egiptuses, Pärsias, Kreekas, Roomas ja teistes mereäärsetes riikides, kes omasid suhteliselt arenenud meresõitu ja laevaehitust. Samal ajal on riiklike sõjalise võimsusega laevu kasutatud valitsevate gruppide huvides mereäärsele rahvaste anastamisel, nagu seda tegid Taani ja Norra viikingid 8.10. sajandil, külvates hirmu ja häda Lääne-Euroopa ja Vahemere mereäärsetele asulatele.

Alates Suurte Maadeavastuse ajastust 15. sajandi algusest kuni 19. sajandi lõpuni võitlus uude mereteede valdamise pärast juhtivate mereriikide Hispaania, Hollandi, Prantsusmaa, Inglismaa merevägede vahel oli enam-vähem alaline. 19 sajandi lõpus olid areenilt kadunud Hispaania ja Hollandi mereväed, nende asemel lülitusid võitlusesst võimu eest maailmamerel USA, Jaapani ja Saksamaa mereväed. Kaks maailmasõda 20. sajandil muutsid jõudude vahekorda maailmamerel kardinaalselt. Võimu eest jäid võitlema USA ja Nõukogude Liit. Nõukogude Liidu kokkuvarisemine järel on tema õigusjärglase Venemaa sõjaline võimekus merel vähenenud, kuid jäänud ka 21. sajandil arvestatavaks jõuks.