Sõjaväeringkond

Allikas: Vikipeedia

Sõjaväeringkond on operatiiv-taktikaline territoriaalne sõjaväeüksus, mille koosseisu kuuluvad antud territooriumil asuvad sõjaväeüksused, väekoondised ja sõjaväelised õppesutused ning eri relvaliikide sõjaväeasutused.


Sõjaväeringkonnad Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõjaväeringkonnad (kuni 31. märtsini 1937 kaitseringkonnad) moodustati 1. aprillil 1934. Mobilisatsiooni korral oleksid sõjaväeringkondade staabid pidanud saama brigaadide staapideks.

1934–1940[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)

1991–[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kirde kaitseringkond
  • Põhja kaitseringkond
  • Lõuna kaitseringkond
  • Lääne kaitseringkond
Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Kaitsevägi

Sõjaväeringkonnad Venemaa Keisririigis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venemaa keisririigi tsentraliseeritud ja territoriaalsele põhimõttele vastav kaitsepiirkondade – Sõjaväeringkonde süsteem loodi 19. sajandi teisel poolel sõjaministri Dmitri Miljutovi poolt läbiviidud sõjaväereformi käigus. Kui reformile eelneval ajajärgul oli erinevate sõjaväeharude ja piirkondade juhtimine allutatud Romanovite dünastiasse kuuluvatele suurvürstidele ning ei allunud Keisririigi sõjalisele kõrgemale juhile – sõjaministrile ja tema operatiivjuhtimikeskuse Kindralstaabi Pravalitsusele, siis pärast sõjalist reformi kavandati Venemaa Keisririigis maavägede baasil 15 sõjaväeringkonda, mille est vastutasid neid keisri poolt juhtima määratud sõjaväeringkondade juhtajad.

Venemaa Keisririigi sõjaväeringkondade kaart, 1913. aastal

1914. aastal so. I MS alguseks oli Venemaa Keisririigis 14 sõjaväeringkonda ja nendega võrdsustatud Doni väe oblastid:

Pärast Esimese maailmasõja algust moodustati ka:

Ajutiselt olid moodustatud ka:

Sõjaväeringkonnad NSV Liidus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude Venemaa Kõrgeima Sõjanõukogu otsusega nr.23 31. märtsist 1918 likvideeriti vanad keisririigi sõjaväeringkonnad ning nende isikkosseisude ja territooriumite alusel (mis olid nõukogude võimu all Venemaa Euroopa osas) moodustati 6 sõjaväeringkonda. Sõjaväeringkonnad jagunesid valdade, maakondade, kubermangude ja ringkondade sõjakomissariaatideks ning allusid Punaarmee Peastaabile.

Next.svg Pikemalt artiklis Nõukogude armee

Nõukogude armee sõjaväeringkonnad 1991. aastal

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu relvajõud

Sõjaväeringkonnad Venemaa Föderatsioonis[muuda | redigeeri lähteteksti]

VF Maaväed jagunesid kuni 2010. aastani kuueks sõjaväeringkonnaks:

Relvajõudude reformi käigus moodustati 2010. aastal 4 uut sõjaväeringkonda:

Next.svg Pikemalt artiklis Venemaa Föderatsiooni Relvajõud