Merevägi

Merevägi on riikliku merelaevastiku osa, millele on antud ülesandeks riikliku julgeoleku, seadusaktide täitmise ja korrakaitse tagamine merel koos sõjaväeliste abinõude tarvituselevõtuga vajaduse korral.

Koos abi- ja varustuslaevadega kuuluvad mereväree alla seda laevastikku teenindav isiklik koosseis nii laevadel kui kaldal,kaldal asuvad mereväe teenindavad asutused ja organisatsioonid ja nende administratsioon.

Ajalooliselt merevägi on olnud riikliku poliitika täideviimise instrumendiks antiikaegadest saadik. Nii oli see Egiptuses, Pärsias, Kreekas, Roomas jt. mereäärsetes riikides, kes omasid suhteliselt arenenud meresõitu ja laevaehitust. Samal ajal on riiklike söjalise võimsusega laevu kasutatud valitsevate gruppide huvides mereäärsele rahvaste anastamisel, nagu seda tegid Taani ja Norra viikingid 8.–10. sajandil, külvates hirmu ja häda Lääne-Euroopa ja Vahemere mereäärsetele asulatele.

Alates Suurte Maadeavastuse ajastust 15. saj. algusest kuni 19 saj lõpuni võitlus uude mereteede valdamise pärast juhtivate mereriikide Hispaania, Hollandi, Prantsusmaa, Inglismaa m-de vahel oli enam-vähem alaline. 19 saj. lõpus olid areenilt kadunud Hispaania ja Hollandi m-d, nende asemel lülitusid võitlusesst võimu eest maailmamerel USA, Jaapani ja Saksamaa m-d.Kaks maailmasõda 20. saj. muutsid jõudude vahekorda maailmamerel kardinaalselt.Võimu eest jäid võitlema USA ja Venemaa m-d.NSVL kokkuvarisemine 21 saj alguseks vähendas Venemaa m. võimekust merel,kuid arvestavaks jõuks jääb ta ikka. [Mereväe laevade tüübid].