Orenburg

Allikas: Vikipeedia
Orenburg

vene Оренбург

Coat of Arms of Orenburg.png
Orenburgi vapp
Flag of Orenburg.png
Orenburgi lipp

Pindala: 916,9 km²
Elanikke: 547 000 (2010)[1]

Koordinaadid: 51° 47′ N, 55° 6′ E51.78333333333355.1koordinaadid: 51° 47′ N, 55° 6′ E
Jalakäijate sild Uurali jõel

Orenburg (vene Оренбург, kasahhi Орынбор) on linn Venemaal, Orenburgi oblasti keskus. Asub Uurali jõe ääres, Kasahstani piirist 100 km kaugusel.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Orenburg on asutatud 1743. aastal, kui Orenburgi piirikindlus viidi üle linna praegusesse asukohta. Algselt asus kindlus Ori jõe ääres. Asukoha muutusega jäeti nimi alles.

Orenburg Orenburgi kubermangu keskusena[muuda | redigeeri lähteteksti]

1744. aastast oli Orenburg kubermangulinnana Orenburgi kubermangu keskus. Kubermangu koosseisu kuulusid osaliselt tänapäeva Baškortostani kuuluvat 10 maakonda: Orenburgi maakond, Verhneuralski mk, Troitski mk, Tšeljabinski mk, Ufa mk, Sterlitamaksi mk, Birski mk, Menzelinski mk, Bugulminski mk ja Buzulukski mk. 1802. aastal taastati ka kubermangu koosseisus 1796. aastal likvideeritud Belebejevski mk ja Buguruslanski mk, kubermangu territoorium oli umbes 282 551 ruutversta. Kubermang oli 1850. aastail pindalalt Venemaa Keisririigis suuruselt neljas ja elanike arv oli 2 393 628 hinge, nendest 1 306 299 venelast, baškiire – 448 738, teptjaare – 246 753, tatarlasi – 98 647, mišaare – 97 743, mordvalasi – 77 328, tšuvašse – 58 240, marisid − 38 567, udmurte – 18 205, sakslasi – 1034[2]. Kuna aga enamik Orenburgi ümbritsevate territooriumite elanikke olid rändrahvad, oli Orenburgi linna elanikkond põhiliselt venekeelne.

Next.svg Pikemalt artiklis Orenburgi kubermang

Orenburgis asetes kogu Orenburgi piirkonna sõjaline juht Orenburgi kindralkuberner ehk sõjakuberner, kellele allus Orenburgi piirkonna tsiviilkuberner, kes asus Ufa linnas.

1865. aastal jaotati Orenburgi kubermang keiser Aleksander II korraldusel Orenburgi kubermang mööda kubermangu looduslikult jaotavat Uurali mäestiku pooleks, moodustades Ufa kubermangu ja Orenburgu kubermangu, mille kubermangukeskuseks määrati Orenburg. Kubermangu kuulusid Orenburgi maakond, Verhneuralski mk, Troitski mk, Tšeljabinski mk ja loodud Orski maakond. Eraldatud kubermangud kuulusid siiski ühisesse Orenburgi kindralkuberneri võimkonda (Оренбургское генерал-губернаторство) kuni selle kindralkuberneri ametikoha likvideerimiseni 1882. aastal.

19. sajandil oli Orenburg kaubateede keskus kauplemisel Kasahstani ja Kesk-Aasiaga. 19201925 oli Kirgiisi ANSV pealinn. 19381957 oli linna nimi Tškalov hukkunud piloodi Valeri Tškalovi järgi.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valitseb parasvöötme mandriline kliima kuuma ja kuiva suve ning parajalt külma ja lumevaese talvega. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +22,1 °C. Kõige külmem kuu on jaanuar keskmise õhutemperatuuriga −13 °C. Õhutemperatuuri absoluutne maksimum oli 1998. aasta juulis +43,2 °C, absoluutne miinimum oli 1969. aasta jaanuaris −43,2 °C.

Sademetehulk on keskmiselt 356 mm (184–742 mm) aastas.

Elanikkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Orenburgi elanikkonnast venelasi 83,45%, tatarlasi 7,78%, kasahhe 2,03%, ukrainlasi 1,97%, baškiire 1,10%, armeenlasi 0,63%, mordvalasi 0,52% ja teistest rahvustest inimesi 2,52%.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhtivad tööstusharud on gaasitööstus, masinaehitus ja metallurgia.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haldusüksusena on linn munitsipaalmoodustis Orenburgi linn, mis jaguneb kaheks ringkonnaks: Põhjaringkond ja Lõunaringkond. Mõlemad ringkonnad jagunevad kaheks rajooniks. Linna haldusalas on 7 alevit ja 3 küla.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]