Kasahhid

Allikas: Vikipeedia

Kasahhid (endanimetus Қазақтар) on turgi rahvas Kasahstanis ja teistes riikides. Kõnelevad turgi keelte kõptšaki-nogai rühma kuuluvat kasahhi keelt. Usklikud on islamiusulised (sunniidid). Kasahhide üldarv on ligikaudu 13,8 miljonit. Kasahstanis elab kasahhe 10 098 600, Hiinas 1 400 000–1 500 000, Usbekistanis 800 000–1 100 000, Venemaa Föderatsioonis 654 000, Mongoolias 140 152, Türkmenistanis 40 000–90 000, Kõrgõzstanis 33 200, Afganistanis 21 000, Türgis 19 000–25 000 ja Iraanis 10 000–15 000.

Eestis elas 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 127 kasahhi[1] ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 107 kasahhi (neist Tallinnas 55).[2]

Kasahhi rahvas kujunes pärast Kuldhordi lagunemist Kesk-Aasia steppides 15.–16. sajandil liitunud turgi hõimudest, kelle hulka teataval määral sulandus ka mongoli hõime. Tol ajal rajati Kasahhi khaaniriik. Arvatavasti 17. sajandil jagunes Kasahhi khaaniriik kolme suure hõimurühmitise alusel Vanemaks, Keskmiseks ja Nooremaks hordiks ehk žuziks. Vene riigiga ühendati Kasahstani ala aastatel 17311846.

Traditsiooniliselt olid kasahhid tüüpilisimad Kesk-Aasia rändkarjakasvatajad. Nad tegelesid põhiliselt lambakasvatusega, vähemal määral veisekasvatusega, hobusekasvatusega ja kaamelikasvatusega. Maaviljelusega hakkasid kasahhid laialdasemalt tegelema alles 19. sajandi teisel poolel. Tsaariajal ja nõukogude võimu algaastatel nimetati kasahhe ekslikult kirgiisideks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]